| ACTOR/PLAYER |
Rahvusvaheliste suhete süsteemis tegutseja, nt riik, rahvusvaheline organisatsioon või mõjukas huvirühm. Inglise keeles actor või player, soome keeles enamasti toimija. Praegu üldlevinud eesti vaste puudub.
Otsime sobivat eesti sõna just rahvusvahelises kontekstis esinevale mõistele. |
|
|
| Väljapakutud sõna |
Selgitus |
| aktiivik |
Saab kasutada nii üksikisiku kui grupi kohta. Algriimub sõnaga actor. |
| aktist |
Sõnast "akt", mis tähendab toimingut, tegu. Aktist oleks toimija, tegutseja rahvusvaheliste suhete süsteemis. Sobib ka soome keeles olev toimija. |
| aktoon |
Kuna see on minu arust kõige lähim sõna sõnale "action". |
| aktor |
laen ladina keelest (actor 'toimija, käivitaja'), eestigi keeles hästi tuntud ja sedakaudu iseseletuv tüvi, seni puuduvad muud tähendused (vastandina vene keelele), võõrsõna sobib ka seetõttu, et mõistepiiritlus ei räägi mis tahes toimijast, vaid sellisest just "rahvusvaheliste suhete süsteemis". |
| asjats |
|
| avatar |
Sobib väga hästi. |
| emand |
Malemängus ohtlik, ettearvamatu malend, millele on omane ohtlike ja ettearvamatute olukordade loomine. |
| esiisik |
Lihtsalt pakun, ei oma poliitilist sõnatunnetust. |
| esind |
esind, esinda, esindat (mitm I: esindad) |
| esirühm |
Lihtsalt pakun, ei oma poliitilist sõnatunnetust. |
| esmanäi |
3 käänet samad, mitmuse I: esmanäid. Sõna on tuletatud tüvedest "esmane" (peamine, juhtiv) ja "näitlema/näitama" (vaste sõnale act/play) |
| ettur |
Annab leebe võrdluse rahvusvahelisest tasapinnast kui male lauast. Kontekstis: Äriühingute etturid kogunesid nõupidamisele. |
| huvilane |
Selle saadan rohkem igaks juhuks selle mõiste vasteks, ent isegi paremaks pean vastet "huvilane" ingliskeelsele sõnale "stakeholder", mida eurobürokraatias sageli esineb (ja mis samuti kipub olema tõlkeprobleem). Seega, kui actorile/playerile on mingi parem vaste, aga stakeholderile vaste leidmine ka kõne alla tuleb, paluksin eelistada võimalust kasutada see vaste ära mõiste "stakeholder" jaoks. Kui sellel võistlusel stakeholderi vastestamisega ei tegelda, pakun "huvilase" siiski välja actori/playeri jaoks. Kõik nimetatud ingliskeelsed mõisted on probleemsed ja kui ühelegi neist ametlikult tunnustatud hea eestikeelne vaste tekiks, oleks päris palju muresid murtud. |
| huvirühm (süsteemi/tegevuse) |
Tegevuses mingit rolli omav isik või isikute rühm |
| ilmaja |
Ilmas tegutseja. |
| ilmasupikeetja |
Ilmasupikeetmine kui maailmapoliitika tegemine. |
| ilmategija |
Pakkumine põhineb rahvalikul väljenduslaadil (nt "Ei tema selles asjas ilma tee"). Ilma tegemine on kasutatav ka rahvusvahelistes suhetes tegutsejatele hinnangu andmisel. Nt Arafat oli Lähis-Idas rahuprotsessi edendamisel kindlasti ilmategija. |
| iseus |
|
| juhtisik |
Lihtsalt pakun, ei oma poliitilist sõnatunnetust. |
| juhtmängija |
olulise mõjuga mängija |
| juhtrühm |
Lihtsalt pakun, ei oma poliitilist sõnatunnetust. |
| kaaser |
Otsite sobivat eesti sõna just rahvusvahelises kontekstis esinevale mõistele??? Pakuksin siiski välja sõna, mis sobiks tõlkevasteks kõigil miljonil juhul, kus need kõik ingliskeelses tekstis esineda ei võiks (ja ma ei pea siin hetkel silmas seda tõeliselt kitsast tähendust, kus need on tõlgitavad 'näitleja/mängija'). Kaaser on lühendatud sünast 'kaasarääkija' (ja käänatagu seda siis kaaseri või kaasri). Kui aga on ikkagi mõeldud kaasrite ühendusi, saab ju öelda ka 'kaaserkond'! |
| kaasur |
Väljendist "kaasa lööma". |
| kantur |
Murdesõnastikust-kantur "
|
| keham |
Mille poolest erineb 'rahvusvahelises kontekstis esinev mõiste' mujal tegutsejaist? Sobiv sõna on eesti keeles juba 1970ndaist olemas: keham (vt 'Uudis- ja unarsõnu'). Mõnes kontekstis võiks siiski sobida ka lihtsalt tegutseja või tegija. Nt. Kas rahvusvahelised kehamid suudavad mõjutada suurema kodaniku- ja poliitilise vabaduse, demokraatliku vastutuse, võrdsuse, paindlikkuse ja õigusriigi põhimõtete saavutamist riikides endis? Liibanoni poliitikat on alati kujundanud piirkondlikud ja rahvusvahelised kehamid ning viimased valimised lihtsalt kinnitasid seda. |
| kursaar |
|
| kuuglist |
Kas rahvusvahelised kuuglistid suudavad mõjutada... |
| kõlastaja |
Organisatsioonis tegeleb ta suhete kõlastamisega teiste organisatsioonide või riikide vahel. |
| miits |
Lühike, konkreetne. Seostub küll pisut ingliskeelsete sõnagaga "meet" ja "meat". |
| mõguja |
Head sõnad oleksid olnud "toimik" või "tegur", aga need sõnad on muus tähenduses olemas. Mõguja ühendab sõnad "mõju" ja "tegu". |
| mõjuk |
Mõjuk' on arusaadavalt mõjukas ja mõjutav keegi või miski. Kui sõna 'mõjur' tähendab rohkem abstraktseid ja iseeneslikke või üldisi, laiemaid mõjusid või põhjuseid (ÕS-is "mõjuv tegur v põhjus", siis 'mõjuk' on mingi konkreetne, eristuv ja eelkõige tahtlik jõud ja mõjutaja. Nt. "Maailma Kaubandusorganisatsioon on tugev rahvusvaheline mõjuk." või "Tartu Ülikool on Tartu linnas silmapaistev piirkondlik mõjuk." |
| mõjuk |
|
| mõjundaja |
Tuletatud sõnast mõju. Tähendus otseselt hoomatav. |
| mõjunik |
Otsite sobivat eesti sõna just rahvusvahelises kontekstis esinevale mõistele??? Pakuksin siiski välja sõna, mis sobiks tõlkevasteks kõigil miljonil juhul, kus need kõik ingliskeelses tekstis esineda ei võiks (ja ma ei pea siin hetkel silmas seda tõeliselt kitsast tähendust, kus need on tõlgitavad 'näitleja/mängija'). Mõjunik, erinevalt 'mõjurist', viitab selgelt, et tegu on elava hingega. Kui aga on ikkagi mõeldud mõjunike ühendusi, saab ju öelda ka 'mõjunikkond'! |
| mõjur |
iga 'actor' või 'player' mõjutab mingil, kasvõi tühisel määral seda keskkonda, milles ta osaleb või toimib. Seega lihtne tuletis tüvest "mõju". Näiteks: Liibanoni poliitikat on alati kujundanud piirkondlikud ja rahvusvahelised mõjurid ning viimased valimised lihtsalt kinnitasid seda. |
| mõjur |
Teeb kohe selgeks, mida antud organisatsioonil või grupil on. |
| mõjur |
|
| mõjur (rahvusvaheline) |
mõjur viitab küll rohkem tegurile, aga miks mitte laiendada seda ka tegijale |
| mõjustaja |
Tegutseja, kes oma olemasolu või toimimisega avaldab mõju rahvusvahelisele keskkonnale - seega "mõju avaldaja" ehk "mõjustaja". Näide: "Liibanoni poliitikat on alati kujundanud piirkondlikud ja rahvusvahelised mõjustajad ning viimased valimised lihtsalt kinnitasid seda." |
| mängija |
See on otsene tõlge inglise keelsele sõnale "player". |
| mängujuht |
olulise mõjuga mängija |
| mängur |
Kuna actor tähendab ka näitlejat (st mängib kuskil) ja player otsetõlkes on mängija |
| mängur |
Poliitiliste või muude rahvusväheliste mängude osaleja |
| mürsik(rühm) |
mürsiku eas tegelene on ikka kole aktiivne |
| nuppur |
eestipärane, lühike, lihtne.Kui vaadelda kõiki (rahvusvahelisi) suhteid ja süsteemi, kui mängu (inglise k. ju on "player"), siis lauamängudes kasutatakse tihti nuppe ning nuppude liigutaja võiks olla "nuppur" (samas kasutab ta ka oma "nuppu" ehk pead/mõistust oma eesmärkide saavutamiseks) |
| näitleja |
tõlge |
| näitleja |
selle otsene tähendus on näitleja |
| osalik |
väljamõeldis |
| osaline |
Peaasjalikult ingliskeelse sõna "actor" mõjutusel meelde karanud olemasolev eestikeelne sõna. Näiteks olen võtnud eeskujuks eestikeelse sõna "peaosaline". Mina tajun osalist mitte ainult millestki osa saajana vaid ka osa andjana. |
| osaline |
|
| osaline (süsteemi/tegevuse) |
Tegevuses mingit rolli omav isik või isikute rühm |
| osandik |
Põhjendus: Sõnast "osa". Füüsiliste ja/või juriidiliste isikute kogu, kes on osa mingist suuremast tükist. Näide: Liibanoni poliitikat on alati kujundanud piirkondlikud ja rahvusvahelised osandikud ning viimased valimised lihtsalt kinnitasid seda. |
| osapool (süsteemi/tegevuse) |
Tegevuses mingit rolli omav isik või isikute rühm |
| osar |
Tegemist on milleski osalejaga, analoogia sõnaga "tegur". Variandiks oleks ka osam. |
| osaõiguslane |
Põhjendus: Sõnast "osa" ja "õigus". Tal on osa õigust mingi küsimusega tegelemisel. Näide: Kas rahvusvahelised osaõiguslased suudavad mõjutada suuremakodaniku- ja poliitilise vabaduse, demokraatliku vastutuse, võrdsuse, paindlikkuse ja õigusriigi põhimõtete saavutamist riikides endis? |
| osiline |
osaline oleks nõutud tähenduse tarvis liialt neutraalne, väheaktiivne - osiline on aktiivne osaline |
| panustaja |
Actor/player' - mitte lihtsalt tegija või mängur, vaid ka kasumitaotleja oma panuse arvel. Poliitiline panustaja, oma huvide rahvusvaheline edendaja. Kõik võõrterminite vasted ei pea tingimata uudissõnad olema, sageli jätkub olemasolevatele uute tähendusnüansside lisamisest. Kummaline tunduks nii tavalistele sõnadele nagu 'actor/player' või 'directive' mingi esmakordse neologismi välmimine. "Kas rahvusvahelised panustajad suudavad mõjutada õigusriigi põhimõtete saavutamist?" "Liibanoni poliitikat on alati kujundanud piirkondlikud ja rahvusvahelised panustajad." |
| peatoimija |
|
| pond |
Rahvusvaheliste suhete süsteemis tegutseja - pond. Slängis juba tegija vastena kasutusel. On ju ka J.Bond tegija rahvusvahelises plaanis tegutseja. Näide: "Hiina on maailma majanduse uus pond." |
| põhitegija |
Tähtsaim, kes midagi teeb või korda saadab |
| raaver |
Tüvi on pärit meretaguste murdest, toimekailt muhulasilt (raavitus - toimetamine) ja kangeilt kihnlasilt (raavitsõma - taplema) - seega peagu rahvusvahelisist vetest. Nii võiks raav tähendada rahvusvahelist suhet ja tegusõna sellest oleks raavima, rahvusvaheline suhtlemine aga raavitus. Raaver - neis sfäärides tegutsev mõjukas rühmitus (riik, organisatsioon). Mõjukal persoonil lubaks olla raavija. Kui minna võrdluses tagasi vetele, siis oleks isik - raavija - nagu üksik kroolija laineid (raave) lõikava traaleri (riigi e raaveri) kõrval/kiiluvees. Nt Kas raaverid suudavad mõjutada riikide sisepoliitikat? /Aga endiselt sobiks ju kasutada ka vanu häid mõisteid. Tegutseja on universaalne, neutraalne ja poliitkorrektne. Ent tegija on tavakeeles devalveerunud./ |
| raavur |
Sõna raavur meenutas mulle pigem tehnilist vahendit (nagu andur või kallur) kui tegutsejat, seepärast eelistasin raaverit. Tendents tegijat märkivale -er liitele on eesti keeles täiesti olemas. Järele mõeldes ei tundu aga raavur mulle ilmvõimatu. Võrdleme või kaevuriga - raavur kui kaevuja raavidesse (rahvusvahelistesse suhetesse). |
| radija |
Sõnast 'rada' tähenduses 'piir'. Radija on raja taga millegi ebamäärase, mitte eriti käega katsutavaga tegeleja. Kõlaline paariline sõnale sebija, kes on mingi kohapeal tegutsev suhtekorraldaja või huvirühm või millegi ebamäärase virtuaalse seadmisega tegeleja. |
| rahvah |
rah - rahvus vah - vaheline |
| rihk |
kerge kõlav sõna |
| rügija |
tuleneb sõnadest rahvusvaheline tegija. rahvusvahelist mõju, väge, jõudu omav rügaja, mõjutaja, trügija, edasilükkaja ehk RÜGIJA. |
| subjekt |
Actor' on nn strukturatsiooniteooria üsna üldistav termin, mida eesti kõnekeeles vaevalt et kunagi vaja läheb. Tõlge "tegutseja" on küll sisult sama üldine kui 'actor' aga on tähenduslikult juba üsna mitmekesine. Sõna 'subjekt' on eesti keeles veidi kitsama tähendusega kui ingliskeelne 'subject' (ntks no subject e-posti päises tähendaks eesti keeles lihtsalt et sisu puudub, mitte et subjekti elik siis tegutsejat ei ole). Ei näe ka põhjust mingit uut imesõna leiutada, et subjekti/tegutsejat kuidagi paremini määratleda (pole ju subjektki mingi eestikeelne sõna). |
| sugija |
sõnast sugima - edenema. actor on tavaliselt mingite asjade edendaja, läbirääkimiste pidaja jne - s.t. tema tegevuse eesmärk on suhete/protsesside edendamine |
| survend |
sõnast 'surve', -t avaldama |
| tailer |
Lühike, kergesti hääldatav ja natuke seostuv ka vastele actor/player. |
| tebija |
tegija + sebija = tebija |
| tegelane |
Võrreldes teatriga, kus igal näitlejal on oma roll. |
| tegelane |
tõlge |
| teger |
Võib-olla veidi harjumatu, aga küll ära harjub. |
| teger |
tegija ja teguri sümbioos |
| tegevkond |
Otsite sobivat eesti sõna just rahvusvahelises kontekstis esinevale mõistele??? Pakuksin siiski välja sõna, mis sobiks tõlkevasteks kõigil miljonil juhul, kus need kõik ingliskeelses tekstis esineda ei võiks (ja ma ei pea siin hetkel silmas seda tõeliselt kitsast tähendust, kus need on tõlgitavad 'näitleja/mängija').'Tegevkond' võiks olla hea sõna kontekstis, kust selgub üheselt, et peetakse silmas organisatsioone või muid inimühendusi. |
| tegija |
Sõna mõiste tuleb 1:1 esile, lisaks lihtne tõlkida, sest ingliskeelse Actor puhul on tegu esimese vastega, mis pähe turgatab. Popimaks ja noortepärasemaks muudab selle ka sõna "tegija" tähendus kui "äss, professionaal, pädev isik/riik". Eesti on e-teenuste osas tegija lausa rahvusvahelisel tasandil. |
| tegija |
Kõnekeeles juba kinnistunud väljend, mis omandab kergesti ka mõiste actor/player tähenduse, kui seda osalistele selgitada. |
| tegija |
edastab mõtet aktiivsest tegutsejast |
| tegija |
Miks mitte? Sõna on ju olemas ning käibel. Ja see, et seda ka tavaelus kasutatakse -- ja mimu meelest muigeliste nüanssidega -- toob jästi esile, et tegijal ja tegijal on vahe. Nt: Eesti on nüüd tegija ka OECD-s, kas midagi korda saadetakse, näitab aeg. Rahvusvahelisel areenil näeme nii üleolevaid suurtegijaid kui ka kannatlikke väiketegijaid, aga ka mõõdukaid alalisi kohalolijaid või lihtsalt osavaid sõnaytegijaid. Ärme hakkame niiviisi hindama, rahvusvahelistesse tegijatetesse tuleb suhtuda tõsiselt ja neutraalselt, ja ärge samastage riike või organisatsioone mõne presidendiga. No ega neist kui tegijatest ei pääse siiski. |
| tegija |
See sõna antud tähenduses on eesti keeles küllaltki üldlevinud. EKSS märgendab selle küll kõnekeelseks, ent sama võib öelda ka mõlema ingliskeelse sõna kohta, mainitud kontekstis kasutatakse neid ju ülekantud tähenduses. |
| tegija |
Otsetõlge. Eesti keeles on "tegija" laialt kasutusel ettevõtliku ja eduka inimese kohta, võiks kasutada ka samasuguste riikide kohta. |
| tegija |
N: Kas rahvusvahelised tegijaorganisatsioonid suudavad mõjutada ... |
| tegija |
|
| tegija |
Kõnekeeles levinud sõna, mis passiks ka rahvusvahelisse konteksti. Püüti tagada, et rahukonverentsist võtaksid osa kõik Lähis-Ida piirkondlikud tegijad. |
| teguleja |
Võibolla veidi passiivne mõiste, ent iseloomustab hästi selle sisu. Teguleja ei teinud seekord jälle midagi, et kaitsta meie riigi huve. |
| tegur |
Tuleneb sõnast tegija, ka korrutustabelis esineb tähtsa osana, tegurkorda tegur korrutis, ehk siis tulemus. Kontekstis: Euroopa liidu riikide tegurite esildis...... |
| tegur |
lihtsalt tuli pähe :) |
| tegur |
Juba ammu kasutusel |
| tegur |
|
| teoline |
Võiks kasutada head "vana" eesti sõna, mille vajadus endises tähenduses on kadumas. Nt, Smart Grid actor võiks olla tarkvõrgu teoline nii üksikisiku kui ka organisatsiooni tähenduses |
| teomees |
|
| tiktiiv |
lambist tuli selline sõna |
| toimaja |
|
| toimek |
tegija ja toimekas igal alal |
| toimekas |
|
| toimekas |
|
| toimendaja |
See toimija hakkab kohe segama mõtlemist, sest tundub täiesti toimiv sõna olevat. Aga mikjs mitte kasutada sõna 'toimendaja', mis võru keeleruumis tähistab toimetajat, aga seda see actor/player ju ongi, sõnast toimetaja aga saab teda nii eraldada eesti keeleruumis. |
| toimer |
lihtne ja arusaadav |
| toimer |
või toimir -ehk sobib |
| toimija |
moodustatud soome eeskujul |
| toimija |
Toimija, kui juba antud näide on igati hea ja sobiv sõna. |
| toimija |
Soomekeelne väljend täiesti sobilik ka eestlastele |
| toimija |
|
| toimija |
soomekeelne |
| toimitaja |
erinevate toimitustega tegeleja |
| toimlane |
|
| toimleja |
arusaadav, et tegu tegijaga |
| toimler |
toimiv organisatsioon |
| toimur |
Lühike, selge, annab edasi sõna mõtet. |
| toimur |
Tunnustaks põhjavendade loomingut, pole mõtete jalgratast ise leiutada. Silpi lisava -ja asendan moodsama, lühema ja kõlaliselt selgema ur-iga. |
| toimur |
kui soomlastel on toimija, võiks meil olla toimur |
| toimur |
On minu teada juba mõnevõrra kasutusel (olen seda ise kasutanud oma loengutes teadmata, kes ja millal selle on välja pakkunud). Paremat ei oska välja mõelda. 'Terrorism on muutunud 20. sajandi teisel poolel rahvusvahelistest suhtes üheks oluliseks toimuriks teiste toimurite (peamiselt riikide) kõrval'. |
| toimur |
On minu teada juba mõnevõrra kasutusel. Paremat ei oska välja mõelda. 'Terrorism on muutunud 20. sajandi teisel poolel rahvusvahelistest suhtes üheks oluliseks toimuriks teiste toimurite (peamiselt riikide) kõrval'. |
| toimur |
|
| toimur |
|
| tomka |
Tomka on võetud soome keelest ning kuna eesti ja soome keel on sarnane siis võiks ssee sõna ka natukene sarnane olla. |
| tuumant |
|
| tuumar |
tuumar, -i, -it. Sõnast 'tuum'. Konverentsile saatsid oma esindajad kõik tuumarid |
| tuumard |
tuumard, -i, it., Sõnast 'tuum' |
| tuumikum |
|
| vunker |
Nagu males on tegija (ent mitte ilmtingimata ainumäärav) vanker, siis rahvusvahelises kontekstis võiks see olla vunker. Loob assotsiatsioone sõnadega funktsionär, funktsioon ning on ka seetõttu kerge kasutusele võtta. |
| välileja |
(saadud: väljaspool ühte riiki tegutseja, lühendatud), vastand: siseleja |
| välistoimija |
(saadud: väljaspool ühte riiki tegutseja, lühendatud), vastand: sisetoimija |
| välur |
(saadud: väljaspool ühte riiki tegutseja, lühendatud), vastand: sisur |
|
|
|
|
| AVALIK-ÕIGUSLIK |
Avalikul õigusel põhinev (erinevalt eraõigusel põhinevast), avalikes huvides tegutsev. Selle täiendiga tähistatakse organisatsioone vm, mille tegutsemise aluseks on seadus vm õigusakt. Senine eestikeelne termin on kohmakas.
