Eesti keele ajaloo, murrete ja soome-ugri keelte osakond PDF Prindi E-posti aadress

Sven-Erik Soosaar

Meeli Sedrik

Liis Ermus

Mari-Liis Kalvik

Inge Käsi

Iris Metsmägi

Vilja Oja

Marit Alas

Kristiina Ross

Jüri Viikberg

Heiki Reila

Mari Kendla

Maeve Leivo

Tiina Laansalu

Osakonna ülesanded:

  • eesti murrete sõnaraamatu koostamine;
  • teadusliku etümoloogiasõnaraamatu koostamine;
  • väikeste piirkondlike murdesõnastike koostamine; 
  • sugulaskeelte sõnaraamatute koostamine;
  • eesti murrete ja lähisugulaskeelte teaduslike arhiivide, andmekogude ja -baaside hoidmine ja täiendamine;
  • eesti keele päritolu ja ajaloo uurimine;
  • eesti keele murrete ja soome-ugri sugulaskeelte uurimine;
  • igal aastal rahvusvahelise soome-ugriteemalise teadusürituse korraldamine;
  • murdealane nõustamine.

Eesti keele ajaloo, murrete ja soome-ugri keelte osakonda juhib Tiina Laansalu.

 

Käimasolevad uurimisprojektid:

  • Personaalne uurimisprojekt:
    "Kultuurinihe eesti keeles 17./18. sajandil (20142017)", juht dr Kristiina Ross
  • EKKM14-316 "Eesti piiblitõlke ajaloolise konkordantsi lõpuleviimine (2014−2018)", juht dr Kristiina Ross, põhitäitjad: Inge Käsi, Maeve Leivo, Ahti Lohk, Heiki Reila.

 

Koostamisel sõnaraamatud:

Eesti murrete sõnaraamat[The Dictionary of Estonian Dialects] Mari Kendla (töörühma juht), Mari-Liis Kalvik, Tiina Laansalu, Marit Alas.
 Eesti murrete sõnaraamatu veebiversioon sisaldab märksõnu lõpetis–ninaõrs (seisuga 1. jaan 2017)

Teaduslik etümoloogiasõnaraamat. Iris Metsmägi (töörühma juht), Meeli Sedrik.

Eesti-mari sõnaraamat. Sven-Erik Soosaar (töörühma juht), Tatiana Alybina, Valentina Semenova. 

Alates 2012. aastast kasutatakse kõigi osakonna sõnaraamatute koostamisel sõnastikusüsteemi EELex.

 

Eesti murrete ja soome-ugri keelte arhiiv (EMSUKA)

EMSUKA hõlmab suurimat eesti murdekeele arhiivi, samuti mitmesuguseid materjale teiste soome-ugri keelte kohta.

Jätkub vihik- ja sedelkogude digiteerimine. Arhiivi haldab Liis Ermus.

► EMSUKA veebilehekülg 

 

Viimati ilmunud:

UUS! Eesti-mari sõnaraamat. Eesti Keele Instituut, 2017. 
 Eesti-mari sõnaraamat

UUS! Eesti murrete sõnaraamatu 28. vihik (mütsatamanisu). [The Dictionary of Estonian Dialects, Vol. 28.] Toimetanud Mari-Liis Kalvik, Mari Kendla, Tiina Laansalu. Eesti Keele Instituut, 2017.

UUS! Kihnu sõnaraamat. Koostanud Reene Leas, Reti Könninge, Silvi Murulauk ja Ellen Niit, toimetanud Karl Pajusalu ja Jüri Viikberg. Kihnu Kultuuri Instituut, Eesti Keele Instituut, Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut. Eesti Keele Sihtasutus, 2016
► Kihnu sõnaraamatu veebiversioon

Eesti murrete sõnaraamatu 27. vihik (muskamamütsakas). [The Dictionary of Estonian Dialects, Vol. 27.] Toimetanud Mari-Liis Kalvik, Mari Kendla, Tiina Laansalu. Eesti Keele Instituut, 2016.