Otsime sõna, mis avaks mõiste ladusamalt ja keeleomasemalt. |
|
|
| Väljapakutud sõna |
Selgitus |
| ava |
sõnast "avalik". Näiteks avaülikoolid, mis on sarnane mõistega erakõrgkoolid. Ka siin ei tarvitata eriti mõistet "eraõiguslikud kõrgkoolid". |
| avahuvi |
avahuvi-ühingute tegevus on rahva päka all. |
| avahuvine |
lihtne ja selge mõsite |
| avaju |
Avaju ringhääling. Peale avaju ülikoolide esitlesid end Soomes ka erakõrgkoolid. |
| avajuura |
Moodustetud kahest sõnast: avalik ja juriidiline. |
| avajuurika |
Moodustetud kahest sõnast: avalik ja juriidiline. |
| avalikõiguslik |
Head vastet pole, kuni kehtib seostamise tarve ja terminina avalik õigus. Jääb valida halbadest vähem halb. Avalik-õiguslik on halb, avalõiguslik veel halvem, avaõiguslik segane ja samuti halb. Mida tähendaks avaõiguslik? Kas avamisõigust või õigust avale või veel midagi muud? Ja avaõigust kui sellist juriidikas pole. Avalisõiguslik? On samuti pikk ja moodustamisviisilt kaheldav (meelevaldne liitmine), kuid ta on vähem lohisev ja selgem: siin mitte enam eraldi avalik ja eraldi õiguslik, vaid seotuna (kuigi veidi vägivaldselt) mõisteliselt ühte - ja seekord sidekriipsuta. Avalisõiguslik rahvusringhääling, avalisõiguslikud ülikoolid e lühemalt avalisülikoolid - nii saame ka ladusamalt öelda avalis- ja eraülikoolid. Juristid seda uusloomet muidugi ei tunnusta, aga lisaks sellele, et tuletis on saadud ebakiiduväärsel (reeglitevastasel) härg-kaevu-meetodil, saab olulisemaks piduriks ta seostamise võimalus sõnaga "avaline" (enamasti öeldakse küll auklik). Kaldun arvama, et avaliku eri tähendustest tingitud segaduse ärahoidmiseks oleks vahest otstarbekas ta riigitähendusliku terminina (kuni pole paremat välja mõeldud) kokku kirjutada, nt avalikõigus, avalikteenistus, avalikamet, avaliksektor (võrdluses avalik sektor kui kõigile avatud sektor nt staadionil). |
| avaline |
Eestipärane ja lihtne sõna, mille vormid ei eksita kasutajat. |
| avalis |
Lihtsalt mänguline sõna |
| avalus |
|
| avapiirne |
mõnusakõlaline |
| avaseadlik |
avalik ja seaduslik |
| avasõlik |
Sisaldab Eestile omaseid tähti (Õ) ja on kokku miksitud algsest sõnast. |
| avatis |
Lihtsalt mänguline sõna |
| avatlik |
lihtsalt lühend:) |
| avaõiguslik |
Ava=avalik Õiguslik jääks samaks, tundus lihtsam ja oli esimene mõte, mis pähe kargas :) |
| avaõiguslik |
Kärbime selle "liigse kohmakuse" lihtsalt maha! Samuti sõnastaksin hea meelega ümber Teie seletuse ava(!)lause: Avaõigusel põhinev (erinevalt eraõigusel põhinevast), avahuvides tegutsev. |
| avaõiguslik |
avaõiguslik versus eraõiguslik |
| avaõiguslik |
avatud, avalik ehk "ava + õiguslik" - lühike, suu- ja harjumuspärane, kerge hääldada. Kuna tegemist on sõnapaariga, mis on väga paljudesse eestlastesse sügavalt sisseõpetatud, siis ei tahaks teda väga palju muuta, sest see tekitaks ainult suurt segadust asjaajamistes. |
| avaõiguslik |
Kahe sõna ühend - ladusam öelda, eelmisega ka sarnane. |
| avaõiguslik |
(saadud: avalikul õigusel põhinev [erinevalt eraõigusel põhinevast], avalikes huvides tegutsev, avalik-õiguslik, lühendatud), vastand: eraõiguslik, avaõiguslik ja eraõiguslik kokku: ühisõiguslik |
| avaõiguslik |
lühendatud termin, on suupärasem, samas ei kao ära seos ka praeguse sõnaga |
| avaõiguslik |
Vrd eraõiguslik. Kui eraviisiline/-isikuline [vms] õigus on aegamööda lühenenud eraõiguseks, siis oleks samalaadne lühenemine arusaadav ka siin. |
| avelis- |
Alustada tuleb avalikust kui kurja (ma ei mõtle: kurjuse) juurest. See sõna on armetult välja kurnatud ehk lihtlabaselt ära tapetud. Ta vajab uut hingamist ja tuleb vabastada liigsest kandamist. See liigne koorem on kõik, mis seondub sellesama avaliku õigusega (kas teised õigused on seitsme luku taga?): nii õigus ise kui kõik need avalikud teenistused, asutused, ametid jne jne. Sellepärast pakun välja kaks asendusvarianti arutlemiseks - just arutlemiseks, sest seda suppi kuumalt ei sööda. Üks variant tähistamaks seda mõisteala üldiselt, on avel. Avel on kena lühike sõna, mida võib võtta ka kui "avalik ja elanike teenistuses". Näited. Avalik õigus - aveliõigus. Avalik-õiguslik - aveliõiguslik e avelis-. Avalik teenistus - aveliteenistus. Avalik ametnik - aveliametnik. Ta töötab avalikus teenistuses, lühemalt: töötab avelis. Avaliku teenistuse staaž - avelistaaž. Avalik-õiguslik institutsioon - aveliõiguslik e avelisinstitutsioon (avelisülikool, avelisringhääling, avelisfond). |
| avur |
Jätan alles sõna "avalik" esisilbi ning lisan kaks õigusele e JUURAle viitavat tähte. N: avurülikool, avurtähenduses |
| avõ |
|
| avõsk |
lühend |
| eriõigustik |
nooh see tähendab, et seal on kus on palju inimese õigusi erinvaid |
| hõimuväeline |
Väga eestipärane. "Hõim" ja "vägi" on muinasajast sõnad, mis tähistasid rahvast - hõimu ning jõudu, rammu - väge. Avalik-õiguslik on riigile (Põhiseaduse järgi siis rahvale) ehk siis hõimule kuuluv, mis teostab end avaliku ehk hõimu õiguse ehk väega. Lisaks on sõnas mitu "katusega" tähte, mis rõhutab omapära ning on üsna meeldejääv ning ülev. |
| hõimväeline |
Väga eestipärane. "Hõim" ja "vägi" on muinasajast sõnad, mis tähistasid rahvast - hõimu ning jõudu, rammu - väge. Avalik-õiguslik on riigile (Põhiseaduse järgi siis rahvale) ehk siis hõimule kuuluv, mis teostab end avaliku ehk hõimu õiguse ehk väega. Lisaks on sõnas mitu "katusega" tähte, mis rõhutab omapära ning on üsna meeldejääv ning ülev. |
| hämarõiguslik |
Avalik-õiguslikud institutsioonid on tavakodanikule kõige segasemad, seda nii tegutsemiseesmärkide kui ka toimimise põhimõtete poolest. Sageli seostatakse nendega onupojapoliitikat, finantsilist läbipaistmatust, kõõlumist ettevõtluse ja riigieelarvelise asutuse piirimail. |
| ilmav |
|
| ilmvoli |
Sõna ilm tuleneb sõnast maailm ehk siis ilmale teadaolev. Voli on sünonüümiks sõnale õiguslik. Õigus tähendab voli. Nii et kokkupandult saabki ilmvoli. |
| inimkondlik |
See sõna on samas taktis sõnadega "erakondlik", "kogukondlik" ja "perekondlik", aga rõhutab, et tegemist just inimeste üldiste ehk avalike huvidega, mitte erahuvide või perehuvidega. |
| kõigelik |
Avalikes huvides tegutsev ehk siis kõigile, siit ka "kõigelik". Näiteks: kõigelik ringhääling, Peale kõigelike ülikoolide esitlesid end Soomes ka erakõrgkoolid. |
| libaäriline |
Avalik-õiguslikud institutsioonid on tavakodanikule kõige segasemad, seda nii tegutsemiseesmärkide kui ka toimimise põhimõtete poolest. Sageli seostatakse nendega onupojapoliitikat, finantsilist läbipaistmatust, kõõlumist ettevõtluse ja riigieelarvelise asutuse piirimail. |
| lüümeõiguslik |
läbipaistvalt õiguslik, ei pea kasutama sidekriipsu |
| maisane |
Sobiv vaste, kui vaid meedia selle omaks võtaks. |
| raatel |
|
| rahva- |
Lihtne ja juba käibel! |
| rahva- |
lühendus sõnast 'üldrahvalik' (mitte 'rahvus-'). |
| rahvalik |
avalikes huvides tegutsev on sisuliselt rahva huvides tegutsev |
| rahvarahaline |
Kuna sellised ettevõtmised tehakse riigieelarvest ehk põhiliselt rahvalt saadavast maksudest, siis selline nimisõna neid iseloomustab täpselt ja see paneks ka nendes organisatsioonides tegustejaid rohkem mtlema, et seda mida nad teevad teevad nad ju sisuliselt enda ja teiste rahaga. Ja sellest tulesk ka tuledsõnad nt rahvarahalik televisioon. |
| rahvasäädlik |
Sõna 'rahvasäädlik' tuleneb (assotsieerub) sõnadest 'rahvas', 'sättima-säädima' (rahvast sättima, rahvast üles ehitama) ja 'seadus', kuna avalik-õiguslikkus on seatud paika seadusega. Eelis 'avalik-õigusliku' suhtes on suupärasuses, rahvalikkuses ja mõiste arusaadavuses (seletavuses) kasutajale. 'Rahvasäädlik' on ladusam ja keeleomasem. Kasutamine: 'Rahvasäädlik ringhääling', 'Peale rahvasäädlike ülikoolide esitlesid end Soomes ka erakõrgkoolid'. Avalik-õigusliku uue vastena võib kasutada ka kirjakeelele lähemat varianti: 'rahvaseadlik', kuigi see poleks nii mahlane ega rahvalik. |
| rahvateenerlik |
Mõningast muhedust võib ju ka sõnas olla, et rahvas ta omaks võtaks. |
| rahvus- |
Lihtne ja juba käibel! |
| rahvuslik- |
Lihtne ja juba käibel! |
| riigi- |
Uut sõna pole vaja, kuna riigi- tähendab sama. |
| riigialune |
Riigi poolt seadustega loodud ja riigi huvides toimiv - seega 'riigialune', kus '-alune' viitab sellele, et organisatsioon on kas otseses või kaudses mõttes riigile alluv ja sellest vähemalt kaudselt sõltuv. |
| riigipõhine |
Riik ongi see, kes seadusi ja õigusakte välja annab. Mitteametlikel juhtudel saaks sõnaosa "-põhine" ära jätta ja kõnelda lihtsalt riigi ringhäälingust, riigikõrgkoolidest jne. Riigipõhine ringhääling. |
| riigiseaduslik |
|
| riigivoli(li)ne |
riigivoli(li)ne, -se, -st. Nt: noored eelistavad riigivoliseid/riigivolilisi kõrgkoole. |
| riigiõiguslik |
|
| riiklik |
sõna ja mõiste on olemas ammu. Millepärast seda häbenema on hakatud, ei tea. Võib olla sellepärast, et keegi hädajurist on püüdnud riiki lahti seletada selle sõnagavärdjaga. Ometi kasutatakseteiste riikide puhul ikka näit. väljendit riigitelevisioon jne. |
| riiklik |
Uut sõna pole vaja, kuna riiklik tähendab sama. |
| riikluslik |
sõnust 'riik' & 'õiguslik' |
| seadusfirma |
firma, äriühing, mis on asutatud ja tegutseb oma seaduse alusel |
| seadusühing |
firma, äriühing, mis on asutatud ja tegutseb oma seaduse alusel |
| seanisatsioon |
Sõna tuleneb kahest sõnast "Sea(dus)" ja "(orga)nisatsioon" Hääldus vajab harjumist, aga kõlab paremini kui "Avalik-Õiguslik" |
| seatud |
Riikliku (avaliku) seadusega seatud, säädusega säetud, sätetega sätitud. "Seatud ringhääling 'vrs.' erakanalid." "Seadusega seatud asutuse eelised firmade ees." "Peale seatud ülikoolide esitlesid end ka erakõrgkoolid." |
| semukondlik |
Avalik-õiguslikud institutsioonid on tavakodanikule kõige segasemad, seda nii tegutsemiseesmärkide kui ka toimimise põhimõtete poolest. Sageli seostatakse nendega onupojapoliitikat, finantsilist läbipaistmatust, kõõlumist ettevõtluse ja riigieelarvelise asutuse piirimail. |
| silmenduv |
mõnusakõlaline |
| sätlik |
seaduse sättest tulenev, tuletis sõnast SÄTE |
| säädne |
Seotud tüvega seadus ehk säädus (... tegutsemise aluseks on seadus), millest ka "säädne". Näiteks: säädne ringhääling, Peale säädsete ülikoolide esitlesid end Soomes ka erakõrgkoolid. |
| säänuline |
|
| teenistuv |
Sarnane teenistujale. |
| tõeseadne |
|
| tõiveline |
Tõeliselt toimiv, milles on oma iva. Umbes nii on mõeldud selle sõna loomisel. Näide: Igal kodanikul on õigus pöörduda tõivelistesse asutustesse ja organisatsioonidesse. |
| volilik |
või voli- (avalik-õiguslik organisatsioon = voliühing, volilik ringhääling...), võib ka veidi varieerida, näit. volit- (volitülikool vms.). |
| võimuõiguslik |
Avalik õigus on õigusnormide kogum, mille õigustatud või kohustatud subjektiks on üksnes avaliku võimu kandja. (Wikipedia.) Niisiis, õigusnormide subjektideks on võimu kandjad (võimalikud mitteavalikud võimud -- majanduslik, kuritegelik jne -- ei tule ju ilma erilise meenutamiseta kohe pähegi ja võivad terminis tähelepanuta jääda). |
| õigalik |
Tuletatud sõnast "avalik-õiguslik" |
| õiglik |
lühendasin sõna pisut |
| õigne |
|
| õigulet |
Võiks kasutada palataliseeritud t-d. Õiguletti, mida menetleti Riigikogus kogu päeva, ei olnudki võimalik õiigustada. |
| õigusaktiline |
|
| õigusavi |
sõna on lihtne ja kergesti meeldejääv. |
| õivalik |
Sõna ise on lihtne (mängitud on silpidega etteantud sõnades), kerge hääldusega ning algab meie keelele omapärase Õ tähega. Samuti käändub sõna meie neljateistkümnes käändes. Näite lause: Õivalik meedia kohandub uue meediaga. Näite väljend: Õivalik organisatsioon |
| õivalik |
õiguslik-avalik |
| õivalik |
Algmõiste tuletis, suupärane, meenutab oivalist. Nt õivalik televisioon |
| õss |
tundus kuidagi hea vaste sellele sõnale. |
| õva |
|
| õvalik |
Õ - sõnast õiguslikva - sõnast avalikühine -lik liide. Õvaliku juriidilise isiku tegemised. |
| ühim |
kõigile ühiselt lubatud ja avalik |
| ühis- |
Nt: ühisringhääling. Peale ühisülikoolide esitlesid end Soomes ka erakõrgkoolid. |
| ühishüveline |
ka sobilik |
| ühislik |
Avalik-õiguslikud organisatsioonid luuakse seaduse alusel meie kõigi hüvanguks ja ühiseks tarbeks,olgu nad siis ühislikud organisatsioonid |
| ühisomane |
Mu meelest oleks vasteks ´ühisomane´, mille lähteks on riikliku kogukonnahuvitatus ühtsest toimimisest. |
| ühisvalla |
Avalik õigus reguleerib ühiskonna ühistest huvidest kantud valdkonnas tegutsevate organisatsioonide/asutuste tööd - siit ka "ühisvald". Näiteid: "Peale ühisvalla ülikoolide esitlesid end Soomes ka erakõrgkoolid." |
| ühisõiguslik |
avalik õigus kui ühine õigus |
| ühisõiguslik |
Ühisõiguslik annab minu meelest paremini edasi sõnumit, et ülikoolid jm seadusega või nende alusel loodud organisatsioonid on loodud meie, kõigi, ühise heaolu nimel, mitte mingites abstraktsetes avalikes huvides. Ühisõiguslik vastandub kenasti ka eraõiguslikule. |
| ühisõiguslik |
Vastand sõnale eraõiguslik (era-, ühis-). Ühisõiguslik televisioon, midagi, mis tegutseb ühistes huvides. Teine variant oleks "üldõiguslik" - üldistes huvides tegutsev. |
| ühisõiguslik |
ühiskond on andnud õiguse tegutseda |
| ühisõiguslik |
Suhteliselt sarnane senisele sõnale, kuid puudub kõlalt sarnane osa, mis peaks tegema hääldamise mugavamaks. Selge vastandus ka 'era' ja 'ühis'. |
| ühisõiguslik |
Rooma õigus jagunes kaheks: ius publicum ja ius privatum. Teise tõlkele 'eraõigus' pole vastuväiteid, esimene aga oli Roomas kindlasti riigiõigus. Meil on riigiõigusest kahjuks saanud vaid üks avaliku õiguse haru. 'Avalik', mis mõttes kohe vastandub 'salajase' või 'kinnisega', mitte 'era-ga', on ebaõnnestunud termin. Soomõiste riigi-, haldus-, finants-, kriminaal- jne õigusele võiks nüüd siis olla 'ühisõigus' ja siit ka otsitav omadussõna, kui jutus just peab olema viide õigusele. Muide on ju ka eraülikoolide jm eraorganisatsioonide tegutsemise aluseks ikka mingi õigusakt. Samas ei näe ma mingit põhjust, miks ei võiks rääkida riiklikest organisatsioonidest ja asutustest, nt riigiringhäälingust ja riigiülikoolidest. Kui mingi asja asutab KOV, on ka see ühisõiguslik, aga linna- või vallaasutus. |
| ühisõiguslik |
( eraõiguslik). Nt: Avalik-Ühisõigusliku juriidilise isiku mõiste on kõige otsesemalt seotud detsentraliseerimisega, mis omakorda sisaldab demokraatia elemente. |
| ühisõiguslik |
Ühisõiguslik organisatsioon tegutseb ühistes huvides. |
| ühisõiguslik |
kuna avalik õigus ongi (teoorias) kogu ühiskonna eeldatavatest huvidest lähtuv õigus (vastupidiselt eraõigusest, kus põhirolli mängib erahuvi) |
| üldriiklik |
|
| üldseadustatud |
Avalik-õiguslik on sõnamonstrum, mille tähendusest (ja ka vajadusest!) valdav osa kodanikke ilmselt aru ei saa. Sellepärast on raske pakkuda selle asemele midagi niisugust, mis asja mõisteliselt ära seletaks, aga otse mõnele seoseta uudissõnale üleminek tähendaks veelgi suuremat segadust. Millegipärast turgatas pähe, et seda mõistet võiks tähistada üldseadustatud, sest see püüab asja olemust mingil määral lahti seletada. Näide: ETV on üldseadustatud telekanal. |
| üldsusõiguslik |
Avalikes huvides tegutsev kooslus esindab just üldsust. |
| ülve- |
Alustada tuleb avalikust kui kurja (ma ei mõtle: kurjuse) juurest. See sõna on armetult välja kurnatud ehk lihtlabaselt ära tapetud. Ta vajab uut hingamist ja tuleb vabastada liigsest kandamist. See liigne koorem on kõik, mis seondub sellesama avaliku õigusega (kas teised õigused on seitsme luku taga?): nii õigus ise kui kõik need avalikud teenistused, asutused, ametid jne jne. Sellepärast pakun välja kaks asendusvarianti arutlemiseks - just arutlemiseks, sest seda suppi kuumalt ei sööda. Üks variant tähistamaks seda mõisteala üldiselt, on ülve. Ülve on kena lühike sõna, mida võib võtta ka kui "üldsuse hüveks teenistuses". Näited: avalik õigus - ülveõigus. Avalik-õiguslik - ülveõiguslik e ülve-. Avalik teenistus - ülveteenistus. Avalik ametnik - ülveametnik. Ta töötab avalikus teenistuses, lühemalt: töötab ülves. Avaliku teenistuse staaž - ülvestaaž. Avalik-õiguslik institutsioon - ülveinstitutsioon (ülveülikool, ülveringhääling, ülvefond). |
|
|
|
|
| DIREKTIIV |
Euroopa Liidu kohustuslik õigusakt, mille puhul liikmesriigid saavad ise otsustada, milliste meetoditega tagada selle täitmine, inglise directive, saksa Richtlinie. Praegu eesti keeles kasutatav direktiiv on nõukoguliku mündiga võõrsõna.
Otsime sõna, mis oleks neutraalne ja asjakohane. Eeskujuks võiks olla eurokomissari muutumine eurovolinikuks. Silmas tuleb pidada, et peale direktiivide on olemas Euroopa Liidu määrus, soovitus, otsus ja arvamus. Direktiivi tähistav uus sõna peaks neist selgelt eristuma. |
|
|
| Väljapakutud sõna |
Selgitus |
| akord |
Sõna akord on kasutusel muusikamaailmas. Lisaks ladina pärane termin akord viitab leppele. - rumeenia keelest (acord: harmony, agreement). |
| drigoliin |
väljamõeldis |
| edusk |
Edusk väljendab edumeelsust, mille direktiivi täitmine riigis peaks looma ning mis väljendab ka riiki ennast üsnagi sobivalt. |
| eesk |
eesk, eeski, eeske, eeskid. 1) eeskiri, ettekirjutis. 2) "Euroeeske tuleb täita mõistusega" "Valitsus andis välja eeskid uute sõnade kasutamise kohta" |
| eeskiri |
|
| eeskiri |
Lihtne ja loogiline. |
| eetse |
Mis on direktiiv? Juhendav ja suunav käsulaud. Käskjuhend? Käsksuunis? Aga eurokäskjuhend või põllumajanduskäsksuunis - ei! Liitsõna ei kõlba. Mis on direktiiv? Ettekirjutus. Lähtudes sõnast "eetse" (edasi, ettepoole), sain eetse. Eetse, om eetse, os eetset - käändub vältevahelduslikult nagu aine või mõte, mitm eetsed, eetsete, eetseid. Eetse - ettekirjutus, juhtnöör edasiseks tegutsemiseks, eelnäpunäited. Verb eetsima - ettekirjutusi tegema, (käsutavalt) suunama, juhtnööre andma. Eetsija - ettenäitaja, juhendaja, käitumise dikteerija. Nt: Euroeetsed on täitmiseks. Põllumajanduseetset järgides tuleb... Eetsijaid kui palju! /Mõned küsimused jäävad. Mis maitse on tal bürokraadi direktiiviga harjunud suus? Kas kaitse, kutse ja katse kaitsevad?/ |
| elinorm |
Tuletatud lühendist "EL" ja sõnas "norm" ja liites neid "i"-ga. Lihtne ja arusaadav. Elinorm on sama nagu normdokument ehk selle järgi seatakse elu ja seda tuleb täita. |
| ete |
Sõnast ettekirjutis. Ete:ette:etet. Nt Tuleb hakata loodusetteid rakendama. Lühike, suupärane, vähe kasutatud tüvi (esi:ee:ett on olemas, aga väga harva kasutatav) |
| ettekirje |
mõistlik vaste antud sõnale |
| ettekirje |
Ettekirjutatud õigusakt. 10 B klassi klassijuhataja ettepanek. |
| ettekirjutus |
|
| ettekirjutus |
otsene eestikeelne vaste |
| eurojuhis |
Juhis, kuna liikmesriigil on piisavalt vabadust, et määrata selle täitmise meetodid. Euro- liide, kuna see kirjeldab mõiste sisu, vastates küsimusele mille / milline juhis. |
| eurojuhis |
juhis oleks tore direktiivi vaste, aga kui see on ainult EU õigusakt, siis kasutaks juba teie eeskuju ja liidaks euro + juhis. |
| eurokorraldus |
Ma arvan et peab olema pehmem kui käsk |
| eurokov |
KOmissar+ Volinik - KOV |
| eurokäsk |
Konkreetne |
| euronöör |
Direktiiv on suunis, juhtnöör. Ning kuna tegemist on EL õigusaktiga, siis oleks see sobiv sõna. |
| eurosoov |
eurodirektiividesse tulebki suhtuda kui soovitustesse |
| eurosuunis |
esimene sõnaosa viitab õigusakti koostajale, teine aga on sõna "direktiiv"sünonüüm |
| eurosuunis |
Sõna viitab direktiivi omadusele suunata liikmesriigid tegutsema. Nt X ministeeriumi ametnikud arutasid, missuguseid vahendeid kasutada X eurosuunise täitmiseks. |
| eurosuunis |
Juriidiliselt üheselt mõistetav |
| eurotahe |
Tarhta võib ju palju, aga ei pea ju kohe jooksma seda täitma. |
| felsum |
lihtne, võtab pikad sõnad kokku, Näiteks:FELSUM -El euroopa liit, S otsus arvamus, Äitah |
| juhend |
|
| juhend |
ammu olemas |
| juhendik |
Juhendik on eestlasele suupärane ja läbini oma sõna. |
| juhendkiri |
õigusakt, mis jätab täitjale teatud valikuvabaduse |
| juhendus |
Lähtutud "juhend"-ist ja lisatud -us lõppu analoogselt määrUSega, otsUSega ) |
| juhind |
eristub |
| juhind |
I.k. "Direct" tähendab e.k. "juhtima, osundama" |
| juhind |
peamiselt on sõna apetiitne oma lühiduse poolest. Juhind on miski, millest tuleb juhinduda, et lahendada probleem kohalikult. See on sarnane sõnale juhend, kuid sõnas esinev juur "juhi" viitab, et see on keskselt juhitud, st kõrgemast õigusstruktuurist lähtuv |
| juhind |
Sarnane sõnale juhend. Hõlmab endas kohustuslikku tooni. Näide: Eesti täidab Euroopa Liidu juhindeid eeskujulikult. |
| juhindus |
I.k. "Direct" tähendab e.k. "juhtima, osundama" |
| juhindus |
See sobiks sellepärast, et direktiiv on reeglite kogu, mida tuleb järgida. Peame juhinduma etteantud reeglistikust. |
| juhindus |
Direktiividest juhindutakse. Nimisõnana |
| juhis |
Siin ei ole vaja midagi pikalt kommenteerida - juhis on just sobiv vaste. Mitmuses "juhised". |
| juhis |
Direktor - tegevjuht, direktiiv - tegevusjuhis ehk juhis. |
| juhis |
Saksa keeles Richtlinie, mis vastaks juhisele või suunisele. Eristub selgelt varasemalt kasutatule. |
| juhis |
ing k direct - juhtima |
| juhis |
Ilus ja selge eestikeelne sõna. Tähenduselt sobib ka inglise keelse sõnaga "directive" kokku. |
| juhis |
Euroopa Liidu juhis. Eristub selgelt maarusest, soovitusest, otsusest, arvamusest ja on igati eesti keelne s6na. Sisu poolest sobib ka. |
| juhis |
|
| juhis |
sobiv olemas sõna - väljendab sisu ning on tugevam kui soovitus |
| juhis |
Kõnetegude teoorias (pragmapoeetikas) on 'direktiivi' emakeelseks toimivaks vasteks ja täielikuks sünonüümiks 'juhis'. Mingit nõukogulikku münti sellel võõrsõnal ei ole. 'Juhis' - soovituslik või kohustuslik reegel täitmiseks, eeskiri, juhtnöör, üldistab neutraalsena kõiki juhiste liike (on ülimuslik). Kui tarvis tingimata toonitada, et EL-i direktiiv, siis miks mitte eriliselt 'eurojuhis'. "Kui soovime liituda EL-iga, peame täitma vastavaid (euro)juhiseid." "Igapäevast tööd võivad hakata mõjutama eurokartuli suurus või mis tahes muud eurojuhised." "EL on võtnud vastu kaks juhist - linnujuhise ja loodusjuhise -, mis moodustavad ühenduse looduskaitseõiguse selgroo." |
| juhis |
Lühike ja selgesõnaline, säilitab kohustuslikkuse, kuid oluliselt pehmema loomuga, iseloomustab ka hästi liikmesriikide vaba valikut meetodite valikul |
| juhis |
olemasolev sõna, kuid peaks olema mõistega sobiv |
| juhis |
Pole vaja midagi leiutada. Vt http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=juhis&F=M |
| juhis |
Sõna on eesti keeles olemas, pakun lihtsalt, et seda võiks "direktiivi" asemel ametliku terminina kasutada. |
| juhis |
ammu olemas |
| juhis |
|
| juhiskiri |
directive /eng - est juhend, juhis, dokument - asjakiri, juhenddokument ehk juhiskiri |
| juhitis |
Juhitis tuleb sõnast juhtima, kuid selle all on mõeldud ka juhtkirja. Samuti võib sõna all mõelda ka juhendit. |
| juhivus |
Tuletus sõnast juhtima. Andes nii edasi õigusakti kohustuslikkust ja samas meenutades sõna 'juhend' ka liikmesriigi oma rakendamise vabadust. |
| juhtel |
Direktiiv on seotud juhtimisega. Tüüpsõnaks oleks KÜHVEL. Euroopa Liidu JUHTLID näevad ette... |
| juhtik |
Peaegu nagu juht/juhis/juhik, ent siiski äratuntavalt erinev sõna, mille kõla annab siiski aimu, et tegemist on millegi juhtiv-suunavaga, mis direktiivi eesmärk ju ongi. |
| juhtmus |
Kuna direktiiv on justkui juhtotsus, siis lisada sellele liide -mik või mus |
| juhtmäärus |
Direktiivi puhul on ju tegemist suunava, juhtiva, juhiseid andva määrusega e juhtmäärusega. |
| juhtnöör |
Sõna on ju olemas - miks mitte seda siis ka selles kontekstis kasutada.. |
| juhtnöör |
Euroopa Liidu juhtnöör. Eristub selgelt maarusest, soovitusest, otsusest, arvamusest ja on igati eesti keelne s6na. Sisu poolest sobib ka. |
| juhtsuund |
Põhjendus: Peab liikuma selles suunas. Näide: Ettevõte juhatus pani paika viie aasta juhtsuuna, mida kõik osakonnad peavad järgima. |
| juhtsuunis |
Suunava ja kohustusliku iseloomuga, kus sõnaosa juht osutab täitmisvajadusele |
| kirje (ette-) |
vabalt tõlgendatav juhend. |
| kohund |
Loodud sõnast kohustuslik, nd-liide märgib tegevuse tulemust, lõplikkust. Nt: Liikmesriikidel tuleb tagada Euroopa Liidu uue kohundi täitmine. |
| kohuskiri |
Dokument, mille täitmine on kohustuslik. |
| kohustis |
Tegu on siiski täitmiseks kohustusliku nõudega. |
| kohustuslik eesmärk |
NSVL ja Saksamaa LV koosseminaril Minskis üle 25 a tagasi ütles üks Saksa esineja - me formuleerime eesmärgi, siis paneme paika kohad, kust saab mõõta eesmärgi poole liikumist ning siis hakkame nendest kohtadest kontrollima, kas liigume ikkagi õiges suunas. Ja seda kuuldut, ei ole suutnud kõigutada ükski muu jutt, mis minu kõrvu on tulnud. Ehk leida midagi eesmärgiga seonduvat. Kuigi Eestis on ka hariduslistis segamini mõisted siht, eesmärk jne, siis sõeluda siin tuleks. Kui kasutada "Kohustuslik juhis", siis hakkab kohe poleemika juhise, juhtnööri jne ümber. |
| korraldus |
Sellele sõnale peaks vaste eesti keeles olema |
| käse |
Tuletus sõnast käsk, kuid viitamas edasisele nõutavale tegutsemisele. |
| käselus |
Kui mingi kõrgemal asuv isik või võimuorgan midagi ette kirjutab, siis võib seda võtta kui käsklust. Sellest ka "käselus". |
| käsend |
Direktiivi käskiv sisu on edastatud omasõnaga. Juriidiliselt tunneme sõna "käsund", "käsend" jääb sisuldasa üsan sinnasamma kanti. Samas on U ja E teineteisest piisavalt erineva kõlaga, et segadust vältida. |
| käsend |
Muidu oleks pakkunud sõnu "juhis" (reegel) või "suunis", aga need on soovitava loomuga. "käsund" on juba kasutuses juriidilise terminina. Kuna direktiiv on kohustuslik, võtsin eeskuju Kümnest Käsust ja pakun välja käsu või ühe selle võimalikest sõnatuletistest. |
| käsikumus |
Rõhutab sunduse osa |
| käsk |
Muidu oleks pakkunud sõnu "juhis" (reegel) või "suunis", aga need on soovitava loomuga. "käsund" on juba kasutuses juriidilise terminina. Kuna direktiiv on kohustuslik, võtsin eeskuju Kümnest Käsust ja pakun välja käsu või ühe selle võimalikest sõnatuletistest. |
| käskjuhis |
Sõnas "käskjuhis" sõna "direktiiv" asemel astuksid selle semantline ja õiguslik tähendus suure sammu teineteise suunas. Ühest küljest kohustav, teisest küljest suunav. Täht-tähelt järgima ei pea, aga kui ei täida, saad karistada. |
| käskus |
|
| käsukas |
hea lihtne ning veidi naljakas, võimalik kasutada iroonilises võtmes erinevate nõmedate direktiivide kohta.Kõiki käsukaid mei ei täida ka! |
| käsukiri |
Direktiiv on järgimiseks kohustuslik, seega sisuliselt käsk. |
| käsukiri |
Väljendab antud dokumendi iseloomu kõige täpsemalt. |
| käsuliin |
arhailine, aga kõlaliselt sarnane |
| käsund |
Tegu on sundusliku (käskiva) aktiga. Käsk see samas ei ole, kuna käsk on midagi, mida tuleb täita üheselt. Seega pakun välja tuletuse sõnast "käsk". |
| käsund |
selgelt eristuv ja lühem |
| käsund |
|
| käsund |
|
| käsund |
Käsund on mõjukas - kõik saavad hetkega aru, et midagi tuleb teha. |
| käsund |
Eristub muudest Euroopa Liidu poolt "saabuvatest" mõistetest. Liide "-nd" muudab "käsu" leebemaks või ebamäärasemaks, definitsioongi ütleb, et liikmesriik saab ise otsustada, milliste meetoditega tagada selle täitmine.Ei maksa peljata, et Euroopa Liidu käsundid meile asu ei anna. |
| käsundus |
Eesti keeles on olemas eesliide käsundus-, kuid eraldiolev sõna kui selline ÕSis puudub. Euroopa Liidu direktiivid on Euroopa Liidu kõrgemate juhtorganite suunised, uudissõnaga käsundused |
| liidukohustus |
sõna ütleb kõik enda eest |
| liine |
|
| manistus |
tundub kõla järgi väga sobivat |
| määratis |
gen. Määratise. ei ole põhjendust, lihtsalt torkas pähe |
| noolak |
|
| norming |
Mitm. Normingud. On vahest laiem kui suunis, juhis, sisaldades ka täitmiskohustuse |
| normis |
2.välde, gen normise. Justkui normipäev, mis ära teha tuleb, ükskõik mil viisil, omamoodi, aga teha kindlasti, näiteks, EL-i normised, juhtkonna normised, Keskkonnaministeeriumi normised etc. |
| nõuks |
|
| ohje |
Ohje, ohje, ohjet. Tuleb eestikeelsest sõnast ohi. Ka soomekeeles on sama tüvi näiteks arvutiprogrammi (ohjelma) tüveks. |
| ohje |
Soomemõjuline sõna 'ohje' (mitte soomepäraselt kolmandas vältes, vaid eesti keelele iseloomulikult teises vältes, kolmandas vältes oleks sõna 'ohje' omastavas käändes). 'Eesti keskkonnapoliitikat on arendatud vastavalt Euroopa Liidu keskkonnaalastele keskkonnaohjetele'. |
| ohje |
Nimisõna "ohje" on tuletatud tegusõnast "ohjama", mis peaks hästi peegeldama kõnesoleva EL normi sisu ja mõtet. "Suunis" on juba kasutusel pisut teises tähenduses ja seetõttu hästi ei kõlba. |
| ohje |
ohje (II välde), omastav -- ohje (III välde), osastav -- ohjet (II välde)Nimisõna 'ohje' on tuletatud tegusõnast 'ohjama', mis peaks hästi kajastama kõnesoleva EL akti olemust ja mõtet. 'Suunis' on paraku juba kasutusel pisut teise tähendusvarjundiga ega sobiks siia hästi. Paar näidet: Euroohjed on muutunud Eesti õigusruumi lahutamatuks osaks. Euroopa Liidu ohje nr. X sunnib meid kõnesoleva Eesti seaduse üle vaatama.Muidugi võib sõnas 'ohje' näha ka soome laenu, aga see ei tohiks häirida -- on meil ju ülelahe laenamise tava õige vana. |
| ohjend |
Tuletatud sõnast "ohjama". |
| ohjes |
(ohjese, ohjest). Tegemist on Euroopa Liidu suunava juhtnööriga, mis võimaldab liikmesriigil püsida õigel kursil. |
| otselus |
Sõna otselus sobib perfektselt direktiivi asendina, kuna seda on lihtne ja mugav kasutada kõnelemisel ja käändub ilusti. Sõna esimene pool ''Ots'' märgistab otsustus võimet, ning ''Elus'' meie igapäevast elu. Andes kokku, väga huvi haarava sõna, otselus. |
| peaeesmärk |
Kohustus järgida mingist kindlat suunda |
| peasus |
Inspireeritud mõisteist põhiseadus, seadlus, seadus, ülim seadusakt. Eristuks selle mõiste poolest arusaadavalt teistest. |
| põhind |
Tuleneks - põhjapanev juhis, põhiline, põhi(asi). Eurodirektiivi vaste kõnepruugis oleks europõhind. Nt: Antud Euroopa Nõukogu põhind kehtestab uued reeglid vastavas valdkonnas. Kõne all olevad Euroopa Nõukogu põhindid jõustuvad järgmisest aastast. |
| põhindakt |
Tuleneks - põhjapanev juhis, põhiline, põhi(asi). Eurodirektiivi vaste kõnepruugis oleks europõhind. Nt: Kui soovime liituda Euroopa Liiduga, peame täitma vastavaid põhindakte. |
| pürik |
Annab sellist ürgset mekki asjale manu (vrd ürik, mis tähendab ka dokumenti), ja sisu oleks see, et antakse ette eesmärgid, mille poole peab pürgima. Europürik, linnupüriktegelikult on suht olemasolev "suunis" päris hea. |
| raamjuhis |
Direktiiv sätestab teatud eesmärgid ja nendeni jõudmise ajalised ja muud raamtingimused. |
| raamjuhis |
|
| reeglus |
|
| rekt |
lühend direktiivist |
| rihtis |
Sõnast "rihtima". Rihtise abil seatakse miski õigeks või paika. |
| seadis |
direktiiv seab eesmärgid |
| seadlus |
ENSV ajal kehtisid nii seadused kui ka seadlused. Seadluse taaskasutus EL õigusaktide raames anda muidu kaunikõlalisele sõnale uue sisu ja elu. |
| seadmik |
õigusakt kui kogu(mik), millest annab teha oma (riigis või riigile) sobilikke seadusi või muid ettekirjutisi. Ühendus sõnadest seadus ja kogumik. |
| seadmik |
kuna direktiiv on justkui seadus, siis lisada sellele liide -mik või mus |
| seaduslatter |
latter on laudas ruumi osa, kus loom saab veidi vabalt liikuda ja tehnikamõistena autotrafo, kus kõrgemalt tulevat pinget saab alammähises reguleerida, kuigi mähised on omavahel seotud. , Sõnast tuletub ka eurolatter ja e-latter. |
| sihend |
Tuleneb mõistest "siht". Tähistab ette antud sihti. Ka sobiksid mõisted "suune", "suundum", "joone" ja "otsend", mis viitavad samuti ette antud suunale või sihile. |
| sihind |
sõnast 'siht' |
| sihind |
kuna direktiivi mõte ja kõige olulisem osa on siht, mille ta ette annab ning mida tuleb saavutada (valides ise vahendid) |
| sihis |
siht mille poole püüelda |
| sihis |
|
| sihtis |
Inglisekeelne directive pärineb tõenäoliselt ladinakeelsest sõnast dirigere, mis tähendab otseks ajama, suunama, õigesti/otse jne. Selle EL õigusakti puhul pole oluline, kuidas jõuda, vaid lõppjaam ehk siht. Kuna kõige olulisem on siht, kuhu me jõuame, võib ka seda tüve kasutada nimisõna puhul. Siht tähendab ka eesmärgilist kindlasuunalist liikumist ehk siis antud õigusakti puhul me teame, kuhu me tahame jõuda, aga kuidas sinna jõuda on meie enda teha. |
| sihtliin |
1)Liitsõna omab eesti keelseid tüvesid. 2)Siht -viitab kohustuslikule õigusaktile. 3)Liin - viitab aga valikule otsuste tegemisel. |
| sihtseadus |
Viitab sellele, et sellele, et sihtseadus ei reglementeeri üksikasju vaid seab (seadma>seadus) sihti, suunda. |
| spunk |
Pipi mõtles juba ammu selle sõna välja! Eks ta ole midagi sellist, mille kohta keegi täpselt ei tea, mis ta on ja kuidas temaga käituda. Aga elevust tekitada suutis küll! Kahjuks kena sõna siiani kasutamata. Olgu siis Euroopast saadetud käsul ka Rootsist pärit nimi. Ehk aitab meelde tuletada, et mitte igat käsku pea väga tõsiselt võtma. |
| sunde |
EL riiki sunnitakse tarvitusele võtma meetmeid ... |
| sundis |
Sundis (-e 4). Direktiiv on kui kohustuslik norm, mille täitmise tagamiseks peavad täideviijad välja töötama ja lähtuma vastavaist määrustest, otsustest jms. Direktiiv on kui sunduslik suunis e. sundsuunis e. SUNDIS (eurosundis, linnusundis, sundisorgan, sundisplaan, sundisemaiguline soovitus, sundisne, sundisem. See eurosundis sundis meid kiiresti tegutsema. |
| sundkiri |
Kohustuslik (ehk siis sunduslik) õigusakt. Kahest eestikeelsest tüvest kokku pandud. |
| sunnis |
Tuletis sõnadest sund, sundima. |
| sunnis |
Direktiivile vastu ei vaielda, sageli on need üpriski kirstuks reaalsusele. Huvitav, miks 'suunis' ei kõlba maakeelseks vasteks, ise tarvitaksin küll seda (vast olen tarvitanudki ega pea endal olema loojaõigust) |
| sunnis |
Sõna peaks tähendama kohustust, mida peab täitma. |
| sunnis |
|
| sunnisakt |
direktiiv on kohustava iseloomuga, seega sarnaselt sõnadele sunnismaine, sunnitöö |
| survend |
Surve+juhend. |
| suunaakt |
Tegu on suunava õigusaktiga, kus antakse liikmesriikidele üldine eesmärk, mille saavutamise konkreetsed meetmed peavad nad ise otsustama ja võtma. |
| suunadokument |
Tegu on suunava õigusaktiga, kus antakse liikmesriikidele üldine eesmärk, mille saavutamise konkreetsed meetmed peavad nad ise otsustama ja võtma. |
| suunand |
Sõna tuletatamiseks kasutasin 'suunama, suunda kätte andma'. Eurosuunand, suunandlik juhtimisstiil - suunav, juhtnööre jagav. |
| suunaohjend |
Tuletatud sõnadest "suunama" ja "ohjama". |
| suunar |
Kuna dierktiiv on suunav ja suuniseid andev dokument. |
| suunatis |
Sellist sõna pole eesti keeles olemas. Arvan, et see kõlab kohustuslikumalt kui näiteks "suunis" või "suunaviit". Lähtun just sõnast "suund", sest "direktiiv" meenutab ingliskeelseid sõnu "direction", "to direct". |
| suunaus |
Tegu on suunava õigusaktiga, kus antakse liikmesriikidele üldine eesmärk, mille saavutamise konkreetsed meetmed peavad nad ise otsustama ja võtma. |
| suundakt |
(saadud: 'direction' = suund, teatud suunas toimiv õigusakt, lühendatud) |
| suunder |
|
| suundis |
direktiiv - > suunav akt, suunav seadus, suunda andev seadusakt, suundis. Oht on, et see hakkab kõlama nagu sundis->sundus. |
| suundis |
Sama tüvi, mis inglise keeles: direction -- suund. Eristub absoluutselt terminitest 'määrus, soovitus, otsus ja arvamus' selle poolest, et ei ole mitte -us- , vaid on -is-lõpuline. (Kaalusin ka varianti 'suundus', aga see oleks vastikult sarnane lihtmineviku kolmanda pöördega sõnast 'suunduma'.)Vastikult sarnane sõnale 'suunis'? Aga äkki on see just nimelt hea: kolmandas vältes hääldatav 'suundis' peaks ometi olema adutav kraadi võrra kõrgemana kui teises vältes hääldatav 'suunis'! |
| suundis |
Sama tüvi, mis inglise keeles: direction -- suund. Eristub absoluutselt terminitest "määrus", "soovitus", "otsus" ja "arvamus" selle poolest, et ei ole mitte -us- , vaid on -is-lõpuline. (Kaalusin ka varianti 'suundus', aga see oleks vastikult sarnane lihtmineviku kolmanda pöördega sõnast 'suunduma'.)Vastikult sarnane sõnale 'suunis'? Aga äkki on see just nimelt hea: kolmandas vältes hääldatav 'suundis' peaks ometi olema adutav tubli kraadi võrra kangemana kui teises vältes hääldatav 'suunis'! |
| suundis |
Direktiivi iseloomust tulenevalt on "suundis" minu hinnangul eestikeelne parim võimalik vaste, kuna tegemist on õigusaktiga, mis annab üldised suunised, käitumisjuhised, kuid liikmesriigi enda otsustada on viis, kuidas vastavat suundist rakendatakse. |
| suundis |
Pealtnäha paistab, et selle sõna ma ise juba pakkusin kunagi mitu nädalat tagasi välja. Aga ei: see on hoopis uus sõna, sest eelmine oli hääldatav palataliseerimata n-iga, see on aga palataliseeritud n-iga! :-) Mõlemal juhul käänduks see siiski: suundis, suundise, suundist. Ja mõlemal juhul oleks põhjenduseks see, et see tuleneb otseselt ingl k sõnast direction'”suund. |
| suundjuhis |
Direktiiv sätestab teatud eesmärgid (nö. suuna) ja nendeni jõudmise ajalised ja muud raamtingimused. Nt. 'Eesti keskkonnapoliitikat on arendatud vastavalt Euroopa Liidu keskkonnaalastele suundjuhistele (või keskkonnaohjetele)'. |
| suundjuhis |
Direktiiv sätestab teatud eesmärgid (nö. suuna) ja nendeni jõudmise ajalised ja muud raamtingimused. Nt: 'Eesti keskkonnapoliitikat on arendatud vastavalt Euroopa Liidu keskkonnaalastele suundjuhistele. |
| suundlus |
Pole nii karmi kõlaga kui Direktiiv. Pigev abistav kui käskiv |
| suundnõue |
mis siin ikka põhjendada |
| suundseadus |
direct=suunama, suunav seadus |
| suundus |
Inglise keeles on direktiiv eelkõige suunda näitav, valitsemises 'sisuline ukaas'. Samasse gruppi seaduse, määruse ning soovitusega võiks vabalt lisada ka 'suunduse'. |
| suundus |
Meil on sobivad sõnad juba ammu olemas: juhis, juhtnöör, suunis.Soovitatud "suundus" sobib just seepärast, et on kõlalt sarnane sõnaga "sundus", mis peegeldab eurodirektiivi tegelikku olemust. |
| suundus |
Direktiiv annab suuna, kuhu tuleb liikuda täpsustama meetodeid. Sõna suundus sisaldab tüve suund, mis viitab sihile ja liikumisele sinna suunas. |
| suune |
direction-suund, on küll olemas mõiste suunis, mille kõrvale see sobiks |
| suune |
Saksakeelest otse tõlkides saadav "juhtnöör" oleks just kui pikk lohisev kuid suuna andmine lühenduks intuitiivselt sõnaks suune. Eurosuunde kohaselt midagi tegema kohustatud olema... nt. |
| suune |
võtsin aluseks tüve 'directive' või 'direction' ehk suund, direktiiv justkui annab konkreetse suuna või käsu suuna võtmiseks. Üks võimalik sõna, mida kaalusin, oli ka "käsund(us)", ehkki pean tunnistama, et see tundus mulle pigem kantseliitlikum. Näitelause: Türgil tuleb Euroopa Liiduga liitumiseks täita terve rida vastavaid suuneid (käsundeid/käsundusi). |
| suune |
|
| suuner |
|
| suunik |
Suunik võrdub "suund" (direction) pluss "liik" - suunda näitava kohustusliku iseloomuga õigusakti liik. Näiteid: "Kui soovime liituda Euroopa Liiduga, peame täitma vastavaid suunikuid." |
| suunik |
|
| suunik |
|
| suunis |
lihtne olemasolev sõna, tõsi, peaaegu nagu soovitus aga sisuliselt ju ongi. Eurodirektiiv on sunni väljaveninud variant, peaksimegi neid direktiive venitama võimalikult sobivamaks ehk kohandama vastavalt oma riigi vajadustele ja oludele |
| suunis |
Seda, juba olemasolevat kaunikõlalist eestikeelset sõna, võiks minu arvates rohkem kasutada. Samuti on sõna praegune tähendus direktiivile väga lähedane. |
| suunis |
Annab suuna, aga ei määratle teekonda antud punktini |
| suunis |
Direktiiv annab kätte suuna ehk direktsiooni, millises liikmesriigi tegevus mingis vallas peaks kulgema määramata samas ära vahendeid, mida liikmesriik otsustab kasutada. Samas pole suunis ka mitte soovitusliku, vaid kohustusliku iseloomuga erinedes nõnda ka arvamusest, mis on lihtsalt hinnanguline ilma soovituslikkuse komponendita. Näide: "Kui soovime liituda Euroopa Liiduga, peame täitma vastavaid suuniseid.", "Euroopa Liit on konventsiooni täitmiseks võtnud vastu kaks suunist -- linnusuunise ja loodussuunise --, mis moodustavad ühenduse looduskaitseõiguse selgroo." |
| suunis |
olemasolev sõna, mis vastab tähendusele (kui juhis ei peaks kõlbama) |
| suunis |
kui sõna on juba olemas, mis sobib, milleks siis uut välja mõelda. lihtsalt kasutada seda uues kontekstis. |
| suunis |
Lihtsalt sobiv aga kas ka vaba tähendusega? |
| suunis |
suunis' on ÕS-is sisalduv sõna, mille vasteks on hetkel "orientiir, juhtnöör, juhtjoon". 'Juhtjoon' on midagi sarnast ka saksa 'Richtliniele'. Sõna 'suunis' viitab ka sellele, et see näitab riikidele kätte õige suuna, kuid tee selles suunas saavad nad ise valida. |
| suunis |
näitab suunda, mille jaoks tuleb meetodid leida |
| suunis |
Annab kätte suuna, milles edasi liikuda. Suunab liikmesriigid õigusakti täitma. |
| suunis |
|
| suunis |
On juba kasutusel, näiteks: http://www.ecb.int/ecb/legal/pdf/l_06320100312et00220023.pdf |
| suunis |
Suunamise tulemus (pole vaja leiutada, sõna ammu olemas): dirigere tähendustes on üpris eesotsas '[otse]suunda andma, suunama'. Vaevalt on vaja häiruda sellest, et kasutusel ka üldise 'juhtnööri' tähenduses. Üldine kasutus on omane ka soovitusele, arvamusele jne. |
| suunis |
lähtudes sõnast "suund" |
| suunis |
direkt!!! suunama... |
| suunis |
erineb antud sõnadest |
| suunis |
lühike ja erineb antud sõnadest |
| suunis |
Olemasolev sõna, mis ei ole veel jäigaks terminiks muudetud, tähendussisult kattuv vaste ("mingis suunas juhtimine"). |
| suunis |
Olemas ka ÕS-s, saab tuletada näit eurosuunis, veepoliitika raamsuunis |
| suunis |