Alamsaksa laensõnad eesti keeles. Koostanud Jüri Viikberg. Eesti Keele Instituut, 2016. 
► Alamsaksa laensõnad eesti keeles

Seto sõnastik. Koostanud Inge Käsi. Eesti Keele Instituut, 2016. 
► Seto sõnastik

Eesti murrete sõnaraamatu 26. vihik (mehinemuska). [The Dictionary of Estonian Dialects, Vol. 26.] Toimetanud Mari-Liis Kalvik, Mari Kendla, Tiina Laansalu. Eesti Keele Instituut, 2016.

Idamurde sõnastik. Koostanud Valdek Pall, 2., täiendatud ja parandatud trüki toimetanud Ellen Niit. Eesti Keele Instituut, Eesti Keele Sihtasutus, 2016. 
 Idamurde sõnastiku veebiversioon 

Eesti murrete sõnaraamatu 25. vihik (maagudamamehiläne). [The Dictionary of Estonian Dialects, Vol. 25.] Toimetanud Mari-Liis Kalvik, Mari Kendla, Tiina Laansalu. Eesti Keele Instituut, 2015.

Eesti-udmurdi sõnaraamat. Eesti Keele Instituut, 2015. 
 Eesti-udmurdi sõnaraamat

Hiiu sõnaraamat. Koostanud Paul Kokla, toimetanud Meeli Sedrik. Eesti Keele Instituut, MTÜ Hiiu Öko, Eesti Keele Sihtasutus, 2015.
► Hiiu sõnaraamatu veebiversioon

Eesti murrete sõnaraamatu 24. vihik(lõpetis–maaglema). [The Dictionary of Estonian Dialects, Vol. 24.] Toimetanud Mari-Liis Kalvik, Mari Kendla, Tiina Laansalu, Jüri Viikberg. Eesti Keele Instituut, 2013.

Mulgi sõnastik. Koostanud Alli Laande ja Triin Todesk, toimetanud Karl Pajusalu ja Urmas Sutrop. Mulgi Kultuuri Instituut, Eesti Keele Instituut, Tartu Ülikool, Eesti Keele Sihtasutus, 2013.

Eesti etümoloogiasõnaraamat. [The Dictionary of Estonian Etymology]. Peatoimetaja Iris Metsmägi. Koostanud ja toimetanud Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar. Eesti Keele Instituut. Eesti Keele Sihtasutus, 2012.
► Etümoloogiasõnaraamatu veebiversioon 

Vadja keele sõnaraamat. [The Votic Dictionary] 2., täiendatud ja parandatud trükk. Toimetanud Silja Grünberg. Eesti Keele Instituut. Eesti Keele Sihtasutus, 2014. 

Eesti murrete sõnaraamatu 23. vihik (looma–lõpetama). [The Dictionary of Estonian Dialects, Vol. 23.] Toimetanud Mari-Liis Kalvik, Mari Kendla, Tiina Laansalu, Jüri Viikberg. Eesti Keele Instituut, 2012.

Eesti murrete sõnaraamatu 22. vihik (likah(h)ama–loom). [The Dictionary of Estonian Dialects, Vol. 22.] Toimetanud Mari-Liis Kalvik, Mari Kendla, Tiina Tärk. Eesti Keele Instituut, 2011.

Vadja keele sõnaraamatu 7. köide (UÜ) 2011. Toimetanud Silja Grünberg.

Vanapärase Võru murde sõnaraamat. Koostanud Inge Käsi, toimetanud Helmi Neetar. Eesti Keele Instituut, Eesti Keele Sihtasutus, 2011.

 

Populariseerimine

Osakonna töötajad on üles astunud mitmes keeleteadust populariseerivas tegevuses: 

 


 Instituudi teadlaste ja teadustegevuse kohta saab infot ka ETISest!