Terminite praeguse seisu juures ainuvõimalik eesti vaste. Kui 'regulation' vasteks oleks omal ajal valitud 'korraldus', mis mõistena sisaldab ka ettekirjutusi, kuidas asja korraldada, võiks 'directive' vasteks olla 'määrus', milles meetodid ei pruugi ette kirjutatud olla. Nüüd, kus 'määrus' on 'regulation', tuleb asjale läheneda teisest küljest. 'Direktiiv' on tagasiviidav ladina sõnale 'dirigo', mille tähenduste seas on 'otsesuunda andma, suunama'. Direktiiv annab riigile suuna kätte ja riik otsustab ise, kuidas ta sihile jõuab. Selle ees, et EKSS-is 'suunise' tähenduseks antud 'juhtnöör' on lähedane meetodi etteandmisega, tuleb silm kinni pigistada, nagu on teinud ka sakslased 'Richtlinie'ga'. Võtame El-i kontekstis suunist kui juhtnööri, mis näitab kätte suuna, mitte ei õpeta, kuidas tegutseda. Ka inglise 'directive' üks tähendusi on 'official instruction', kuid EL-i terminis domineerib tähendus 'impelling toward an action or goal', samamoodi siis ka 'EL-i suunises' või 'eurosuunises'.(Mina isiklikult 'direktiivi' juures nõukogulikku münti ei taju, nagu ei taju seda ka inglased ja prantsalsed. Muide arvan ka, et olin esimene, kes presidendikantseleis tõlkijana töötades hakkas kõikjal vohavate 'ülemkomissaride' (high commissioner) asemel tarvitama 'ülemvolinikku'.) |
| suunis |
Eesti sõna, mida on terge ühtepidi arusaada |
| suunis |
Direction inglise keeles suundVajadusel suunise asemel eurosuunis või liidusuunis. |
| suunis |
Mu meelest on sobilik sõna 'suunis' see tõttu, et direktiiv seondub eelkõige direktiivi andjaga ehk siis direktoriga või dirigeerijaga, kui temast lähtuva juhise suunajaga. |
| suunis |
Suunis on juba 1970ndaist keeles olemas (vt T. Erelt, R. Kull, H. Meriste 'Uudis- ja unarsõnu', Tallinn 1985 ), mistap pole tarvis selle asemel midagi uut leiutada. Nt: Kui soovime liituda Euroopa Liiduga, peame järgima vastavaid suuniseid. Euroopa Liidu olude tundmine on vajalik nii otseselt Brüsseliga suhtlevatele ametnikele kui neile, kelle igapäevast tööd võivad hakata mõjutama eurokartuli suurus või mis tahes muud eurosuunised. Euroopa Liit on konventsiooni täitmiseks kiitnud heaks kaks suunist -- linnusuunise ja loodussuunise --, mis moodustavad ühenduse looduskaitseõiguse selgroo. |
| suunis |
Eesti keeles suunis ehk orientiir, juhtnöör, juhtjoon |
| suunis |
Põhjendus: see vaste on juba olemas muude samatüveliste võõrkeelsete sõnade teatud tähenduse jaoks (nt inglise directive). Euroopa Liidu õigusakti konteksti tähendus tuleks siis sellele juurde. Kuigi enamikes Euroopa Liidu keeltes on säilinud selle õigusakti nimetuses algne tüvi, on omatüvi olemas saksa keeles (Richtlinie). Vaste suunis sobib mu arvates ka kirjeldama selle õigusakti mittekohustuslikkust: see suunab, kuidas midagi teha, aga otseselt ei määra nagu määrus. Näide: Euroopa Liidu suunis 67/947/EMĆ |
| suunis |
|
| suunis |
Saksa keeles Richtlinie, mis vastaks juhisele või suunisele. Eristub selgelt varasemalt kasutatule. |
| suunis (euro-) |
Arvestades selle õigusakti suunda andvat rolli, siis parim oleks olemasolevale sõnale "suunis" Euroopa Liidu õiguse kontekstis spetsiifilise tähenduse andmine. Eurovoliniku eeskujul võib sellele lisada eesliite "euro-". |
| suunis (euro-) |
Suunis - sõnast suunama, kuna, tegu on õigusaktiga, mille täitmise meetodite valik on vaba, kuid sisu kohustuslik (ühesuunaline). |
| suunis (euro-) |
Direktiiv on suunav ja samas ka normiks. Eestipärane nimisõna, mis mõistena täitsa OK. |
| suunistis |
Võrdlemisi otsene ümberseade kasutades sõnatüve tähendust. Eesti keeles piisavalt suupärane ja mõistetav. |
| suunmik |
kuna direktiiv on justkui suunistus, siis lisada sellele liide -mik või mus |
| säsil |
hea |
| säting |
säting, sätingu, sätingut. Sõnast 'sätestama' (ELi eilne sätis ei üllatanud Eestit.) |
| sätis |
sätis, sätise, sätist. Sõnast 'sätestama' (ELi eilne sätis ei üllatanud Eestit.) |
| sätis |
Pakkumise lähtekohaks on mõiste "sättima (korraldama)". |
| teevis |
Loodetavalt sisaldab see sõna midagi, mis viitab edasistele võimalustele ja arengutele. Euroopa Liidu poolt esitatud teevistesse tuleks suhtuda loominguliselt ja arukalt. |
| tikt |
Tuletis sõnast "direktiiv". |
| tires |
Tegemist pole direktiivi mugandusega, nagu võiks oletada, vaid aluseks on Kihelkonna murdesõna "tiresti" (sirgelt). Kogemata kombel on nad omavahel vägagi sarnased - ja seda nii kõlalt kui tähenduselt. Eks sisalda direktiiv ju sirgeid juhtnööre. Ehk on "direct" kunagi keelehaakrikuna saarele jõudnud ja mugandunud? Verb oleks tirema (juhtnööre andma) ja juhtnööride andja tireja. Direktiiv e juhtnöör saab olla üht, teist või kolmandat - kõik tuletusliited on võimalikud: -ts kui tööriist, vahend (tirets, vrd haarats); -tis kui tegevuse tulemus (tiretis, vrd jagatis); -s kui sarnaste jada - määrus, otsus, soovitus, arvamus - jätk (tires). Tuleb täita kas eurotiretseid, eurotiretisi või eurotireseid? Võimalik, et mitte ühtki neist. /Ma ise eelistan üht oma teist pakkumist, sest siinne tüvi on ikkagi võõravõitu - kui tublid saarlased vahest välja arvata, siis ülejäänud oletaksid (büro)oina kohitsemist. Miks saatsin? Sest valikute mõnu peab jääma./ |
| tiretis |
Tegemist pole direktiivi mugandusega, nagu võiks oletada, vaid aluseks on Kihelkonna murdesõna "tiresti" (sirgelt). Kogemata kombel on nad omavahel vägagi sarnased - ja seda nii kõlalt kui tähenduselt. Eks sisalda direktiiv ju sirgeid juhtnööre. Ehk on "direct" kunagi keelehaakrikuna saarele jõudnud ja mugandunud? Verb oleks tirema (juhtnööre andma) ja juhtnööride andja tireja. Direktiiv e juhtnöör saab olla üht, teist või kolmandat - kõik tuletusliited on võimalikud: -ts kui tööriist, vahend (tirets, vrd haarats); -tis kui tegevuse tulemus (tiretis, vrd jagatis); -s kui sarnaste jada - määrus, otsus, soovitus, arvamus - jätk (tires). Tuleb täita kas eurotiretseid, eurotiretisi või eurotireseid? Võimalik, et mitte ühtki neist. /Ma ise eelistan üht oma teist pakkumist, sest siinne tüvi on ikkagi võõravõitu - kui tublid saarlased vahest välja arvata, siis ülejäänud oletaksid (büro)oina kohitsemist. Miks saatsin? Sest valikute mõnu peab jääma./ |
| tirets |
Tegemist pole direktiivi mugandusega, nagu võiks oletada, vaid aluseks on Kihelkonna murdesõna "tiresti" (sirgelt). Kogemata kombel on nad omavahel vägagi sarnased - ja seda nii kõlalt kui tähenduselt. Eks sisalda direktiiv ju sirgeid juhtnööre. Ehk on "direct" kunagi keelehaakrikuna saarele jõudnud ja mugandunud? Verb oleks tirema (juhtnööre andma) ja juhtnööride andja tireja. Direktiiv e juhtnöör saab olla üht, teist või kolmandat - kõik tuletusliited on võimalikud: -ts kui tööriist, vahend (tirets, vrd haarats); -tis kui tegevuse tulemus (tiretis, vrd jagatis); -s kui sarnaste jada - määrus, otsus, soovitus, arvamus - jätk (tires). Tuleb täita kas eurotiretseid, eurotiretisi või eurotireseid? Võimalik, et mitte ühtki neist. /Ma ise eelistan üht oma teist pakkumist, sest siinne tüvi on ikkagi võõravõitu - kui tublid saarlased vahest välja arvata, siis ülejäänud oletaksid (büro)oina kohitsemist. Miks saatsin? Sest valikute mõnu peab jääma./ |
| tist |
Sest see sõna on lühike ning lihtne hääldada. |
| triivliin |
Liin on küll antud, kuid selle elluviimine on suhteliselt vaba, n-ö triiviv. Nt loodustriivliini täitmine läheb jõudsalt. |
| tunnusotsus |
Otsused, mis leidsid tunnustust |
| täitmisakt |
Näidislause: Uus seadus põhineb Euroopa Liidu makseteenuste täitmisaktil, mille eesmärgiks on rakendada ühtsed reeglid makseteenuste osutamisele kogu Euroopa Majanduspiirkonnas (EEA). |
| tüüring |
edasiliikumist juhtimine ja suunamine |
| vaagus |
Tuletatud sõnast vaagima. Õigusakti koostamisel on keegi kusagil pikalt aru pidanud ja kaalunud mitmeid võimalusi, tulemuseks direktiiv ehk vaagus. |
| vabaakt |
Tegemist on õigusaktiga, mille puhul on liikmesriigil vabadus valida meetod, millega selle täitmine tagatakse. Sünonüümina võib kasutada ka - otsustusõiguslik akt. |
| vabamäärus |
Kuna direktiivi võib mõista määruse eriliigina, mille elluviimise viisi saab liikmesriik vabalt valida, siis on kõige loogilisem eestikeelne vaste sellele 'vabamäärus'. |
| valikjuhis |
Euroopa Liidult saadud juhis, mille täitmiseks teeb riik valiku erinevate meetodite vahel. |
| vaus |
Näide : Euroopa Liit on konventsiooni täitmiseks võtnud vastu kaks vausi -- linnuvausi ja loodusvausi --, mis moodustavad ühenduse looduskaitseõiguse selgroo. |
| viibik |
Tuleneb sõnast 'viibe', 'viipama'. Uus sõna 'viibik' on justkui kogumik viibetest, mida vaja järgida ja mis nõuab millelegi tähelepanu suunamist. Ka inglisekeelne vaste viitab suunale, suunamisele.Sõna eeliseks on see, et on asjakohane tuletis, vormilt ja häälduselt eestipärane, lühike, lihtsa ehitusega ja meeldejääv. Kui 'direktiiv' on loomult raskepärane, siis 'viibik' on kergem, eestlasele assotsiatiivselt palju vastuvõetavam, eriti kui pidada silmas Euroopa seadusandluse üldist tähendust. Kasutamine: 'Euroviibikute täitmine pole enam nii keeruline kui varem.' |
| viiter |
lühend direktiivist |
| viitjuhis |
|
| volijuhend |
Volitaja antud juhend.Tuletatud volinikust ja juhendistNäitelause: Töötajale anti volijuhendKäänamine: volijuhend, volijuhendi, volijuhendit |
| volik |
Nimisõna voli + nimisõnaliide -ik,(võrdle: volinik) |
| volikohustus |
Sisaldab nii vaba voli kui ka kohustust |
| väsund |
Vabalt valitud vahenditega täidetud käsk. Nt. Väsundi eesmärk on ühtlustada liikmesriikide õigusakte, eelkõige ühtse turu toimimisega seotud eesmärkidel. |
| õigusjuhis |
annab juhiseid õigusloomeks |
| õigusliin |
Sarnane saksa k. vastele+ liin tähistab riigile esitatud nõudmisi, mööda mida riigi teekond kulgeb |
| õigussuunis |
näitab ära, kuhu tuleb õigusloome tulemusena jõuda, aga mitte kuidas seda teha |
| ülemkäsk |
Direktiiv on järgimiseks kohustuslik, seega sisuliselt käsk. |
|
|
|
|
| HUMANITAARABI |
Hätta sattunud inimestele antav toidu-, riide-, ravimi- jms abi nt looduskatastroofide ja näljahäda korral või sõjatagajärgede leevendamiseks. Eestikeelne humanitaarabi tekitab vastuolu vastandsõnapaari humanitaar- : reaal- tähendussisuga: humanitaarabi on väga reaalne.
Otsime sõna, mis avaks ühemõttelisemalt selle humaanse tegevuse sisu. |
|
|
| Väljapakutud sõna |
Selgitus |
| abbi |
Appi + abi, kuna humanitaarabi saadetakse enamasti siis, kui appi kutsutakse. |
| abi |
Abi on abi, vajadusel võib ju täpsustada (toiduabi, riideabi jne). |
| abiand |
Kui inimesed satuvad hätta (nt. üleujutuse tagajärjel), siis antakse neile abi (nt. 1000 liitrit puhast vett). And on annetus ja millegi andmine. seda ei küsita tagasi! |
| abianne (rahvusvaheline) |
sõnas peitub tema sisu. |
| abim |
on lühemja rokem selgitavam |
| abimus |
Abimus on just vajalik sõna selleks, usun, et see sobib kenasti uueks sõnaks. |
| abing |
Pärineb sõnatüvest ja on hea hääldada. |
| abing |
Hea ning lihtne sõna ja hea meelde jätta ning käänata. |
| abitugi |
Abistav toetus |
| aitis |
Tuletatud sõnast "aitama", samal viisil on näiteks "eraldis" tuletatud sõnast "eraldama". |
| alusabi |
sõna viitab sellele, et saadetakse elementaarset abi, mida on vaja esmajärjekorras, mis on aluseks järgnevale, kui olukord on paranenud. |
| andabi |
Liitsõna "andabi" tuleb kahest ilusast eestikeelsest sõnast 'and'-kingitus ja 'abi'. sõnaühendit on varem ehk kasutatud, kuid eraldi mõisteks pole see saanud. sõna 'andabi' eeliseks 'humanitaarabi' eest on see, et on lühike, eestipärane ja avab ühemõttelisemalt selle humaanse tegevuse sisu. sõnaloome tuletus on keeleliselt loogiline. Näide kasutamisest: 'Nad tänasid Eesti esindajaid andabi eest, mis sel aastal hädasolijaile saadeti.' |
| annistis |
Annistis tuleb nimisõnast "and" ning on lihtsam, "eestikeelsem" ja suupärasem, kui "humanitaarabi". |
| arenguabi |
humanitaarabi antakse selleks, et teine riik saaks arenada. |
| asjahea |
meelehea vs asjahea või esmehea |
| avitelu |
Avitab ellu jääda. |
| avitis |
Taara, avita! palus eestlane juba ammu! Lootis tema kõrgema, tugevama toetusele, et see hädas aitaks. Eks ole ka humanitaarabi puhul tegu toetusega, mille pelae võib hädas küll loota kuid mis pole andjale kohustuseks. Ka meeldiks mulle, kui meie keelde jõuaks uuesti sõnu, mis (või mille tüvi) murdekeeles kord juba kõlanud. Tänan! |
| avitis |
|
| avitus |
Taara, avita! palus eestlane juba ammu! Lootis tema kõrgema, tugevama toetusele, et see hädas aitaks. Eks ole ka humanitaarabi puhul tegu toetusega, mille pelae võib hädas küll loota kuid mis pole andjale kohustuseks. Ka meeldiks mulle, kui meie keelde jõuaks uuesti sõnu, mis (või mille tüvi) murdekeeles kord juba kõlanud. Tänan! |
| baasabi |
Inimestele antav abi baasvajaduste/põhivajaduste rahuldamiseks. |
| ellujäämisabi |
sest see aitab ellu jääda, vähemalt esialgu. |
| ellujäämisabi |
|
| elmeabi |
Liitsõna esiosa "elme" tähendus on (inimeste) ellujäämine, aga ka see, mis inimväärseks eluks hädavajalik. Elmeabi - ellujäämisabi, inimväärset elu toetav abi. Elme kasutamiseks iseseisva sõnana on kaks varianti: 1) elm, om elme, os elmet (käändub nagu aus, alati III v.), 2) elme, om elme III v., os elmet II v. (käändub vältevahelduslikult nagu olme). Ise eelistaksin 1. varianti (eriti ellujäämise tähenduses), kuid suurem eeldus suupäraseks ja harjunuks saada on vist teisel. Nt: maavärinapiirkonda suunati elmeabi, suunduti elmet korraldama. Neil oli kaasas elmeabi, oli kaasas kõik elmeks vajalik. |
| eluabi |
eluliselt tähtis |
| eluabi |
|
| eluabi |
Humanitaarabi annab inimesele kõik eluks vajaliku. seega oleks see sobiv sõna. |
| eluabi |
Annab inimesele kõik eluks vajaliku. |
| eluabi |
|
| eluabi |
Abi on vajalik elamiseks või ellujäämiseks. |
| eluabi |
Eluabi oleks sobiv väljend, saati kui neid teid, mida mööda eluabi saadetakse, nimetatakse elu teedeks. |
| eluabi |
hea |
| eluabi |
ELuKs VAJALIK ABI |
| eluabi |
Kõik humanitaar-abi alla kuuluvad sõnad on eluks vajalikud. sealt tulbki eluabi. NT: Humanitaarabi vähendas kodutute hulka - Eluabi vähendas kodutute hulka. |
| eluabi |
Esmaste eluks vaja minevate vahendite kogum, mis saadetakse hädas olevatele inimestele. |
| eluabi |
otsene vaste - humanitaarabi on ellujäämiseks ehk eluks vajalik abi |
| eluabi |
humanitaarabi on sisuliselt abi selleks, et päästa elusid, aidata inimestel rasketel hetkedel ellu jääda või siis inimväärselt elada. seega: eluabi. Väga ühemõtteline ja konkreetne. |
| eluabi |
Tegemist on elu säilitamiseks või elukvaliteedi parandamiseks mõeldud abiga |
| eluabi |
Eluabi sellepärast, et mõiste kohaselt aidatakse kõiki hädalisi (looduskatastroofi sattunuid, sõja üle elanuid jne). |
| eluavitus |
Elu säilimisele või selle kvaliteedi tõusule kaasa aitamine. |
| elulemisabi |
Lühiduse mõttes võiks kasutusele võtta |
| elunodi |
eluks hädavajalikud asjad ehk nodi |
| eluoluabi |
Hea siuline vastavus. Nt, inimestele anti eluoluabi. |
| elutoimeabi |
Elutähtsa toime tagamiseks antav abi |
| elutugi |
Toetab. Kui toetab... |
| elutugi |
inimeste ellujäämisele suunatud humaanne tegevus |
| eriabi |
Kuna sellist abi ei lähe ju igapäevaselt tarvis, võiks sobida selline lühem ja selgem liitsõna. |
| esmatarbeabi |
termin aitab eristada seda teistest humaansetest mittefüüsilistest abidest näidates, et on tegemist elementaarsete inimvajaduste rahuldamiseks mõeldud abiga |
| esmatarbeabi |
Humanitaarabi eesmärk on kiiresti rahuldada hätta sattunute esmaseid tarbeid või vajadusi. |
| habi |
sõna habi tuleb sõnast abi, millele on lisatud täpsustuseks h-täht, et täpsustada, mis laadi abiga on tegemist. |
| halastusabi |
|
| halastusabi |
Halastajaõde, halastaja samaarlane jne. |
| haletis |
"Haletis" tuleb sõnast "haletsema", mis eesti keeles on oma mõttelt seotud kaastundega. Mõned ringkonnad võivad pidada halvakõlaliseks. |
| halus |
halastava tegevuse tulem |
| heade aitamine |
sest see aitab ju häid inimesi. |
| heaoluabi |
Heaoluabi korras toimetati maavärina piirkonna elanikele toitu ja ravimeid. Sõna viitab hädaolukorras olevate inimeste heaolu eest hoolitsemisele.. nende heaolu tagamisele. |
| heatahte abi |
Antav abi on alati hea tahte väljendus. |
| heatahte abi |
Abistades inimesi, andes neile häda korral eluks vajalikku, tegutsetakse üldjuhul heast tahtest, sellest ka sõnapaar "heatahte abi" |
| heatahteabi |
N: USA annab Eesti koolidele heatahteabi. |
| heategevusabi |
humanitaarne = heategevuslik |
| heimeabi |
h nagu humanitaarabi, eime sõnast veime, mis on teatud kingitus |
| helbusabi |
Helbustama-aitama Helbuja-abivajaja Helbustaja-abiandja Helbuslik-humanitaar alane helbuslane. Helbus-edasiarendus alg-sõnast Helpus. |
| heldtegu |
heldus on põhivoorus, isetu, tegu võib olla nii andmine, aitamine, informeerimine kui muu, mida häda korral tehakse. mitte ainult annetus |
| heldusabi |
abi , mis on osutatud heldusest |
| heldusabi |
Nt: Esimene heldusabi saadetis maavärinas kannatanuile läheb Eestist teel juba homme. ÜRO heldusabi koordineerimise büroo (OCHA) on saatnud piirkonda hindamis- ja koordinatsioonimissiooni meeskonna. |
| hellandus |
sõnast "hell olema" |
| hellendus |
sõnast "hell olema" |
| helletus |
|
| helpus |
Inglise keeles on Help-aitama. |
| hingeabi |
hing, hingestatus, hooliv, südamlik hing ka abistab |
| hooldeabi |
mis iganes katastroofi või hädaga tegu ka ei oleks, inimestele pakutakse sellistes olukordades hoolitsevat abikätt. seetõttu leian, et kui kahest sõnast moodustada ülal toodud sõna, siis oleks see inimestele kergesti meeldejääv ning samuti omaks selline sõna ilusat kõla(5 vokaali) |
| hooleabi |
Tuletatud sõnadest hoolima ja hoolitsema. Need, kes annavad hooleabi, hoolivad hätta sattunud inimestest ja hoolitsevad nende heaolu eest. Näiteid: * Hooleabina saabuvad toiduained ja arstimid on mõeldud nii Groznõi elanikele kui sealasuvatele Vene sõjaväelastele. * usA annab Eesti koolidele hooleabi. |
| hooleabi |
Abiorganisatsioone ja nende tegevust iseloomustav mõiste |
| hooletöö |
Abiorganisatsioone ja nende tegevust iseloomustav mõiste |
| hooling |
see viitab sõnadele hoolima ja hoolitsema. minu meelest annab "-ing"-lõpp sõnale omamoodi tegusa hõngu. Näiteid: 1. aastate jooksul on USA-st ja mujalt saadetud Eesti koolidesse hoolingu korras arvuteid. 2. Pärast suuri loodusõnnetusi on mitmetes riikides tekkinud vajadus hoolingu järele. |
| hooling |
Tuletis sõnast "hool". |
| hoolivusabi |
N: USA annab Eesti koolidele hoolivusabi. |
| hubi |
sõna on väga lühike ja lihtne. Jääb hästi meelde ja hea kasutada ning pole konarlik. |
| hubi |
sõna "humanitaarabi" on meil niivõrd kinnistunud, et sisust arusaamisel raskusi ei teki. Küll aga on see sõna liiga pikk ja kohmakas. Esimese ja viimase silbi kasutamine on üsna levinud viis sõnade lühendamiseks (n leikkikalu = lelu). |
| huma |
Hum on lühend humanitaarist ja a on lühend sõnast abi. |
| huma |
mõtlesin selle lihtsalt kohe välja, tundus loogiline(: |
| humaana |
(saadud: humanitaarabi, lühendatud) |
| humaanabi |
Võiks lühendada senise sõna 4-silbiliseks 'humaanabiks', kuna tüvi 'humaan-' on eraldatav sõnadest 'humaanne' ja 'humaansus'. |
| humaanabi |
Algselt mõtlesin "koldeabi", et kriisikolle vajab koldeabi. Aga sõna on vist juba kasutusel ja on laiema mõistega. Humaanabi oleks mugandus humanitaarabist. Humaansus (ld-humanitas)- inimesesõbralik. Näit. lause: sõjapiirkonnast paluti koldeabi. Riik A saatis humaanabi, riik B relvaabi. |
| humaanabi |
Inimlikus |
| humaanabi |
Sõna "humaanabi" sarnaneb "humanitaarabiga", kuid seda uut sõna võiks kasutama hakata "humanitaarabi" asemel, et oleks üheselt mõista, mida mõeldakse ning ei tekiks enam vastandsõnapaari humanitaar-reaal vastuolu. Näitelause: USA annab Eesti koolidele humaanabi. |
| humaanabi |
|
| humaar |
kergem sõnastada! |
| humaarabi |
Humaar, lühend humanitaarist. |
| humaarne abi |
Humaar, lühend humanitaarist. Rne- lühend reaalist. |
| humabi |
Lühem ja lihtsam kui enne ja samas ei ole liiga vööras eelmisest pikast sõnast, ning on selge aru saada millest jutt. |
| humabi |
lühem variantantud sõnast |
| humabi |
Võtsin lihtsalt humanitaarabist alguse ja lõpu, et saada lühem ja lihtsam sõna. |
| humabi |
Valisin sellise sõna, sest see on humanitaarabist lühem ja lihtsam. Võtsin lihtsalt humanitaarabist alguse hum ja lõpu abi ning saingi sõna humabi. |
| human-a |
Humana on teiseringluse riiete müüjana hea lühikese mõiste ära kasutanud ning seepärast siis selline mõiste. A-sotsiaal on ka sidekriipsuga, aga üsna levinud. |
| humand |
lühem ja selgem variant |
| humbi |
HumBI on lühend sõnast humanitaarabi. Leian, et väga armas sõna ühele heatahtlikule tegevusele. |
| humis |
suupärane ja sarnane harjunudhumanitaarabile |
| humis |
suupärane ja meenutab kasutuselolnudhumanitaarabi |
| hummi |
humanitaarabi e. hummi, sest siis inimesed arvavad et saab kommi.(näljahädade leevendamiseks)hummi jääb meelde nagu midagi head saaks. |
| hummi |
Lõbus, lühike ja asjakohane. |
| hädaabi |
Humanitaarabi avitab inimesi hädas, pakkudes neile leevendust. |
| hädaabi |
Kas hädaabi, kriisiabi või lihtsalt abi: vastavalt abi tüübile. |
| hädaabi |
see, mis ta olema peaks - aidatakse hättasattunuid |
| hädaabi |
Hätta sattunud inimestele antava abi kõige lihtsam nimetus on "hädaabi". Näiteid: "Hädaabina saabuvad toiduained ja arstimid on mõeldud nii Groznõi elanikele kui sealasuvatele Vene sõjaväelastele." |
| hädaabi |
Teeb selgeks, et abistatakse hädalisi. |
| hädaabi |
Hädaabi on juba keeles olemas, ei maksa häbeneda kasutamast. Nt: Hädaabina saabuvad toiduained ja arstimid on mõeldud nii Groznõi elanikele kui sealasuvatele Vene sõjaväelastele. USA annab Eesti koolidele hädaabi. |
| hädaabi |
Peaks iseenesest selge olema. Vähemalt on see ju mõeldud hädalistele, ükskõik kelleni see siis lõpuks jõuab.Eesti saatis hädaabi Indoneesia maavärina piirkonda. |
| Hädaabi |
Lihtne ja kergesti mõistetav sõna. Näiteks: Tulvavee läbi kannatanutele anti viivitamatult vajalikku hädaabi. Hädaabi meeskonnad jõudsid kiiresti abivajajateni. Lennukid hädaabikoormatega asusid teele õnnetuspiirkonda. |
| hädaand |
|
| hädaleevend |
Leevendab hätta sattunute olukorda. |
| hädaleevend |
abi võib kõlada alandavalt, reaalsega vastandus kadunud, motiveeritud ühend |
| hädaolmeabi |
Olme kui tööväline elu hõlmab ju ka toitumist ja ravi jne |
| hädatarbeabi |
Sõna pole küll senisest lühem, aga see-eest läbini eestikeelne. Lühemaks teha ei saa, sest hädaabi saab igaüks telefoni 112 kaudu. silpide arvult sama pikk, kuid häälduskestuselt veel pikem oleks 'ellujäämisabi'. 'Eluabi' jälle ei kõlba: seda jagavad usklikud või saavad potentsiaalsed enesetapjad. |
| hääm |
Käändub nagu 'jaam'. Humanitaarabi osutama = häämama. Abiandmine koos saatmisega, jaotamistegevusega = häämang. sõna otsides soovisin kõlalist lähedust nii sõnaga 'häätegu' kui ka 'häda' ning koguni jälge sõbnast 'humanitaarne', inimest puudutav). Nt: maavärinapiirkond vajab kiiresti ulatuslikku häämangut, päästemeeskondi koos tehnikaga ning meedikuid. Laadung vatitekke ei ole kindlasti piisav hääm. Edenevad siirderiigid ei soovi enam suvalist hääma vastu võtta - seevastu püüavad vajadusel ise häämajad olla, sest mõistavad kannavtavat rahvast. |
| häändus |
Tuletatud sõnast "hää", hea olemine kellegi vastu. On ju nimetatud tegevuski seotud inimeste häädusega ning inimlik olemisega. -ndus lõpp viitab tegevusele mingis valdkonnas, antud juhul siis heategevuslik valdkond (nagu koka/ndus, maja/ndus, panga/ndus jne)Nt "Häändus on sõjatagajärgede leevendamise seisukohalt piirkonnale ülioluline.", "Häändust on vaja, sest vastasel juhul jääksid inimesed looduskatastroofi piirkonnas näljahätta." |
| hüvand |
Humanitaarabi andmise eelduseks on heasoovlikkus - hea soovimine - hättasattunute suhtes. "Hea" vastena on eesti keeles käibinud ka "hüva". |
| hüvandabi |
Humanitaarabi andmise eelduseks on heasoovlikkus - hea soovimine - hättasattunute suhtes. "Hea" vastena on eesti keeles käibinud ka "hüva". Näide: "USA andis Eesti koolidele hüvandabi." |
| inabi |
sõnadest "inimese abi" |
| inabi |
Kuna lühend in. tähistab inimest ning võibolla ka inimlikkust siis võiks see kasutusele minna. Aafrikasse saadeti kolm tonni inabit. |
| inabi |
kõik peaksid aru saama ning lihtsasti mõistma. |
| inimabi |
kõik peaksid aru saama ning lihtsasti mõistma. |
| inimabi |
Inimabi sellepärast, et mõiste tähendab inimeste abistamist. |
| inimabi |
kõik selge peab olema lihtne ja vastupidihuman rights- inimõigused (humanitaarõigused) |
| inimabi |
Humanitaarabi avitab inimesi hädas, pakkudes neile leevendust. |
| inimabi |
Inimestele antav abi baasvajaduste/põhivajaduste rahuldamiseks. |
| inimabi |
Humanitaar tuleneb ingliskeelsest sõnast "human", mis tähendab inimest. seega eesti keeleski inimene. samas, abi pakuvad just inimesed teistele inimestele. |
| inimabi |
Inimabi sellepärast et sõnas humanitaar on human mis tähendab inimest ja inimeseabi on natuke pikk, ja inimabi on loogiline ja enesest mõistetav. |
| inimabi |
seda on kergem ja lihtsam välja öelda . |
| inimabi |
sest human tähendab ju inglise keeles inimest! |
| inimabi |
humaanne = inimlik (inim-) |
| inimabi |
Teisi inimesi on inimlik aidata või abistada, sellest ka nimetus. |
| inimabi |
abi on mõeldud inimestele |
| inimabi |
sõna "humanitaar-" saab kasutada tähenduses "inim-" |
| inimabi |
Avab ühemõtteliselt selle humaanse tegevuse sisu |
| inimabi |
Inimabi saab olla nii humanitaarne kui ka reaalne toimeabi. (Teine variant olekski: toimeabi). |
| inimabi |
Sellepärast , et see abi on inimestele , seega inimabi. |
| inimabi |
Human on inglise keeles inimene ja siis humanitaarabi on keeruline sõna inimabi oleks kergem |
| inimabistus |
Kuna tegu on reaalse inimestelt inimetsele suunatud abiga aga samas on mõiste inimabi teisene siis tundub pakutu mõiste sisu hästi edasi andvana. |
| inimlik abi |
Arvan, et me tegutseme inimlikest tunnetest lähtuvalt inimene inimesele, kui kusagil kellelgi märgatavalt vajadus tekkis. |
| inimlikabi |
Tuleneb sellest, et sellist abi pakutakse täitsa inimlikul moel. Keegi ei sunni seda tegema see on igaühe vaba tahe. |
| inimlikkusabi |
humaanne=inimlik |
| inimsusabi |
Humaansus = inimsus, inimlikkus |
| inimsusabi |
Inimsus' sõnas 'inimsusabi' märgib esiteks seda, et sellist abi antakse vajajatele põhiliselt selleks, et neil säiliks minimaalne inimlikkuse tase (kui inimlik elatustase), ja teiseks seda, et selle abi andmine on inimlik ja lähtub meie kõigi ühtsustundest, ühisest inimsusetundest. |
| inimsusabi |
humaanne=inimlik |
| insõabi |
Tuletatud sõnast "inimese sõber" ("humanitarian" otsetõlge). Ei huvita mind see "reegel" õ-tähe keelamise kohta teises silbis. Võro keeles on selliseid sõnu tuhandeid ja pealegi on õ täht eesti identiteedi üks osa, nii et selle tähe "diskrimineerimine" oleks kuritegu eesti keele vastu. Keel ei peagi olema hõlpsalt hääldatav neile, kes seda ei oska. |
| into |
1) inimeste toetamine 2) pole sarnasusi eesti keeles ja ei tekita halbu assotsiatsioone ka võõrkeeles 3) "meie into maavärinas kannatanuile" "Eesti intosaadetised läksid vasakule" |
| inustus |
Inimeste usule ja turvalisuse vajadusele toetuv silpideühend mis tuleneb sõnade esisilpidest. IN-imene, us-usk / usaldus, Tus-Turvalisus. samas sarnasus sõnaga INNusTus, mis humanitaarabi puhul on oluliseks positiivseks märksõnaks. |
| jaunisabi |
Sõna "jaunis" on kaunikõlaline sünonüüm sõnale "üllas", mis avab humaanse tegevuseomakasupüüdmatu sisu. |
| jätkuabi |
Abi mis on mõeldud selleks, et tuldaks "ots-otsaga kokku". s.t kui endal ei ressurssi ei jätku, tuleb jätkamiseks abi paluda/abi anda. saada jätkuabi. |
| jätkutugi |
Kõlab eestikeelsemalt. "Tänu jätkutoele erinevatelt ettevõtetelt suudavad uputuse üle elanud külaelanikud taas uuele päevale vastu minna." |
| kaasabi |
see on abi, mis on ajendatud kaastundest ja kaasa aitamise soovist. Abivajaja aitab ennast ise ja teised aitavad kaasa. Nt: Kaasabi osati vääriliselt hinnata. |
| kaasabi |
1) sõna kaas, tuleb sõnast kaasa.st. meie rahvas on haaratud kaasa abi andma. 2) sõna abi,on vajalik.see on selge viide kellegi abistamisele. |
| kergend |
sõnast kergendama. Abi mis kergendab rasket olukorda. |
| kergendabi |
sõnast kergendama. Abi mis kergendab rasket olukorda. |
| kimbatustugi |
sobib kirjeldamaks plindrisse sattunud, jänni jäänud, ahistud või kitsikuses olevate inimeste toetamist |
| kinge |
|
| kriisiabi |
kriis on ÕSi järgi raske olukord, järsk häire, puudus, nappus. Kriisiabi on selles olukorras ainuõige sõna, sest sellise abi korral on alati tegu kriisiga. |
| kriisiabi |
Sõna kriisiabi on juba olemas ja minu arust sobiks ka. Kriisiabi korras toimetati maavärina ohvritele toitu ja ravimeid. |
| kriisiabi |
nagu pakutud sõna isegi viitab, antakse sellist abi suurte kriiside (sõjalis-, loodus- jm) puhul |
| kriisitugi |
Kuna tegemist on ennekõike inimeste toetamine kriisisituatsioonis. Näitelause: Kriisitoe eesmärgiks on inimelude päästmine ning loodus- või inimtegevusest põhjustatud katastroofide ajal ja järel kannatanute abistamine, pöörates eelkõige tähelepanu kõige haavatavamatele elanikkonnarühmadele. |
| lahkend |
|
| lausabi |
|
| laustoetus |
|
| leevabi |
leevendab katastroofi tagajärgi |
| leeve |
Tuletis sõnast leevendama: leevendus e leeve. Abi, mis toob leevendust: leevendab puudust, leevendab nälga. Tähtis on ka aimeline seos ja kõlaline sarnasus sugulassõnaga "leebe". selle abi saadab teele inimlik leebus. Nt see abi tõi leevet paljudele kannatanutele. Hooldushaiglale leevena saabunud abivahendid. |
| leeve |
Näide: Eesti annab Haiitile täiendavat leevet kolme miljoni krooni ulatuses. |
| leeveabi |
Tuletis sõnast leevendama: leevendus e leeve. Leeveabi kui abi, mis toob leevendust: leevendab puudust, leevendab nälga. Tähtis on aimeline seos ja kõlaline sarnasus sugulassõnaga "leebe". selle abi saadab teele inimlik leebus. Nt: Leeveabisaadetis, leeveabilaev. maavärinapiirkonnas oodatakse leeveabi. |
| leevendabi |
leevendab katastroofi tagajärgi |
| leevendabi |
Leevendab inimeste kannatusi, katastroofide tagajärgi |
| leevendabi |
Abi häda leevendamiseks ehk 'leevendabi'. |
| leevendhool |
Humanitaarabi on paremas seisus kogukondade hoolitsus (sageli ajutiselt) kehvemas seisus kogukondade olude leevendamiseks. |
| leevendusabi |
Humanitaarabi avitab inimesi hädas, pakkudes neile leevendust. |
| leevendusabi |
Abi häda leevendamiseks ehk 'leevendusabi'. |
| leevis |
Põhjendus: Tuletis sõnast leevendama: leevendus e leeve. Abi, mis toob leevendust: leevendab puudust, leevendab nälga. Tähtis on ka aimeline seos ja kõlaline sarnasus sugulassõnaga "leebe". selle abi saadab teele inimlik leebus. Nt: Leevis jõudis abivajajateni. |
| leevus |
Abi on ajutine, leevendav. Viitab "leebusele", ka "leevike" on hea kõlaga. Hollandi leevust jagati Kopli elanikele. Leevuspakid jõudsid abivajajateni. |
| leevus |
sõnast "leevendus", abi on ajutine, konkreetse häda leevendamiseks, seostub ka sõnadega "leebus", "leebe". Näited Hollandi leevus jõudis Kopli elanikeni vahetult enne jõule. Üleujutatud piirkonda on leevust raske toimetada. Aafrika näljahädalisetele saadetud leevuspakid sisaldavad toiduaineid ja ka tarbeesemeid. |
| ligiabi |
ligi(mene) = inimene, ligi = juurde, lähedale (toodav abi või toetus), (Pakistan on üleilmse ligitoe ootuses.) |
| ligihool |
ligi - sõnast ligimesesthool - hoolimineKokku siis ligimesest hoolimine |
| ligimesabi |
humanitarian ehk otsapidi inimlik, inimest armastav ja mis see muud ikka võiks olla kui "ligimene". Inimabi oleks veidi ebatäpne, siis justkui antakse inimesi appi millegi tegemiseks (talgud), kuid ligimesabi (või ligimeseabi) pakub diskreetselt esmatähtsat abi, mida inimene inimlikult teisele ligimesele osutaks. |
| ligimeseabi |
Kuigi humanitaarabi andjateks on tavaliselt organisatsioonid, on nende kõigi taga siiski lihast ja luust inimesed, kelle tegevus on kantud empaatiast ja murest oma ligimeste pärast. Mõnedele ehk tundub liialt kristlik, aga minu arust hea ja täpne leid. |
| ligimesetoetus |
inimene aitab inimest ehk ligimest |
| lukru(r) |
Assotsiatseerus, viitab sõnale asi, asjad, ld. keele baasil assotsieerus. Üle viie tonni lukrut (lukrurit) saadeti teele maanteetranspordiga . . . |
| materiaalne hädaabi |
Hätta sattunud inimestele antav toidu, ravimi, riide jms. abi on materiaalne abi |
| olelusabi |
Abi on mõeldud raskustesse, sealhulgas eluohtlikku olukorda sattunud inimestele enda olemasolu jätkamiseks ja hädade leevendamiseks. |
| olmeabi |
väldib sõna 'humanitaar', viitab olmelistele (toit, riided jms) asjadele |
| olmeabi |
Abi hädaolukorras olevatele inimestele |
| olmeabi |
Kuna humanitaarabi eesmärgiks on eeskätt igapäevase eluolu ja selle kvaliteedi tagamine, siis on olmeabi heaks lühikeseks (vrdl inimsusabi), tabavaks mõisteks. |
| olmeabi |
Abi igapäevase elu korraldamiseks, eluringi jätkamiseks. On juba kasutamist leidnud. |
| olmeabi |
Olmeabi on ette nähtud inimeste jaoks. |
| olmeabi |
Põhjendus: Humanitaarabina saadetakse toitu, riideid, võimalusi peavarjuks, puhast vett ja ravimeid. Need on elementaarsed olmevajadused inimestele. Näide: Eesti on valmis saatma Gruusiale olmeabi. |
| osadusabi |
Sõnast "empaatia", mis on eesti keele seletavas sõnaraamatus "osadustunne teise inimesega, tema omaduste, seisundite ja käitumisega". Osadustunne oleks neutraalne, ei madalda abisaajat. "Osavõtlikkustune" oleks jällegi liiga pikk. Näitelause: Soomlased saatsid lastekodudele osadusabi korras riideid. |
| paland |
murdesõnast "palanu", mis tähistab täpselt sedasama: paljakspõlenu saab igalt küla talult veidi abi, miska elu jätkata. |
| põhiabi |
Inimestele antav abi baasvajaduste/põhivajaduste rahuldamiseks. |
| päästeabi |
Abi inimeste päästmisel hädaolukorrast |
| päästeabi |
abi antakse katastroofi läbi elanud inimesi |
| päästeabi |
Rõhutab tegevuse päästvat iseloomu ja sobib ühte samas kontekstis kasutatavate muude pääste-tüveliste sõnadega. Sobib kasutamiseks eelkõige looduskatastroofide ja sõjategevuse kontekstis (sõnavõistluse näites oleks 'Päästeabina saabuvad toiduained ja arstimid on mõeldud nii Groznõi elanikele kui sealasuvatele Vene sõjaväelastele'), möönan, et rahuaegses kontekstis (sõnavõistluse teine näide 'USA annab Eesti koolidele NNNi') on sobivus väiksem, aga mitte võimatu (vrd päästeteenistus, päästetöötajad). |
| päästis |
2. välde, gen päästis. päästis on see, mis päästab, näiteks : Koptereilt heidetud päästisepakid jõudsid õnnelikult hädasolijateni. |
| päästis |
2. välde. päästis on see, mis päästab |
| saam |
Tuletatud tegusõnast saamine, hääldada nagu sõnas "samm" m-tähte. Käänata saam (3. v), saami (2. v), saami (3. v). Lähen saamile (humanitaarabi saamisele). Tulen saamilt. saamgi aitab masu ajal suurperedel pinnal püsida. Jagati saamitoitu, -ravimeid, -riideid. Humanitaarabi saatja = saamnik, kohale tooja = saamlane, saaja = saamja. Tavasaam = üldine abipakett. Erisaam = midagi õnnetuse läbi hätta sattunutele (tulekahju, maavärina, toimihävituse tõttu abivajajad). |
| saam |
vaesed inimesed on tavaliselt saama peal,kus anatakse suppi ja riideid. |
| samasusabi |
Humanitaarabi andmise aluskontseptsiooniks on humaansus, humaansuse ehk inimlikkuse üheks eelduseks omakorda aga teiste inimolendite tajumine enesele sarnastena, samalaadsete olenditena. Näide: "samasusabina saabuvad toiduained ja arstimid on mõeldud nii Groznõi elanikele kui sealasuvatele Vene sõjaväelastele." |
| sõlveabi |
Humanitaar- sÕLVE |
| süstabi |
Tegemist on reeglina ühekordse sekkumisega ("torkega"), mille eesmärgiks süstabi andjatel (süstabistajatel) on leevendada hättasattunute (süstabistatavate) olukorda kiiremas korras. |
| süstisabi |
Tegemist on reeglina ühekordse sekkumisega ("torkega"), mille eesmärgiks süstisabi andjatel (süstisabistajatel) on leevendada hättasattunute (süstisabistatavate) olukorda kiiremas korras. |
| süümeabi |
südametunnistuse sunnil antav abi, mis on loomulikult tagastamatu |
| taastabi |
Mõte tekkis sellest, et humanitaarabiga üritatakse taastada korda, mis oli enne vastavat katastroofi või õnnetust. |
| taastugi |
|
| taastusabi |
Hätta sattunud inimestele antav mistahes vormis abi, millega püütakse taastada katastroofi eelne olukord. |
| talgabi |
Eesti taval põhineb ühisabi vorm. Nt: Talgabiga taastati haigla. |
| talguabi |
Eesti taval põhineb ühisabi vorm. Nt: Talgubiga taastati haigla. |
| tarbeabi |
kõik abi korras annetatavad asjad on tarbitavad |
| tarbetoetus |
Eestisse saadeti tarbetoetust peale seda kui riiki rabas suur torm. |
| teoabi |
tegu on reaalne panus |
| toelisus |
Tuletis sõnast "tugi". Eestipärane, suupärane ja tuletuslikuna loogiliselt mõistetav. |
| toetusabi |
Lihtne ja osaliselt ka juba kasutusel olev (kui vaadata Google'ist). "Toetusabi" avab ka mõiste sisu - mingit laadi abi kaudu toetatakse. |
| toetusabi |
Mu meelest oleks suupärane ja mõisteliselt aru saadav ´toetusabi´sest kriteeriumiks oli võõrsõna ´humanitaar - inim-lik`kõrvaldamine. Sõnale ´abi´ oleks eesti keeles raske leida teisendit, kui siis ´and,-andam´aga see jääks vana sõnana tänaste eestlaste suus raskesti tajutavaks. |
| toimeabi |
abi elementaarseks toimetulekuks |
| toimeabi |
lühem ja selgem variant |
| toimeabi |
Toimetulekuks vajalik esmane abi. Ei piiritle teemat millega abistatakse ning annab ka tähenduse et abi toimib - ei lähe reaalabiga vastuollu :) |
| toimeabi |
Toimeabi on ette nähtud (valitsus)asutuste toimimiseks. |
| toimeabi |
toime (sõna Keeleveebist), toime tulema hakkama saama, välja tulema |
| toimes |
kui toimetulekut toetav abisaadetis |
| toimetugi |
Hädaabi pakutakse esimeses järjekorras nagu kiirabi, sageli on see veel organisatoorselt kaootiline. Humanitaarabi näikse olevat organiseeritum lausabi, kui esimesed suuremad katastroofipained juba möödas ja rahvusvaheline juurdepääs tagatud. Humanitaarabi võimaldab hättasattunutel, aga olukorrast siiski enam-vähem pääsenutel paremini toime tulla, taastuda, jalad uuesti alla saada. toimekaks saada. seepärast 'toimetugi' = toimetulekutugi, -abi, hädatugi, elutugi. "ÜRO toimetoena saabuvad toiduained ja arstimid." "USA annab Eesti koolidele toimetuge." Viimane näitlause ilmestab, miks 'hädaabi' või 'hädatugi' jäävad liiga tugevaks - 'toimetoe' tasand on hilisem, toimekust toetav, hädaabi, -tugi käivad rohkem esmase ellujäämise kohta. |
| toimetulekuabi |
Hakkama saamiseks antav abi. Näitelause: Eesti pakkus toimetulekuabi vaesematele riikidele.Käänamine: toimetulekuabi, toimetulekuabi, toimetulekuabi |
| toimetulekuabi |
Abi hädaolukorras olevatele inimestele |
| toimetulekuabi |
Sellele mõistele on olemas kasutatav vaste |
| tugiabi |
Toetav abistamine |
| tugiabi |
Tuge pakub nii hädaabi kui nende aitamine, kes otseselt hädas ei ole, kuid rikastuksid valdkonnas, milles seni kitsas oli (näiteks uued arvutid koolile). |
| tugiabi |
tugi , ~abi, ~ala, ~kaar, ~määr, ~raam, ~sammas, ~sein, ~punkt, ~tool jms. Humanitaarabi on oma olemuselt toetus~ e. tugiabi. Rahaline toetus on humaanne abi, mitte humanitaarne, küll on ta aga tugiabi. samas on igapäevast kasutust leidnud kiirabi, hädaabi, ühisabi, omaabi, õpiabi. Tugiabi on reaalne humaanne abi. Riik osutas kannatanuile tugiabi. Tugiabina saabunud koolitarbed võeti tänuga vastu. Homme avame maavärina läbi kannatanute abistamiseks tugiabipunkti. Alaline tugiabikeskus on avatud igal nädalapäeval 9.00 - 18.00 |
| tugiabi |
sõnast 'tugi' |
| tugiannetus |
|
| tugijõud |
Liitsõna, mis on inimestele tuttav ning ei kõla võõrana. saaks kohe kasutusele võtta ning selle tähendust mõistetaks. Käänaks jõud-jõu-jõudu-jõusse jne. "ÜRO pakub kriisis kannatanutele tugijõudu". |
| tugim |
Tuletatud sõnast tugi. Humanitaarabi on olemuselt ju abivajajatele tugi. Humanitaarabi pakkumine, ehk tugimine. |
| tugitöö (-organisatsioonid) |
Koondab mõistesse valdkonda iseloomustavad meetmed ja meetmete pakkujad. |
| turmaabi |
Turma puhul antav abi -- turm 'häving, hukk, kadu', sõda toob inimkonnale turma" (osund ÕSist) |
| uma |
|
| vaba-abi |
vabatahtlik abi abivajale |
| vaesteabi |
sest seda ta ju ongi |
| vajadusabi |
Humanitaarabi eesmärk on kiiresti rahuldada hätta sattunute esmaseid tarbeid või vajadusi. |
| vajalusabi |
vajalus - vajadus millegi (olgu siis esmaste ellujäämiseks hädavajalike tarvete või millegi vähem olulise) järele, millegi vajamine teatava pikema perioodi vältel ja/või suurema hulga inimeste poolt, ning vastavalt: vajalema, vajalemine, vajaleja.selle sõna eeliseks on, et see on suhteliselt universaalne. Lisaks 'vajalusabile' saab öelda ka näiteks: vajaluskatastroof, vajaluskriis, vajalustöötaja, vajalussaadetis, vajalussaadik (ehkki parem on võib-olla vajalusabisaadetis, vajalusabisaadik) jne. saab näiteks tõlkida ladusalt eesti keelde: helping people in need - vajaluses inimeste abistamine, vajalejate abistamine. 'Vajalus' on universaalne ka selle poolest, et see ei ütle otseselt, mille järele vajaletakse. Lisaks toidule ja soojadele riietele mahuvad 'vajaletava' alla vabalt ka näiteks sotsiaalsed reformid. (Websteri sõnaraamat: humanitarian - zealously concerned for or active in the promotion of human welfare and esp. of social reform.). Olen kindlal arvamusel, et selle asemel et otsida vastet kitsalt 'humanitaarabile', oleks mõistlikum otsida kohe vastet sõnale 'humanitaarne, humanitaar-'. Vastasel korral oleme pärast jälle samasuguse lõhkise küna ees, nagu oleme praegu selle õnnetu 'jätkusuutlikuga', mis tuli vist ka kunagi 70ndatel uudissõnana kasutusele. |
| vampus |
|
| vanauus |
Kellegi vana on kellegi uus!! |
| varaavitus |
Humanitaarabi avitab inimesi hädas, pakkudes neile leevendust. |
| vaus |
Näiteid 'humanitaarabi' vastena : vausina saabuvad toiduained ja arstimid on mõeldud nii Groznõi elanikele kui sealasuvatele Vene sõjaväelastele. usA annab Eesti koolidele vausi. |
| vendlusabi |
Seda ei saagi põhjendada, tundub iseenesestmõistetav. "Sõjapõgenikele saadeti eri maadest vendlusabi." |
| õnnetusabi |
Olenevalt vajadusest ka "rahvusvaheline õnnetusabi". Valdavalt saadetakse inimestele kes on mõne õnnetuse läbi kannatanud. Sõja puhul kaalusin ka "sõjaabi" kuid see võib viidata sõjalisele abile. |
| üleeluabi |
Tähendus selgesti mõistetav - aitab midagi üle elada. |
| üllasabi |
sõna "üllas" avab humaanse tegevuseomakasupüüdmatu sisu. |
|
|
|
|
| INFRASTRUKTUUR |
Mingi nähtuse või süsteemi (linna, terve ühiskonna, ettevõtte, kaitseväe, tarkvarasüsteemi vms) toimimiseks vajalike füüsiliste ja organisatsiooniliste vahendite kogum. Praegu eesti keeles kasutusel pikk ja raskesti hääldatav infrastruktuur.
Otsime sõna, mis oleks eestipärane, st omakeelse tüvega, ja lühem. |
|
|
| Väljapakutud sõna |
Selgitus |
| abivõrgustik |
elame tänapäeval võrgustunud maailmas |
| algehitis |
Soome keelest "perusrakenne" |
| algtarind |
Soome keelest "perusrakenne" |
| allehitus |
infra - ld k all, madalamal, structura - ld k ehitama Ehkki alates 2009. aasta algusest on ummikud majanduskriisi tõttu vähenenud, aitab tollialaste õigusaktide tõhustamine ja infrastruktuuri parandamine (e allehituse parendamine) tulevikus sarnaseid probleeme vältida. |
| allettevõtlus |
täiesti kasutatav ärisõna |
| allkooslus |
näitab lühidalt org. vahendite kogumit |
| allkude |
otsetõlge |
| allstruktuur |
|
| alltoestik |
Kannab vist ühiskonda-riiki, kui kannab... |
| allum |
tehissõna |
| alum |
Lühendatud versioon sõnast alussüsteem = midagi, mis on ühiskonna/piirkonna heaoluks vajalik taustsüsteem/alustala. |
| alusehitus |
Sisuline ja tõlkeline vastavus: lad infra, all, structura, (sise)ehitus = alusehitus. Alusehitus oma vastastikku seotud elementidega toetab superstruktuuri ehk pealisehitust, so. elu- ja tegevuskeskkonda ning selle toimimist . Pealisehituse rajamisel tuleb arvestada alusehituse iseloomu ja kandevõimega. |
| aluskond |
infrastruktuur on ju millegi aluseks olev millegi kogum, nö baas - sellest siis aluskond |
| aluskond |
Õnneks on see lihtne tuletis peaaegu vaba: Google leidis ainult ühe kasutusjuhu 'graniidi kristalli aluskond' ja see ei tohiks segada rääkimast riigi, linna jne aluskonnast. Tähtis on sarnasus sõnaga 'keskkond'. Erinevus on selles, et kui keskkond võib olla looduslik või tehislik, siis aluskond on inimestel alati tehislik, olgu ta tol graniidi kristallil päälegi looduslik. Nii et "Ungaris on arenenud aluskond", "Eesti raudtee kui aluskonnaettevõte", "Iisraeli aluskonnaministeerium" - küllap harjume! |
| aluskond |
Sõna, mis torkas millegipärast pähe paralleellina sõnale 'keskkond'. 'Selleks, et uut elamurajooni ehitada, tuleks kõigepealt aluskond paika panna'. Ei ole kõige parem, aga paremat vist praegu välja ka ei mõtle. |
| alusrake |
sõnast rakendus |
| alusrake |
|
| alustik |
Sarnane sõnakuju sõnadele elustik, olustik, raamistik, võrgustik. Samas "alus" on kui teatud toimivuse vundament, millel midagi toimub ehk põhineb. Näide kasutusest: "alustati laialdaste alustikutöödega", "piirkonnas on äritegevuseks hea alustik", "lisaks küla meeldivale olustikule on seal olemas ka tänapäevaseks eluks vajalik alustik". |
| alustik |
Põhjendus: Sõnast "alus". Erinevate aluse liikide (baasvajaduste, nt linnal - vesi, elekter, ühiskonnal - haridussüteem, tervishoid) lõimunud kogum. Näide: Tallinna linnal on tugev alustik. |
| alustoestik |
Kannab vist ühiskonda-riiki, kui kannab... |
| alustugi |
Kenale olemasolevale sõnale võiks lisada täiendava tähenduse. See tähendab, et see asub "all", toetab ülevalpool olevat altpoolt |
| alusvara |
infra=all, analoogia ka riistvara, tarkvara, põhivaraga |
| alusvarand |
Tuletatud sõnadest "alus-" (tähenduses "põhiline" või "põhjapanev") ja "vara". Kaalusin ka variante alusvara või põhivarand, kuid need oleksid liig' sarnased raamatupidamislike terminitega. |
| alusvõrgustik |
lihtne sõna ja kergesti mõistetav |
| alusvõrgustik |
otsetõlge |
| alusvõrgustik |
Võrgustik ehk võrkude kogum sobiks hästi liitsõna teiseks pooleks. Et infrastruktuur tähendab piirkonna arenguks vajalikku võrgustikku (süsteemi), siis sõna "alus" sobiks kõige paremini täiendiks. |
| alusvõrk |
lihtne sõna ja kergesti mõistetav |
| alusvärk |
Sõna esimene pool ("alus") viitab, et tegemist on miski põhimõttelise ja fundamentaalsega. Tüvi "värk" viitab aga vahendile ("mis värk on?", "nassvärk" jne.) |
| arend |
Lühike ja meenutab arendust |
| baaskoetis |
Tuletatud infrastructure inglisekeelsetest vastetest ja eestikeelsetest sünonüümidest. Ilmselt vajab harjumist: "Sotsiaalne baaskoetis" "Tehniline baaskoetis" "(baas)koetis-ettevõte" Alternatiivina võiks kaaluda veel "infrakoetis", "peakoetis", "põhikoetis". Samas olen ise küll rahul rahvusvaheliselt kõlava infrastruktuuriga, mille hääldamine küll keeruline ei saa olla? Põriseb hästi. |
| baasraamistik |
|
| baasus |
Põhjendus: Sõnast "baas". Näide: Arenenud baasusega riigis on head eeldused ettevõtte laiendamiseks. |
| baasvõrgustik |
Võrgustik ehk võrkude kogum sobiks hästi liitsõna teiseks pooleks. |
| ehim |
Infrastruktuuri osised, olgu füüsilised või mitte, on siiski ehitised, kas siis ehitusmaterjalidest masinate ja tööriistadega ehitatud või küberruumis ehitatud ohjamissüsteemid. Kõik ehitatu kokku on ehim. Vrdl kogum, sülem, heljum |
| ehitusus |
Lähtusin sellest, et infrastruktuur on vaja üles ehitada ning seda põhja, mis on ehitatud, saaks nimetada ehitususeks. |
| elosäte |
liitsõna kus esiots ei ole täpselt ühemõtteline ja võiks väljendada eluolu või üldsust (murdes elu) ,-säte aga on olemas olev sõna ja väljendab seatust. |
| elustruktuur |
lihtsasti mõistetav |
| eluvõrgustik |
Tegemist on eluks vajalike teenusepakkujatega, mis moodustavad võrgustiku. |
| eluvõrk |
Põhjendus |
| emapuu |
Teen ettepaneku võtta sõna 'infrastruktuur' vastena kasutusele vana omakeelne sõna 'emapuu'. Eelmisel sõnavõistlusel tegi Ain Kaalep ettepaneku võtta integratsiooni vastena uues kaasaegses tähenduses kasutusele vana omasõna lõimuma ning see võeti edukalt omaks. Eeskujust innustatuna teen ettepaneku võtta uues tähenduses kasutusele sõna emapuu, mis algselt tähendas eelkõige meresõidukite ehitamisel kogu töö aluseks olevat keskset algosa, puu- või terastala, millest sõltus kogu ülejäänud töö tulemus. Ülekantud tähenduses on tänapäeval emapuuna ehk riigi ja ühiskonna toimimise oluliste algosadena käsitletavad nii tehnilise kui sotsiaalse infrastruktuuri osad nagu näiteks teede-, haigla või koolivõrk. Näitelaused: Eesti transpordi emapuusse on sel sajandil investeeritud üle 10 miljardi krooni Euroopa Liidu maksumaksja raha. Asjatundjad peavad meie hariduse emapuu nõrgimaks lüliks neid koole, mille omanikud on väikesed omavalitsused. Uue tähendusega ei ole konfliktis, vaid seda toetab ka tänapäeval enim kasutatud 'emapuu' tähendus metsanduses ja aianduses, mille kohaselt on emapuu 'puu seemnete või pookokste saamiseks'. Ühiskonna jaoks on korralik infrastruktuur ehk emapuu samuti viljastav arenguvõimalus mistahes eluvaldkonna jaoks. |
| haldevõrk |
kuna seda tuleb omavalitsuste poolt pidevalt haldada. See on näiteks omavalitsuse poolt valla haldamise ainus vahend. |
| hallang |
Sõnast haldama, mis tähistab administreerimist ning oleks kindlasti palju suupärasem kui infrastruktuur. |
| harme |
Lihtne, lühike sõna. Harme-harme-harmet. Eesti Raudtee kui harme-ettevõte. Harme arendamine jne jne. |
| heand |
Sõna "infrastruktuur" tähendus seotud sõnaga "heaolu", -nd lisab terviklikkuse ja vahendi tähenduse. Nt: Sotsiaalse heandi hulka kuuluvad koolid, haiglad jms. |
| hoolestik |
soolestik, torustik |
| hõlmistu |
|
| hõlmitus |
tundub eestikeelse sõnana midagi sellist tähendavat |
| hõlvla |
Türi valla hõlvla rahuldab elanike vajadused |
| iktuur |
Iktuur on sõna lühem versioon ja kergemini meeldejäävam. Sõnalt on vahelt ära jäätud nfrastru. |
| Infa |
Meeldejääv ja lühike. |
| infis |
Infis - lihtne ja loogiline . |
| infra |
Nt. ER on infra ettevõtte. |
| infra |
Lihtne, lühike ja kerge. |
| infra |
Sissejuurdunud lühend, mis eesti keele mõistes pädeb küll |
| infraalustik |
Alus on kui teatud toimivuse vundament, millel midagi toimub ehk põhineb. |
| infu |
lühendus sõnale infrastruktuur |
| intuur |
Lühend sellest sõnast. |
| invõrk |
In - sisse,sise vms teatud kogum, inside+ võrgustikust tuletatud sõna vms. |
| juuretasand |
iseloomustab süsteemide ja asutuste põhivõrgustikku |
| juuristik |
Põhjendus: Sõnast "juur". Näide: Ungaris on arenenud juuristik. |
| juurmik |
Infrasturktuur meenutab juuri, mis ammuatvad maapinnast puu vm jaoks vett ning toitaineid. Erineb bot terminist "juurestik". Heakõla: ei sisalda s-i. |
| juurmik |
Nagu juurestik hoiab elus ja toetab taimi, loob juurmik aluse mis tahes süsteemi edukale toimimisele. Nt: Ungaris on arenenud juurmik. Eesti Raudtee kui juurmikettevõte. öö läbi kestnud valitsuse istungil otsustati moodustada riigijuurmiku ministeerium, mida hakkabki juhtima Sharon. |
| kehis |
võib aluseks võtta sõnatähendusliku "keha" või "kehakuju" ja sellest tüvest edasi arendada sõnaga "ehitama" ehk ideeks siis "tehislikult loodud keskkond, millel on oma struktuur/kuju". kokkuvõttes väga "eestilik" oleks seda nimetada sõnaga "kehis" :) |
| keskkonnastruktuur |
KeskkonnastruktuurInimene töötab töö-(tootmis- jne) vahendeid kasutades mingis keskkonnas, mille struktuurielemente arvestama peab. Kui lähtume põhjus-tagajärg seosest, siis halva tagajärje puhul tuleb otsida põhjusi vähemalt 5 M valdkonnast. Oli kunagi 4 M ja 1 K valdkondadest. Meetodid, masinad, manpower, materjalid ja environment-keskkond. Et stiilsemaks minna nuputasime keskkonna asemele töökohtade jaoks mikrokeskkonna ja manpoweri asemele meeskonna.Kui hakata kasutama keskkonda (organisatoorset, tehnilist, jne) saaks ehk paremini pihta seostele. Üle 50 aasta tagasi kuuldud ja loengul lahti seletatud infrastruktuur on minule ikkagi võõraks jäänud. |
| kihistik |
Inimese poolt loodud tehislik kiht looduslikele kihtidele ja kooslustele, kuid keerukam kui lihtsalt üks kiht. |
| kobartarind |
kobar - paljusus, mitmed väiksed asjad koos, tarind - konstruktsioon, tarima - kokku seadma, vedama, tari - ühendus. |
| koestu |
Infrastruktuur = allstruktuur, koestud = organismi, süsteemi allstruktuurid, mis tagavad terviku toimimise. Üllatav uudissõna, ometi äärmiselt tuttav. Lõim ja kude, kude - nii tekstuuri kui elu aluses. Koestu - kudede lõimitud süsteem. "Ungaris on arenenud koestu/koestud." "Eesti raudtee kui koestuettevõte." "Otsustati moodustada riiklik koestuministeerium." |
| koetis |
|
| kogumla |
kõik koosolvalt toimiv |
| kogumus |
Wiedemannil oli küll teise nüansiga, aga sõna kõlab ilusti! |
| koodus |
Kaudne seos ehk koe või kudumiga, mis asju ühte koondab. |
| koondkorraldus |
koond' kui vihje mitme osapoole kaasamisest + 'struktuuri' asemel oma sõna korraldus. |
| kovik |
Kobarast tuletatud ja "Kogumik" sarnasusega sõna. Ehk KOgutud VahendIK, vahendite kogumik. |
| kärjela |
ÕS 2006 annab sõnale "infrastruktuur" järgneva selgituse: maj piirkonna majanduslikuks arenguks ja ühiskonna heaoluks vajalik süsteem. Tehniline infrastruktuur, nt teed, energiavarustus, laod, side. Sotsiaalne infrastruktuur, nt elamud, kauplused, koolid, haiglad. Sõna "kärjela" tüvi mesilas(kärg) sümboliseerib (mesilas)kogukonna (majanduslikuks) arenguks ja nende heaoluks vajalikku struktuurset süsteemi. Kärg sümboliseerib paljude jõupingutusega loodavat kõikidele elutegevuseks vajalikku tulemust. Tarus ehk mesilaste elukeskkonnas on kärjel võrdväärne tähendus inimeste elukeskkonna infrastruktuuriga. Nii nagu mesilased vajavad kärge munade munemiseks ja nektari kogumiseks, niisamamoodi vajavad inimesed infrastruktuuri oma igapäevaelu eluliste toimetuste korraldamiseks, sealhulgas laste kasvatamiseks ja toidu hankimiseks. Seega annab vanast heast eesti keelesest sõnast kärg tuletatud sõna "kärjela" hästi edasi meie inimeste püüdlusi oma elu üheskoos paremini korralda. Sõna "kärjela" kasutamine viitab ka meie loodusrahva taustale ning sellele, et me oleme jätkuvalt valmis oma väikestelt "kolleegidelt" nii mõndagi õppima.Kui minna mesilaste mikrotasandilt makrotasandile, siis ka universumi struktuur on kärjekujuline. Võib olla aitab sõna "kärjela" kaudu universumi korrapärasusele viitamine kaasa ka meie infrastruktuuri korrapärasemaks ja universumi seadustele rohkem vastavamaks muutmisele :) |
| kärjend |
Tuletatud sõnast kärg - kärjed Näitelause: Eesti Raudtee kui kärjendettevõte. Transpordivolinik tegi Balti riikidele ülesandeks leida ühiselt võimalused raudtee kärjendi eelisarendamiseks. Sotsiaalse kärjendi teema on senistest maakonnaplaneeringu ülesannetest kindlasti kõige keerulisem, sest käsitleb äärmiselt tundlikke valdkondi. Valitsus otsustas suunata täiendavaid vahendeid raudteetranspordi kärjendi kaasajastamiseks. |
| luustik |
|
| lõimend |
Tugisüsteemide kogum, mis hoiab koos tervikut ja võimaldab sel tõhusalt toimida |
| maandevõrk |
|
| maastrik |
Maastik on ka omamoodi infrastruktuur - algus on sealt. "str" sõna keskel seostub "struktuuriga" ja üldkõla kõlksub kokku ingliskeelse "matrix"iga, olles samas kodukootult eestimaine. Googeldades vastet ei leidnud - peaks olema ainukordne. |
| manustik |
see, mis juurde kuulub |
| meedela |
nagu 'õpik'. Sõnast "meetmed" |
| meedistu |
(2. v), -, -t. Ala, kus võetakse tarvitusele mitmed meetmed struktuuri toimimiseks. Sotsiaalne meedistu on Tabivere vallas heas korras. |
| meetala |
Nagu 'pesa'. sõnast 'meetmed' (Kogu meetala tuleb ümber korraldada.) |
| meetla |
|
| meetmik |
nagu 'märkmik'. Sõnast 'meetmed' |
| nõja |
Infrastruktuuri rajama = nõjama (sõnast 'nõjatuma').Eesti raudtee kui nõjaettevõttega on võib olla rahul tööstus, kuid mitte Eesti elanikkond. Enne kaevanduse rajamist tuleb investoreil nõjada väheasustatud mägiala. Vallavanem väidab, et tehnopargi sisustamine vallas oleks lihtne, sest kogu nõja on juba olemas, kuid kahtlejad leiavad siinses nõjas lünki, eriti kaasaegses osas. |
| nõjastu |
Infrastruktuuri rajama = nõjama (sõnast 'nõjatuma'). Nõjastu puudulikkus põhjustas NSVLis suuri toodangukadusid. |
| nüsi |
See käändub nüsi, nöe, nütt. Valisin selle seetõttu, et see on lühike ning see on kõlaliselt ilus. |
| olemestik |
Infrastruktuur tähendab mis tahes edukat toimimist toetavat abinõude kompleksi, seega võiks selle kohmaka võõrsõna asendada sõnaga olmevõrgustik. Sealt edasi saab pikast liitsõnast tuletada lühike ja kõlaliselt vastuvõetavam olmestik. Näide: Uue elamurajooni olmestikus esineb veel tõsiseid puudusi, kuna ehitamata on nii lasteaed kui ka koolimaja. |
| olmekimbundus |
Vähe on kasutatud viimasel ajal sõna olme ehk igapäevane eluolu. Infrastruktuur peabki ju täitma mingi süsteemi igapäevased vajadused. Kui lille struktuuri oleks tobe lillekimbuks nimetada, siis infrastruktuur on täiesti omaette mõiste. Kui vaatama mingi asutuse või nt raku, aatomi vms struktuuri, siis see üldiselt moodustab midagi kimbulaadset. Olmekimbunduse ettevõte, on ju täitsa loogiline et mingi pisut teise laiendiga sõna käib selle alaga tegelejate kohta. Näiteks nagu metsaettevõtte asemel öeldakse metsandusettevõte. Kimbundus on ka selle poolest hea sõna, et … kui teedevalitsus ei saa oma tööga hakkama, hakkab rahvasuu teda teedeviletsuseks kutsuma, kehv infrastruktuuri teostaja oleks siis olmeviletsus. |
| olmekimp |
Vähe on kasutatud viimasel ajal sõna olme ehk igapäevane eluolu. Infrastruktuur peabki ju täitma mingi süsteemi igapäevased vajadused. Kui lille struktuuri oleks tobe lillekimbuks nimetada, siis infrastruktuur on täiesti omaette mõiste. Kui vaatama mingi asutuse või nt raku, aatomi vms struktuuri, siis see üldiselt moodustab midagi kimbulaadset. Väljaarenenud olmekimp. |
| olmestik |
|
| olmik |
Olmik tugineb Johannes Aaviku neologismile olm (fakt materiaalses mõttes) ja käibesõnale olme (eluolu). Kõlalt ning olemuselt haakub mõistetega veermik ja hargmik. |
| põhend |
PÕHivahEND |
| põhialustik |
Alus on kui teatud toimivuse vundament, millel midagi toimub ehk põhineb. |
| põhing |
tuletatud verbist põhineda, ehitada mingi põhjale |
| põhis |
omakeelse tüvega |
| põhis |
Põhis, põhise, põhist. Sõna tuletamisel on lähtutud tõdemusest, et infra + struktuur tähendavad kõige aluseks olevat võrgustikku, toestikku, justkui maastikku, millele rajatakse ülejäänu -- peenem struktuur. Seega on infrastruktuur peenema struktuuri alus ehk põhi. |
| põhistik |
kõlab eestikeelselt, annab edasi asja sisu, "õ" täht lisab veel "eestikeelsust", suuspärane, lühike ja lihtne :) |
| põhistik |
Põhjendus: Sõnast "põhi" (peamine, millegi aluseks olev). Näide: Tallinna linnal on tugev põhistik. |
| põhistik |
Omastav -- põhistiku, osastav -- põhistikku. Sõna tuletamisel on lähtutud tõdemusest, et infra + struktuur tähendavad kõige aluseks olevat võrgustikku, toestikku, justkui maastikku, millele rajatakse ülejäänu -- peenem struktuur. Seega on infrastruktuur peenema struktuuri alus ehk põhi. Näiteid: Euroopa Liidu suured rahaeraldised on viimastel aastatel tunduvalt edendanud Eesti põhistikku. Uued kiirteed, sillad ja jõujaamad moodustavad olulise osa nüüdse Eesti põhistikust. |
| põhivõrgustik |
Võrgustik ehk võrkude kogum sobiks hästi liitsõna teiseks pooleks. |
| põhjelmu |
Sõna "põhi" väljendab nii alumiseks, rajavaks või aluseks olemist. Infraktruktuur on kui ülesehituse alus ja rajatist. Sõnalõpp "-mu" viitab kogumile või koondisele. "-l-" liidese kasutamine võimalda tuletada ka verbe nt "põhjelema" - infrastruktuuriks olema, sellena toimima, samuti on see tuletatud "kudema-koelmu" eeskujul. |
| põhjendik |
Kas nõuab seletust? |
| põim |
Kõik vasted iseloomustavad mingite süsteemide omavahelist seotust. |
| põim |
Läbipõiming kui infrastruktuuri kompleksne sisu |
| põim-ala |
Mingil alal või ettevõttes vajalikud füüsilised ja organisatsioonilised kogumid on omavahelistes seostes -põimingutes, läbi põimunud (kui elektrisüsteem ei tööta, ei saa kompuutri taga mõttetööd teha). Infrastruuktuur kui niisugune-põiming. Põiming vajab mingit territooriumi, ala - põim-ala. Sõna "põimala" kasutada ei saa, rõhk läheb i tähele ja sõna kostub kui mingi raudteejaama nimetus piiri taga. |
| põiming |
Mingil alal või ettevõttes vajalikud füüsilised ja organisatsioonilised kogumid on omavahelistes seostes -põimingutes, läbi põimunud (kui elektrisüsteem ei tööta, ei saa kompuutri taga mõttetööd teha). Infrastruuktuur kui niisugune-põiming. |
| põimla |
Kõik vasted iseloomustavad mingite süsteemide omavahelist seotust. |
| rajand |
Saab kasutada erinevate eesliidetega |
| rajand |
eestipärasem |
| rajandus |
eestipärasem |
| rakend |
Saab kasutada koos täpsustavate täienditega nagu sotsiaalne ja/või tehniline. Soomes kasutatav uusmõiste 'sinivihreä perusrakenne', mis käsitleb keskkonnas rohe- ja veealasid kui öko-infrastruktuure oleks siis meie keeli 'roherakend' varasema kohmaka väljendi 'puhvertsoon' asemel. |
| rakendvõrk |
Saab kasutada koos täpsustavate täienditega nagu sotsiaalne ja/või tehniline. Soomes kasutatav uusmõiste 'sinivihreä perusrakenne', mis käsitleb keskkonnas rohe- ja veealasid kui öko-infrastruktuure oleks siis meie keeli 'roherakend' varasema kohmaka väljendi 'puhvertsoon' asemel. |
| rakestik |
|
| rast |
Kasutab sõnas olemasolevat täheühendit, luues lühikese ja eestipärase sõna. |
| rester |
Loodetavasti hakkab meeldima infrastruktuuri sõnana tihti kasutavatele inimestele. |
| rootsik |
selgroost. |
| sarre |
|
| sarre |
|
| sarrusvara |
Tuletus on vist põhjendustetagi selge. |
| seondus |
Seob riigi või ala toimivaks tervikuks. Nt Uues elamupiirkonnas on seondus veel välja arendamata. |
| seostik |
Infrastruktuur on vahendite kogum, kus kõik üksikosad on omavahel tihedas seoses. Samal põhimõttel näiteks maastik, loomastik, taimestik, roostik jne. |
| seotumus |
mulle meeldib |
| sideus |
Sõna 'sideus' viitab sidususele ning seostele - seega väljendab hästi infrastruktuuri olemust. |
| sideus |
Sõna 'sideus' viitab sidususele ning seostele - seega väljendab hästi infrastruktuuri olemust. Kasutamine: Infrastruktuuride ümberehitus = sideuste ümberehitus. Näide lauses: 'Eesti Raudtee kui sideusettevõte', 'Ungaris on arenenud sideus.'Sõna eeliseks "infrastruktuuri" ees on see, et on lühike, lihtsa ehitusega ja meeldejääv. Sellest saab tuletisi ja ta on stiililiselt neutraalne ning vaba sobimatutest assotsiatsioonidest. |
| siduk |
Kõik vasted iseloomustavad mingite süsteemide omavahelist seotust. |
| sidum |
Lähtealus on "siduma" - see on siinses mõistes olulisim, nagu kujutuslik selgroog. Infrastruktuur kui tihedalt seotud asjade/vahendite e sidusasjade kogum, kui tihe võrk (nagu kudum), kus kõik koe- ja lõimelõngad on omaette tähtsad, kuid alles nende sidusus (või koostöö) annab terviku ja kindlustab sellele toimivuse. Nõnda sündis nende sõnade lähisugulane sidum. Perekond, kuhu peale kudumi ja kogumi kuuluvad veel asum, lasum jmt, võttis ta vastu ja mina ka. Sidum on lihtne ja arusaadav ja teda on hõlbus käänata. Nt Eesti on arenenud sidumiga riik. Eesti Radtee sidumit täiustatakse. Obama kavandab riigi sidumite eelisarendamist. |
| sidum |
Olulised aluseks olevad struktuurid on seotud tervikuks - sidumiks. Pakun välja veel võimalusi:"alum", "alussidum", "põhisidum", "allkoetis". |
| sidus |
Kõik vasted iseloomustavad mingite süsteemide omavahelist seotust. |
| sidusk |
|
| siduslõim |
|
| sidusteem |
Tuletuslik sõnadest: sidus ja süsteem |
| silgas |
Inspiratsiooni sõna leidmisel sain sipelgapesalt, kus on alati kindel süsteem ja kooskõla efektiivseks toimimiseks. Kaalusin ka mesilastele viitamist, aga siis oleks tulnud sõna, mis ei ole eesti keeles eriti hästi kõlav. |
| sisekava |
kondikava analoog(saadud: süsteemi sisemised osad) |
| siserake |
sisemine rakendus |
| sisukond |
Sisustik - kui sisu (infra) + stik (sõnast võrgustik, struktuur) |
| sisukond |
Ilus eestipärane liitsõna, istub hästi keele peal, sisult tundub õigena. |
| sisustik |
Sisukond - tuletis sisikonnast/sisukorrast, mis on põhimõtteliselt sama tähendusega kui infrastruktuur, ent teises kontekstis. |
| sõlme |
Millegi toimimiseks vajalike vahendite kogum tuletas meelde sõna "sõlm"- erinevate otste kokkupuutepunkt. On juba olemas sõna "sõlm" tähenduses "liiklussõlm" - seega on olemas ka semantiline lähedus tähendusele "infrastruktuur". "Sõlme" võiks väljendade erinevate sõlmede kooslust, toimivat üksust. Hälbeline, halvasti toimiv infrastruktuur võiks olla vastavalt "vaegsõlme". Näitelause: "Rahvas loodab üksmeelselt, et paari aasta jooksul paraneb tunduvalt Tallinna kesklinna sõlme." |
| sõlming |
esitan lisanduse enda varem pakutud vastetele "sõlme" ja "sõlmis". "Sõlming" tundub varem pakututest veelgi sobivam. Semantilline seos sõnaga "sõlm" säiliks - sõlm kui tähtis punkt, milles phinevad mitu olulist joont. Lümfisõlm, liiklussõlm, suhtlussõlm jne. |
| sõlmis |
"Sõlmis" võib kirjapildis segadusi tekitada, kuna kattub täielikult tegusõna "sõlmima" ainsuse kolmanda isiku lihtminevikuga. |
| sõlmis |
sõlmis-sõlmise-sõlmist |
| sõlmistu |
Inimeste käiguteed ristuvad elektrikaablite, trollimarsruutide, voolava sadevee ja muude lineaarsete nähtustega. Nende ristumispunktides on poed, bussipeatused, elektrikilbid ja muud ruumilised objektid nagu kalavõrgu sõlmed. Võrdlust annab kohaldada ka abstraktsemasse keskkonda. |
| sõlmus |
"Sõlmus" oleks häälikuliselt keerukas lahendus, tekiks küsimus, kas "l" on palataliseeritud. |
| sõrgustik |
Tulenevalt võrgustikust ehk samuti omavahelisi seoseid kajastavast mõistest. S sõnast seosed. |
| sümestik |
Sõna on saadud "süsteemi" ning erinevate infrastruktuuri (all)osade läbiproovimise teel. "Süsteem" + "juhtmestik" tundus kõlavat päris hästi. Lühike ja mõnus. |
| süti |
Sõna on tuletatud sõnast "süsteem". |
| tagalus |
infrastuktuur - inimese olemise taustajõud, silmale tihti nähtamatu kuid oluline süsteem vms - tagala, tagamine... "Tänu loodud tagalusele on antud asulas väga mugav elada ka eakamatel kodanikel." |
| taland |
Infrastruktuur on meie ühiskonda ülal hoidev tala. |
| talastik |
Tugisammaste kogum |
| talavõrk |
Tugisammaste kogum |
| talitlustagu |
Sisaldab sõna "tagu". Nimelt tähendaks see "millegi tagamise süsteemi" ehk "tagatiste sidusust, koostoimet". |
| talitlusvara |
Sõna "vara" viitab abstraktsele valdkonnale, nii füüsilisele kui nähtamatule, nagu sõnades raudvara, tarkvara ja riistvara. Ühiskond funktsioneerib ehk toimib, talitleb tänu infrastruktuurile. |
| talus |
Tegevuse ALUS |
| talus |
Sõna on loodud talastuse ja aluse baasil ja selle eesmärk on rõhutada seda, et talus on ühiskondlikku talastikku ühendav põhiline tugi. |
| tarimik |
Kasutatav tari-tüvi viitab sõna tarind kaudu struktuurile kui kandvale konstruktsioonile ja tarindamisele ehk selle projekteerimisele ning konstrueerimisele, mis mõlemad on keeles omaseks saanud. Võimalik on ka assotsiatsioon sõnaga tarima, kuivõrd suur osa infrastruktuurist on teed, mida mööda midagi veetakse. mik-liide seostub näiteks tuntud tuletissõnadega põhimik, südamik. Need seosed peaksid suurendama uue sõna arusaadavust ja soodustama selle omaksvõttu. |
| tarindvara |
Tuletus on vist põhjendustetagi selge. |
| taris |
Tuletatud varem esitatud uudissõnast "tarind" (konstruktsioon). |
| taristu |
Kasutatav tari-tüvi viitab sõna tarind kaudu struktuurile kui kandvale konstruktsioonile ja tarindamisele ehk selle projekteerimisele ning konstrueerimisele, mis mõlemad on keeles omaseks saanud. Võimalik on ka assotsiatsioon sõnaga tarima, kuivõrd suur osa infrastruktuurist on teed, mida mööda midagi veetakse. Stu-liide viitab suuremale süsteemile. |
| tarund |
taru kujutab keerukat ministruktuuri oma hoonekese, kärjesüsteemi, peresüsteemi jne poolest. Niisiis taru ja sellest tarund.Sobiks asendama küll raskepärast raudtee infrastruktuuri: raudtee tarund. |
| tarveruum |
Elanikel on mitmesuguseid materiaalseid ja vaimseid vajadusi/tarvidusi. Selleks peaks nende elukoha ümbruses olema väljakujunenud/loodud tarveruum. Näide: Uue elukoha valikul arvestatakse kindlasti sellega, kas kohapael on hästitoimiv tarveruum. |
| teedik |
hea sõna ,) |
| teedmik |
hea sõna ,) |
| tegevustoes |
|
| tegevustoestik |
|
| tegubaas |
Liitsõna esimene osa tuletatud sõnast "tegum", aga teine osa "baas" ei ole kahjuks omakeelse tüvega :( |
| tegutoes |
mingiks tegevuseks vajalik skelett, toes |
| tegutoestik |
|
| teljestus |
Telg-liikumise suund. Teljed- vahend kudumiseks. |
| teotoes |
mingiks tegevuseks vajalik skelett, toes |
| teotoestik |
|
| toend |
rööbiti sõnaga toes, mis nt inimolendi puhul tähendab skeletti, mis meid püsti ja liikvel hoiab. Näitelause: "Eesti vajab toendi arendamisel partnerite teavet ja jõudu." |
| toeskond |
Sobib samasse rühma teiste kond-lõpuliste sõnadega nagu sisikond, meeskond, kihelkond jne, mis samuti tähistavad teatava funktsionaalsusega kogumeid. Näide: "Kaitseväe toeskonda investeeritakse miljardeid kroone.". Aga sõna "infrastruktuuriettevõte" asemel võiks öelda lihtsamalt ja lühemalt - "toesettevõte". |
| toeskond |
Sõna 'toes' - skelett, aga olemusekt ka tugistruktuur tuletis. Kuna infrastruktuuri moodustavad paljud olemuselt erinevad tugitegevused ja asjalood, siis nende tugede kogum on 'toeskond'. Toeskonna moodustavad riistvara hooldajad, turvaseadmed, sidekanalid jne. |
| toestik |
juurdununa katab vajaliku tähenduse täielikult |
| toesvara |
Tuletus on vist põhjendustetagi selge. |
| toimealus |
toimealus - näitab kogumi olemust |
| toimela |
toimimise keskkond |
| toimeplaan |
Plaan, mille täitmise kohaselt linn, ühiskond, ettevõte, kaitsevägi vms toimib. Näitelause: Jõuti järeldusele, et investeeringud transpordi toimeplaani ei too automaatset kasu majandustegevusele ja kohalikule tööhõivele. |
| toimeraam |
raam on tavaliselt asja, süsteemi, organismi püsti hoidev, toimismist võimaldav. Toimeraam - näitab, et see on suurema süsteemi kui näiteks akna või muu üksikeseme , tomimiseks vajalik. |
| toimetagu |
Sisaldab sõna "tagu". Nimelt tähendaks see "millegi tagamise süsteemi" ehk "tagatiste sidusust, koostoimet". |
| toimetee |
toime-toimima |
| toimetingimused |
Tingimused, mille täitmise kohaselt linn, ühiskond, ettevõte, kaitsevägi vms toimib. |
| toimevara |
toimimiseks vajalik vara |
| toimevara |
Millegi toimimiseks vajalik vara. Tehniline infrastruktuur = "tehniline toimevara" = "tehnovara" |
| toimevõrgustik |
Võrgustik, mis võimaldab süsteemide ja protsesside toimimist. |
| toimevõrk |
Võrgustik, mida on vaja nähtuse või süsteemi toimimiseks ehk toimevõrk. Näiteid: 1) Väikefirma toimevõrk vajab arendamist. 2) Koosolekul arutati toimevõrku puutuvat teemat. |
| toimevõrk |
Eks ole ju infrastruktuur mingi institutsiooni, sündmuse, koosluse või süsteemi, nagu te ütlete, toimimiseks rajatud funktsiooni või mitme võrgustik. Olen ise kasutanud ning sõna on olnud seletamiseta mõistetav. |
| toimevõrk |
Sõna"võrk" (vt. EKSS) leiab kasutust mitmeti. Et võrgusilmade asetus ja suurus moodustab võrgu kui terviku struktuuri ja igal konkreetsel juhul tagab vajaliku toime (kalavõrk. liblikavõrk koolivõrk, maanteevõrk jms.), siis kõige laiahaardelisema võrgu(stiku) ehk infrastruktuuri eestipäraseks nimetuseks julgen pakkuda välja sõna "toimevõrk" Lihtne, hea ja suupärane. Mustamäe toimevõrk jättis omal ajal paljuski soovida. |
| toimevõrk |
Sõna esimene pool, toime, esindab kõiki ressursse, mida infrastruktuur sisaldab selleks, et toimida. Sõna teine pool, võrk, iseloomustab loogilist süsteemi ehk siis struktuuri. Liites kaks sõna, saab suhteliselt lühikese ja loogiliselt kõlava eestikeelse infrastruktuuri vaste: toimevõrk |
| toimevõrk |
toimimiseks vajalik vara |
| toimevõrk |
toime-toimima |
| toimevärk |
Miski, mille toimel püsib mingi värk püsti. Veevärk, teedevärk. |
| toimimisvara |
Sõna "vara" viitab abstraktsele valdkonnale, nii füüsilisele kui nähtamatule, nagu sõnades raudvara, tarkvara ja riistvara. Ühiskond funktsioneerib ehk toimib, talitleb tänu infrastruktuurile. |
| toimis |
millegi toimimiseks vajalik alus või juurestik |
| toimistik |
Sisaldab nii verbitüve kui kogumikku tähistavat liidet. |
| toimistik |
millegi toimimiseks vajalik alus või juurestik |
| toimkord |
See on "kogum", mis hoiab asja "toimimas" sellena, mis ta on.Linna toimkord toimis tõhusalt ka hädaolukorras. |
| toimlus |
Linna toimlus, tarkvarasüsteemi toimlus. Mulle tunudub, et säärase vormiga saame kasutada eestipärast "toimima" viisil, mis lubab meil selle sõnaga defineerida mingi nähtuse või süsteemi tegevuseks-toimimiseks vajalikku vahendite kogumit. |
| toimsus |
Toimkonnast tuletis- toimsus |
| toimvärk |
Nagu veevärk, ainult et hõlmab palju rohkem -- kõiki toimimiseks vajalikke vahendeid. |
| tugem |
Toetab inimeste tegevust. Tuletis tugi süsteem. Mis oma iseloomult teed ja kanalisatsioon jne nagu oleks. |
| tugend |
sõnast 'tugi' |
| tugikoetis |
Kas just lühem aga mõistet kirjeldav |
| tugikond |
Näen infrastruktuuri kui teatud süsteemi toetavat võrgustikku - mida parema toe see annab, seda kergem on süsteemil toimida. 'Tugi-' viitab seega toetamisfunktsioonile ja '-kond' erinevate tugivahendite paljususele ja omavahel seotusele. |
| tugila |
Pakuks liittüve, mis on tuletatud tüvedes tugi ja ala. Tugila on nii tugistruktuur, kui ka koht (ala) milles toimimine aset leiab. |
| tugila |
Lähtun sõnadest 'tugi' ja 'tagala'. |
| tugila |
|
| tugim |
Termini näol on tegemist toetava ehk tugisüsteemi või -struktuuriga. Sõnatüvi "tugi" on . Minu poolt pakutud sõnavorm assotsieerub sõnaga "kogum", mis on ametlikus keelepruugis hästi juurdunud, mugav ja arusaadav. |
| tugimik |
Mulle endale tundub see sõna lihtne ja intuitiivne. Sõna tähendusest peaks aru saama ka see, kes seda esimest korda kuuleb. |
| tugipõimik |
Kas just lühem aga mõistet kirjeldav |
| tugirakend |
Saab kasutada koos täpsustavate täienditega nagu sotsiaalne ja/või tehniline. Soomes kasutatav uusmõiste 'sinivihreä perusrakenne', mis käsitleb keskkonnas rohe- ja veealasid kui öko-infrastruktuure oleks siis meie keeli 'roherakend' varasema kohmaka väljendi 'puhvertsoon' asemel. |
| tugis |
tugi+s(süsteem) või tugi+s(truktuur). Toetavate füüsiliste ja organisatsiooniliste vahendite kogum e süsteem või struktuur |
| tugistik |
Kuna tegemist on tugivõrgustikuga, mis on loodud toetama ja soodustama mingi ülesande või eesmärgi täitmist. Antud sõna on küll ehitusvaldkonnas juba kasutusel kuid meil on ka teisi kahetähenduslikke sõnu. Nt. Heitgaaside vähendamise erinevate lahenduste ja tugistikuga puutuvad kokku mitmed erinevad sektorid ning erinevate tegevussuundadega ettevõtted. |
| tugistik |
|
| tugistk |
|
| tugivara |
Tuletus on vist põhjendustetagi selge. |
| tugivõrgustik |
Põhjendus: Pakutud liitsõna esimene pool "tugi-" kajastab teatud süsteemi toimimist toetavate elementidele (ehitised, seadmed, suhtedjne) toetumist, selle süsteemi olemasolu eelduseks olemist. Teine pool "-võrk" tähendab, et need süsteemi toimimiseks vajalikud elemendid on omavahel seotud, süsteem töötab nende koostoimel. |
| tugivõrgustik |
elame tänapäeval võrgustunud maailmas |
| tugivõrgustik |
keeles juba olemasolev termin, mida laiemas tähenduses sobiks kasutada ka praegusele infrastruktuuri asemel. |
| tugivõrk |
|
| tugivõrk |
Saab kasutada koos täpsustavate täienditega nagu sotsiaalne ja/või tehniline. Soomes kasutatav uusmõiste 'sinivihreä perusrakenne', mis käsitleb keskkonnas rohe- ja veealasid kui öko-infrastruktuure oleks siis meie keeli 'roherakend' varasema kohmaka väljendi 'puhvertsoon' asemel. |
| tugivõrk |
Liitsõna, mis viitab toetusele, mida infrastruktuur pakub ning vahendite kogumile, millele toetus põhineb. Nt X valla tugivõrk on vilets, seetõttu pole ka ime, et noored sinna kolida ei taha. |
| tugivõrk |
Eesti keelne vaste, mis vastab igas valdkonnas infrastruktuuri olemusele- mingi süsteemi toimimiseks vajalike ehk seda toetav (tugi) vahendite kogum ehk võrgustik (võrk). |
| tugivõrk |
Arusaadav ka sõna eelnevalt tundmata. |
| tugivõrk |
Põhjendus: Pakutud liitsõna esimene pool "tugi-" kajastab teatud süsteemi toimimist toetavate elementidele (ehitised, seadmed, suhtedjne) toetumist, selle süsteemi olemasolu eelduseks olemist. Teine pool "-võrk" tähendab, et need süsteemi toimimiseks vajalikud elemendid on omavahel seotud, süsteem töötab nende koostoimel. |
| tuikmed |
Infrastruktuur on riigile justkui veresoonkond. Sõna saamiseks mängisin sõnaga "tuikama". Riigi jaoks oluliste tuikmete uuendamine ei ole veel lõppenud. |
| tuikvõrgustik |
sõna tuletab meelde teist eestikeelset sõna "tuiksoon", kuid on selle edasiarendus kahemõõtmelisest ruumist kolmemõõtmelisse. Nt: "Majanduspoliitika eesmärk on parandada Eesti tuikvõrgustikku" |
| tummistik |
sõnast "tummine" - midagi rasket, tugevat, tõsist, asjalikku ja üldse midagi, millele toetuda. Kõik need süsteemid ja struktuurid, millele siis vastavalt muu kõik toetub ongi "tummistik". Kõlab tõeliselt (muinas) eestikeelsena, lühike, lööv, konkreetne ja annab mõtet edasi. Väga hea sõna! |
| töime |
ühend sõnas töö ja koostoime |
| tüvis |
sellele toetub kõik muu, aga see pole juurestik, sest juurtest asi algab, aga nad ei hoia iseenesest midagi püsti. Tüvi hoiab puu püsti. |
| vahem |
vahendite kogum |
| vahendkond |
|
| vahendla |
Vahendite kogum. |
| vahendla |
|
| vahendum |
vahendite kogum |
| vahendvara |
Kaks sõna: vahend + vara. Tundus loogiline |
| vahendvõrk |
Vahendvõrk on tuletatud sõnadest vahendid ja võrgustik. |
| vajavara |
Meil on olemas sõnad raudvara, riistvara, sõnavara, vanavara jne. Kuna infrastruktuur on olemuselt selline vara, mis on eluks/olemiseks vajalik, siis olekski asendussõnaks vajavara. |
| valmes |
va nagu vahendite, mes nagu helmes, seega vahendite kett |
| varuskond |
Varus-varustus-vajalikud vahendid + kond - kogum |
| vaus |
Näiteid 'infrastruktuur' vastena : Ungaris on arenenud vaus. Eesti Raudtee kui vausiettevõte. |
| velu |
Velu - Vajalik ELUks, ehk velu. Eluks vajalik just pigem 21. sajandi kiirelt arenevas ühiskonnas. Lühike ja suupärane! Velu käänduks esimeses kolmes käändes identselt. |
| viijum |
Tuletatud sõnast aju, mille sisuks on keeruka kogumi olemasolemine ja koostoimimine ning seejärel muudetud suupärasemaks. Näide: Ettevõtte juhtkona ja viijumi laitmatu koostöö viis kasumisse. Kaitseväe viijum toimis õppustel laitmatult. |
| võimevõrk |
sõna kõneleb ise enda eest |
| võrand |
|
| võrge |
võrge-võrke-võrget |
| võrgendik |
Meenutab sõna võrgustik, kuid infrastruktuur reeglina ongi omavahel seotud süsteemide või nähtuste kogum, mis omavahel tihedalt seotud. |
| võrgis |
võrgustikust tuletatud, üks on pigem võrkude kogum abstraktselt, teine võiks olla just infrastruktuurne. Näiteks: Ungaris on arenenud võrgis, või Eesti Raudtee kui võrgisettevõte. |
| võrgustik |
tundub sobiv |
| võrkla |
Tuleneb sõnast võrgustik. |
| võrkla |
juba üsna palju pakutud sõnast "võrk" veel üks tuletis. Kõlab üsna lühidalt ja eestipäraselt |
| võrkmik |
Sobiks ühte ritta juba keeles olemasolevate võrgu ja võrgustikuga |
| võrkmik |
On võrgustik, internet jne.,võrkmik, oma sõna, sobib hästi tähistama paljusid omavahel seotud süsteeme, näiteks asustuse võrkmik, linna võrkmik, hea hääldada, meelde jätta, loob kujutluse just sellisest planeeritud seotusest, nagu infrastruktuurid on. |
| võrkpinevus |
Süsteem, kus lodevus on vastunäidustatud. |
| Võrkring |
ühest küljest on selles uues sõnas vaja märkida, et tegu on mingi võrguga ehk mis haarab ja ühendab endas erinevates kohtades asuvaid elemente ja ühendab neid ning teisest küljest peaks see sõna kindlasti sisaldama ka seda osa, et info või muud elemendid saavad seal liikuda igas suunas, edasi-tagasi jne ehk tegu on ringiga, kus nö info ära ei kao. |
| võrkseos |
võrkseos - näitab kogumi seotust (see on mu enda esimene eelistus) |
| võrkvara |
Rahvamajanduse olulide vara moodustavad energia-, toru-, raudtee-, maantee- jm võrgud. Vaba varasema pakkumuse (võrkvärk) vemmalvärsilisusest. |
| võrkvara |
Tuletus on vist põhjendustetagi selge. |
| võrust |
väljamõeldis |
| värkvõrk |
Püüdsin nõjatuda arvuti riistvarale, siit tulnuks "riistvõrk", kuid see jääb kitsaks, siis meenus "riistvaraga" omal ajal võistelnud "värkvara". "Värk" on parajalt ebamääraselt lai. Miinus on see, et kõlab pisut vemmalvärsilikult. |
| ühind |
Väljendab ühtset eesmärgipärast süsteemi. Näide: Eestil on väga arenenud ühind. |
| ühendtoime |
Liidetud sõnad: ühendatud ja toimiv. Näiteid: * Ungaris on arenenud ühendtoime. * Eesti Raudtee kui ühendtoimeettevõte. * Öö läbi kestnud valitsuse istungil otsustati moodustada riikliku ühendtoime ministeerium, mida hakkabki juhtima Sharon. |
| ühenduslõim |
|
| ühisvõrk |
Päris katuv mõiste. |
| üldik |
Sõna sisladab olulist sõna üld- ning on lühike ja lihtne. Kaitseväe üldik vajab uuendusi. Riigi üldik on üldiselt heas seisus. |
| üldsusrajatis |
Käiks rohkem füüsiliste kui organisatsiooniliste infrastruktuuride kohta. |
| üldsusvara |
Vara kirjeldab nähtust või süsteemi. "üldsus" viitab, et see on kõigi elanike jaoks. |
|
|
|
|
| KOLMAS SEKTOR |
Ühiskonna see osa, mis ei kuulu ei avalikku ega ärisektorisse, hõlmates mittetulundusühinguid, sihtasutusi, seltsinguid ja muid eraalgatusel põhinevaid ühendusi. Kolmandale sektorile lähedane mõiste on kodanikuühiskond, tõhus kolmas sektor on tugeva kodanikuühiskonna eeldusi.
Otsime sõna, mis oleks ladusam kui senine sõnaühend kolmas sektor. |
|
|
| Väljapakutud sõna |
Selgitus |
| agarkond |
Inimhulk, keda iseloomustab oma tegevustes eeskätt innukus tegevuse enda suhtes (vt EKSS I/1, sub agar ja sealsed näited) |
| aatekond |
kolmanda sektori ühendustesse koondunud inimesi ühendavad ühised huvid ja aated |
| agarliitlased |
aktiivsed inimesed, kes moodustavad rühmitusi |
| agartöö sektor |
Agarus initsiatiivi ja entusiasmi mõttes, mille siht on laiem kui lihtsalt isiklik huviala. Nt: no ei saa aru, miks just neid sagijaid, kes tegelikku tööd ei tee, peetakse agarsektoriks? Kas siis teised inimesed ei tööta agaralt? Muidugi, paljud töötavad agaralt, kuid nad ikkagi müüvad oma tööjõudu ja oskusi, sekkeks et traha teenida. Agatöö eesmärk on aga ühiskonda mõjutada, selles midagi liigutada. |
| aktiivsektor |
ühelt poolt tähendab aktivismi MTÜ'de ja muude kodaniku algatuste näol ja teiselt poolt vihjab kodaniku ühiskonnale vajalikule aktiivsele sektorile. |
| algatuskond |
Mu meeles sobiks kantseliitlikule sõnaühendile teisend 'algatuskond' valik see tõttu, et eestlastele on tuttav ja vastuvõetav kõik võimalik 'kondlik'liide, mis ka hulka ja kogumit tähistab, sõna 'algatus' lihtsa valikuna altruistlikule tegevusele, lähtub mõne või hulga ühispüüdest. |
| algatussektor |
Sõna võtab sektori toimimispõhimõtte piisavalt tõpselt kokku, kuid samas ei ole nõiteks mittetulundusühingute-spetsiifiline (võrdluseks "mittetulundussektor", mida hetkel ka üsna palju kasutatakse). |
| avasektor |
|
| avasektor |
|
| eestveosektor |
omaalgatus ehk eestvedamine on selle sõna ideeks |
| elukond |
|
| era sektor |
|
| eraal- |
Sõna eraal tuleneb liitsõnast eraalgatus. N: Eraalühendused, eraalsektor, eraalseltsingud jne. |
| eraalgatuse sektor |
kolmas on liiga üldine nagu ka "kolmandad riigid". Teeb sektori sisu paremini mõistetavamaks. |
| erald |
eraldiseisev kuid siiski osalev... |
| eralus |
sõnatüvest 'era-' |
| eram |
eram, erami, eramit nagu 'sulam', ei avalik ega ärisektor, vaid miski erapooletu (Erami taotlusi pole õigussilmes arvestatud.) |
| erandus |
Siin oleks kasulik ühtlustada kogu mõistekolmiku sõnatarvitus, vältides ülearust sektorit. Üks võimalus oleks kasutada tegevusalaliidet -ndus: avalik sector = ühindus (< ühine/ühis- + -ndus), ärisektor = ärindus, kolmas sector = erandus. Nt: Heast koostööst erandusorganisatsioonidega kasvas välja idee korraldada suuremTallinna mittetulundusühingute ümarlaud.Las erandus korraldab laste iluuisutamiskursusi või heegeldamise õpet. |
| eravald |
erasektor - valdkond... |
| eraühendused |
|
| erin |
Erina, erinat. Sõnast "erinema" ( nii avalikust kui ärisektorist), neist väljaspool seisev, midagi muud olema: Erina nägemus on lähedasem juba ärisektoris puhuvatele tuultele. Tüvevokaal -a (nagu "tirina") sobib vist paremini kui -i, sest "erini" langeks häälikuliselt väga kokku olemasoleva sõna "erimiga". |
| hakatushulk |
Kolmanda sektori ühendused koosnevad ilmselgelt algatusvõimelisetest (ja -tahtelistest) hakkajatest kodanikest, nad moodustavad oma ühendustega ka arvestatava hulga ühiskonnast, meeldejõtmist hõlbustab algriim :) Nõitelauseks niisiis: Enne lõplikku otsustamist tuleb vallavalitsusel õra kuulata hakatushulga esindajate arvamus. |
| helaja |
nõitab eristumist |
| huvisektor |
Kõigi nimetatud sektori mõiste alla kuuluvate ühenduste eesmärk on kaitsta, esindada ja arendada kellegi-millegi huve lõbi erinevate tegevuste. |
| huvisektor |
Hõlmab ühendusi, mis tegutsevad kellegi või millegi huvides, mitte äri eesmärgil. Jättes sisse "sektori", sobib see sõna kokku avaliku, äri- ja erasektoriga. Variant "huvitööliskond" on ehk liigse ebameeldiva kõrvalmaitsega. |
| huvisektor |
kui sõna sektor jääb püsima ( avalik sektor, ärisektor ), siis võiks kasutada sõnu huvisektor |
| häälmus |
Sõna tuleb piltlikest assotsiatsioonidest, kus sõna 'hääl' tõhenduseks on tahteavaldus või inimeste ühishääled (koostegemise puhul) või selleks, et koos teha, on vaja ühel või teisel viisil hääletada, leida häälte kooskõla jne. Näide: 'Elujõulise ühiskonna tunnuseks on häälmuse üha surenev roll avaliku ja ärisektori kõrval.' 'häälmus liidab ja lõimib inimesi ning loob ühiskonda.'Sõna eelisteks 'kolmanda sektori' ees on ilus kõla, ladusus ja kaudne assotsiatiivsus eestlastele omase laululembusega. |
| häälmussektor |
Sõna tuleb piltlikest assotsiatsioonidest, kus sõna 'hääl' tõhenduseks on tahteavaldus või inimeste ühishääled (koostegemise puhul) või selleks, et koos teha, on vaja ühel või teisel viisil hääletada, leida häälte kooskõla jne. Näide: Sõna eelisteks 'kolmanda sektori' ees on ilus kõla, ladusus ja kaudne assotsiatiivsus eestlastele omase laululembusega. |
| hüvikond |
hüvipidi on paremuse poole liikuda tahtev, kond liide grupi mõrkimiseks |
| inimsektor |
Kui avaliku ja erasektori toimimine keerleb suuresti riigi ja ettevõtete kui mittepersonaalsete ja teatud mõttes inimkaugete institutsioonide ümber, siis kolmanda sektori tegevused on rohkem ja/või otsesemalt inimese poolt algatatud ja inimeste jaoks toimivad - seega siis 'inimsektor'. |
| iseilm |
Ise teeme "ilma", st kujundame ühiskonda, seeläbi elu. Näide: Eesti elus mängib jõrjest tõhtsamat rolli jõudsalt arenev iseilm oma lugematute võimalustega. |
| iselussektor |
Kolmandas sektoris toimuvad tegevused on sageli kodanike enda poolt algatatud, ehk "ise algatatud", sellest ka sõna. |
| isendus |
Kolmandas sektoris saavad inimsed algatada ja realiseerida tegevusi, millest nad eelkõige ise huvitatud on. Isendus kui sõna kui mõiste on omamoodi väljakutse. Isendus kutsib inimest enda iset rohkem avama. Nt: Isenduses saab inimese individuaalsus võimenduda, kuna ollakse koos sama eesmärgi nimel. |
| jõudikud |
|
| kodakond |
kodanikuühiskond, lühendus |
| kodakooslus |
Tuletatud kodanikuühiskonnast. Kolmanda sektori esindajad võiksid seega olla kodakooslased. |
| kodaktor |
Kodanikuäühiskonna sektor lühidalt. |
| kodal |
lühend sõnapaarist-kodanike algatused |
| kodala |
|
| kodalased |
sama lõhe, mis kodanikul, kodanikkonnal - KODA - ja pole vaja sektorit kasutadagi, sõna on ka juba olemas ning mitte eriti aktiivses kasutuses |
| kodamu |
Sõna "kodamu" tuleneb sõnast "koda" ning tähistab kodade ühendust. Samuti on olemas sarnasus mõistetega "kodanik" ja "kodakondsus". Lisaks pakun veel sõnu "kodam", "kogulus" ja "koguvus". Kaks viimast neist on viitavad sõnale "kogukond". |
| kodanikesektor |
Viitab, et tegu on kodanike läbiviidavate tegemistega, kodanikealgatusega. Mitmuses 'kodanike', sest tehakse koos. 'Kodanikusektor' oleks liialt ühe inimese keskne, nagu igaüks mängiks oma pilli. |
| kodanikkond |
Aga see ju on seda! |
| kodanikrühmad |
kodaniku algatust eeldavate rühmade kogum |
| kodaniku sektor |
viimane sõna peaks jääma sektor, sest nii säilib mõiste. Esimeseks sõnaks sobib kodaniku või kodanike |
| kodanikusektor |
võetud sõnast "kodanikuühiskond" |
| kodanikusektor |
Kuna need ühendused on tekkinud kodanikualgatusel ja toimivad tänu kodanike aktiivsusele, olles tõelised kodanikuühendused, siis sobib ka nimetus kodanikusektor. Valikute asi, kumba nimetust eelistada. Nt Tugeva kodanikuühiskonna eelduseks on toimiv kodanikusektor. |
| kodanikuühendkond |
ühendkond viitab ühisele kodanike tegevusele mis on grupeeritud |
| kodansus |
Tegemist ju kodanikualgatusega, käändub hästi, lühike |
| koder |
Kodanikualgatuslik erasektor |
| kodukaar |
Heast koostööst kodukaare organisatsioonidega... |
| kogukondlus |
Tegemist ju kogukonna poolt alguse saanud tegevustega, asutustega... |
| kogulus |
ühistel huvidel põhinevate kogukondade kooslus |
| kolmektor |
Lühend. |
| kolmlus |
|
| kolmor |
Tuletatud sõnadest "kolmas" neli esimest ja "sektor" kaks viimast tähte. Heast koostööst kolmori organisatsioonidega kasvas välja idee korraldada suurem Tallinna mittetulundusühingute ümarlaud. Tegevuste kavandamisel lähtutakse elukestva õppe põhimõtetest, kus igale eale pakutakse omavalitsuse ja kolmori poolt võimalusi ennast täiendada. Las kolmor korraldab laste iluuisutamiskursusi või heegeldamise õpet. |
| kolmse |
seda sõna oleks lihtsam hääldada ja see oleks keelepõrasem |
| kolmur |
|
| kolse |
Mõlemast sõnast on võetud natukene ja pandud üks tervik kokku. See on lihtne sõna ja jääb hästi meelde. Saab ka käänata. |
| kolse |
Lihtsalt sobib |
| kompektor |
|
| kondlased |
|
| koosla |
Kolmanda sektori tegevus põhineb vabatahtlikul koostööl ning pakub lahendusi probleemidele, millega avalik ega erasektor ei tegele. Seetõttu on uudissõna tuletatud tüvele "koos" liite "la" lisamisega, mis kaudselt viitab ses kontekstis sõnale "lahendus". Näitelaused: Eesti koosla seni edukaim ettevõtmine on kindlasti üleriiklik prügikoristusaktsioon. |
| kosek |
Kena silplühend, kerge hääldada, muutvormid kosek, koseki, kosekit lubavad kergesti käänata (pole astmevahelduslik). Silp KO lubab vaadata nii kolmanda kui kodaniku seisukohalt. |
| kovaldkond |
lühend sõnast kogukonna valdkond |
| kärajasektor |
sõnast käraja - rahvakoosolek, nõukoda, nõupidamine |
| kühindus |
teatud tähed sõnast kodanikuühiskond + us |
| lobisektor |
Elatuvad peamiselt annetustest ja dotatsioonidest, suurt midagi korda ei saada, peale oma huvigrupi huvide esindamise (lobby) |
| luudmeosa |
Sõnast luudma-luudan, mis tähendab välistama. |
| meiestu |
Kolmandas sektoris saame kaasa lüüa MEIE kõik. |
| mektor |
Lühendatud vorm mittetulundussektorist, kuid tegu on ikkagi eraldiseisva sõnaga. Näide: Riigi mektor on tänu kodanikele tõusuteel. |
| mestiala |
|
| mestisektor |
|
| mestistu |
|
| mitte avalik |
|
| mittetulundussektor |
|
| omailm |
Ise teeme "ilma", st kujundame ühiskonda, seeläbi elu. Näide: Eesti elus mängib järjest tähtsamat rolli jõudsalt arenev iseilm oma lugematute võimalustega. |
| omakodalus |
Kuna läheks süsteemi riik-ettevõtlus-omakodalus (vihje ka sõnale kodanik) |
| omapäilased |
Mõiste tähistab seltskonda, kes tegutseb omapäi ja mõtleb oma peaga. |
| omasektor |
Omasektor on positiivsema laenguga - siin muutub ka 'kolmandaks olemine' 'Omaks"! |
| omasektor |
|
| omategevus |
just see! |
| omavõtlus |
Eristub riiklikust ja erast, vastandub ettevõtlusele ja samas meenutab seda. Nt Meie riigis on omavõtlusel veel palju arenguruumi |
| omisektor |
kui meil on äri- ja erasektor, siis eraalgatusel põhinevad ühendused jms. võiks tuleneda sõnatüvest omaette või oma ehk lihtsamalt "omisektor". Sobiks ka lühikeste kolmetäheliste eesliidetega hästi. Näiteks: Las omisektor korraldab laste iluuisutamiskursusi või heegeldamise õpet. |
| osak |
Nt: voliosak, äriosak, huviosak |
| osand |
|
| priisusektor |
Sõnast priiskamine. Elatuvad peamiselt annetustest ja dotatsioonidest, suurt midagi korda ei saada, peale oma huvigrupi huvide esindamise. |
| rahva sektor |
See osa ühiskonnast, kes ei ole hetkel avalikus ega ärisektoris. (Aga rahvas arvab ...) Ka avalik ja ärisektor tulevad tööle Eestimaa kodudest ehk rahva või kodanike hulgast. Kuid nad peavad tegelema (kõituma hakkama) oma spetsiifilisemate reeglite jõrgi, kuid magama ja sööma ja töötama ja õppima nagu kõik me ehk kogu rahvas. Ja võljastpoolt rahvast nad tekkida ei saa. |
| rahva sektor |
Vabatahtlik sektor, mille algatajaks on rahvas. |
| rahvaalgatis |
Rahvaalgatis on "ühiskondlikum" sõna kui näiteks "eraalgatus", ta võib tähendada rahva poolt algatatud ja püsima jäänud asja, viidates ühtlasi algatajaile endile ("ühiskonna osale"). Võrdle: "sünnitis", "hakatis".Võro keel jääb püsima üksnes rahvaalgatise toel. |
| rahvalõik |
sectio - ld k lõikama, sector - lõik Sestap võiks sektorite asemel olla 'riigilõik' (praegu avalik sektor), 'eralõik / õrilõik' (praegu eraõiguslik e ärisektor) ja 'rahvalõik' (praegu kolmas sektor). |
| rahvastu |
Kolmas sektor on rahvas+ rahvaühendused |
| rahvatalg |
Kui tegemist vabatahtliku ja inimeste endi poolt algatatud tegevusega, siis peaks olema kas talgud. Talgud on pikk. Seetõttu on talg. |
| rahvategu |
Kui tegemist vabatahtliku ja inimeste endi poolt algatatud tegevusega. |
| rahvatiib |
Kõik see mis on rahva hoolitseva tiiva all |
| revo |
Riik, Era, Vaba, Osa |
| rühtur (rühturid) |
Rühtur on liiteline tähemäng üldistavast mõistest "rahva ühing", aga samas ka arendus tegusõnast "rühkima" - millegi/kellegi heaks edas liikuma ja selle nimel valmisolekut võljendama "tööd teha". |
| sekkolm |
Tunnistage, kõlab ju hästi |
| sektsioonis |
Kolmas sektor koosneb minu arvates sektsioonidest |
| sektsioonus |
Kolmas sektor koosneb minu arvates sektsioonidest |
| seltsielu |
Võiks ju ka "seltsisektor", aga sektor on mõiste matemaatikast ja mujal kasutavad seda sõna vaid kantseliidid. |
| seltsisektor |
Seltsisektor on humoorikam (kahtlen käibeleminekus just ametlikku keelde, ajakirjanikud võtaksid vist meelsamini omaks), aga igaks juhuks saadan. |
| selvere |
seos isetegemise ja samas koskil õõrealal olemisega, nagu 'vered kõik on |
| sihtas |
Sihtas tuleneb sõnast pihtas. Et saada head tulemust on vaja suunatud ja läbimõeldut tegevust. Kõik Sihtas organisatsioonid on ellukutsutud selleks, et läbi teadliku ja suunatud tegevuse saavutada hea ja soovitud tulem ehk oma tegevusega on saadud pihta just sellele millele sooviti. Sellega kaasneb ka seltsiline tegevus, mis annab naudingu ka protsessile, mitte ainult tulemusele. |
| sihtühendused |
Kuna kõik ülalnimetatud organisatsioonid (MTÜd, SA-d ja seltsingud, pluss muud eraalgatuslikud ettevõtmised) on loodud ikkagi teatud eesmärkide (ehk sihtide) tõitmiseks ja saavutamiseks, võiks neid nimetada "sihtühendusteks". |
| sõbraühendus |
tore sõna |
| sõdeosa |
sõdeinimesed tegelevad sellega |
| sõdesektor |
sõdeinimesed tegelevad sellega |
| sädekond |
Küllalt edukalt on läinud käibele termin 'sädeinimene'. Seltsid ja MTÜ-d just sädeinimestel püsivad, järelikult ongi säde selle kogukonna siduv ühisnimetaja. Pikalt siis sädeinimeste kogukond. |
| sädemkond |
Küllalt edukalt on läinud käibele termin 'sädeinimene'. Seltsid ja MTÜ-d just sädeinimestel püsivad, järelikult ongi säde selle kogukonna siduv ühisnimetaja. Pikalt siis sädeinimeste kogukond. Olen juba pakkunud "sädekond", aga see m sobib ka sinna nii mõnusalt vahele. |
| säiding |
sõnast "säid-" (vaba-) tuletised. Säiding - kõiksugu vabad ühendused. |
| säidistik |
Sõnast "säid-" (vaba-)tuletis. |
| säidkond |
|
| säidühendused |
sõnast "säid-" (vaba-)tuletis |
| sülemsektor |
Jälle mesilaste ühiskonna näitel. Kogunevad tarust väljalennule igasuguste ametite esindajad ühise eesmärgi nimel ühte sülemisse. Liide sektor peaks seni sõna osaks jääma,kuni kõrval konutavad teisedki sektorid |
| tagula |
|
| tahtend |
MTÜ-d ja SA-d seostuvad vaba tahtega midagi korda sihipärast ja tahtelist korda saata. |
| taidlem |
Sõna "taidlema" tähendab isetegevust harrastama, sõna " taid" aga oskust ja tarkust. Kolmanda sektori moodustavadki just niisugused targad isetegijad, kes tahavad oma hingejõu ja energia anda meie ühiskonna hüvanguks. |
| taidlusäri |
analoogia kunstiga, mille eest ei oodata tasu |
| talgurid |
Kolmanda sektori ja kodanikuühenduste põhitunnuseks on mõtte- või teotalguline seltsitegevus. Sealt mõisted 'talgurid', talgur', 'talgurlus' - vana eesti komme, tuttav sõnamoodustus: talur, kaevur, sõdur, põldur, asjur... "Heast koostööst talguritega (kolmanda sektori organisatsioonidega - sic!) kasvas võlja hea idee." "Las talgurid korraldavad laste iluuisutamiskursusi." |
| talguvald |
Talgud on ühistöövorm, mille eesmärk on olnud ühishuvide edendamine ja vastastikune abi ilma konkreetse ja ühese kasumitaotluseta. Vald - vaste mõistetele "sektor", "väli", "valdkond". |
| tavasektor |
kodanikud ehk tavainimesed kuuluvad sellesse kogumisse |
| tegukond |
kogukonna osa, mis tegutseb |
| teguskond |
Tegusad liitunud kodanikud - teguskond. |
| tehkus |
Kolmandat sektorit iseloomustab rõõm teha midagi, millest saab kasu võimalikult maksimaalne hulk inimesi. Seepärast iseloomustab seda usinus ja millegi tegemine, mis väljendub väga hästi sõnas - tehkus ehk kolmas sektor |
| toimesektor |
sõnast toimetama, toimekas |
| toimlejad |
|
| tragisektor |
Tõhistaks kenast eraalgatusel, entusiasmil põhinevaid ühendusi. Igati lõbusam ja ladusam kui senine sõnaühend kolmas sektor. |
| triktor |
lühem tuletis |
| trisek |
lihtsam ja suupärasem. Tuletatud tri ehk kolm ja sek ehk sektor |
| tsiviilsektor |
Kolmas sektor' on omaette vahepealsena seisev väljend. Seda kasutatakse valitsusvälise sektorina, mittetulundusühingute puhul ning kodanikühiskonna, tavaühiskonna tähenduses. Võtame näitekst sõna 'partikulaarne', mis Eesti õigekeelsussõnaraamatu järgi tähendab 'eraldi seisev, era-, tsiviil-' Et ka kolmanda sektori tähenduses kajastub omaette seisevus, mitteriiklikkus e nö omaalgatuslikkus, tegevusse kuuluvus -- põhimõtteliselt 'era-', siis sobib esimeseks sõnapooleks 'tsiviil-'.Võiks ju ka olla 'era-', kuid see loob liiga konkreetse sideme eraisiksuslusega. (Seda saaks vahest kasutada kitsamas kontekstis.) 'tsiviil-'-i on kasutatud aga ka näitekst väljendite puhul: tsi.viil+abi+elu -- ilmalik, kodanlik abielu.tsi.viil+aeg -- igapäevases elus kasutatav aeg. |
| tugivägi |
Tundus, et see sõna sisaldab midagi, mida sisaldab ka mõiste kolmas sektor |
| tärge |
seos ärkama, tärkama nt tärkeorganisatsioonid. Väljendab hästi algatusvõimet |
| vabaaktiiv |
|
| vabakojad |
|
| vabakond |
Kõlab hõsti, lihtne, suupõrane. 3. sektori suurus on üldiselt riigis "vabaduse taseme" mõõdik. Seega lõheb kokku. Moodustasin teatud sobivate sõnade ning liidete kombineerimise teel. Varem kuulnud pole. |
| vabakond |
Inimeste vaba otsustamise põhjal tekkinud ühiskonna osa. Vabakonnaliikmed e. vabakondlased võivad, kuid ei pea kuuluma vabaühendustesse. |
| vabakondlased |
Vabakondlased on inimesed, kes kuuluvad vabaühendustesse. |
| vabalõikkond |
Sektor–lõik–>lõikkond. Siit vastavalt ka avalõikkond ning äri-ehk eralõikkond. |
| vabasektor |
Loodud eelmise sõnause võidusõna 'vabaühing' eeskujul, ehkki 'vabaühing' ise valitsusvälise (peam.) poliitilise organisatsiooni tähenduses on liiga avar. Ühtlasi pean vajalikuks asendada 'avalik sektor', mis loob mulje, nagu oleksid teised kaks salajased või kinnised. Inglise 'public' on siin ja mitmes muuski ühendis tõlgitud sõnaga 'avalik' läbimõtlematult, Silveti vastetest kõige lähem oleks 'riigi-'. See "esimene" sektor peaks olema 'valitsussektor', kuna selles tegutsevad riigivalitsus ja kohalikud omavalitsused, või lühemalt 'võimusektor', kuna allub riigi- ja/või kohalikule võimule. |
| vabasektor |
Kui on avalik sektor ja on ärisektor, siis süsteemsuse huvides peaks sektor jääma ka kolmandasse nimetusse. Edasi on kaks võimalust. Et see sektor hõlmab vabu (mitte riiklikke, mitte ärilisi) ühendusi, mis loodud eraalgatuslikult ja vabal tahtel, siis sobikski nimetuseks vabasektor. |
| vabasektor |
vabaühenduse analoog(saadud: vabaühenduste jt kooslus, ühtne süsteem: avalik sektor, ärisektor vabasektor) |
| vabasektor |
Kolmandale sektorile kui vabasektorile on omane vabatahtlikkus, vaba tahe, vaba aeg, vaba valik. |
| vabasektor |
vabatahtlik sektor oleks pikk ja lombakas, samas kolmas sektor hõlmab võga palju vabataktlikul alusel toimivat |
| vabasektor |
„Vabaühendused“ meil eelmisest sõnavõistlusest juba on. Miks ei võiks siis olla ka „vabasektor“. Lisaks: sektor–lõik–>lõikkond. Siit vastavalt ka avalõikkond ning äri-ehk eralõikkond. |
| vabasektor |
palju võhem piiranguid, palju vabam, vabadus algatada või mitte algatada. |
| vabasektor |
Eeldusel, et kaks esimest on avalik sektor ja ärisektor, siis peaks sõna sektor kuuluma ka siia. |
| vabasektor |
kui 'esimene sektor' on avalik või riigisektor, teine era- ehk ärisektor, siis võiks kolmas sektor olla näiteks 'vabasektor', sest sõna 'vabaühendus' on ju läinud käibesse. |
| vabasektor |
Vaba-' viitab esiteks selle sektori suhtelisele vabadusele võimu-, kasu- ja rahajanust, teisalt sealse ühtse eesmärgistatuse (jällegi võimu või raha poole) puudumisele ning kolmandaks suhtelisele vabadusele seaduse kammitsatest. |
| vabasidum |
Inimesed seovad end vabatahtlikult, et ühiselt midagi ette võtta, asutada, korda saata, moodustades ühiskonna osana vabasidumi. |
| vabatahtlik sektor |
Nii on kohe aru saada, mida see sektor endas sisaldab. |
| vabategevus |
|
| vabavald |
On kooskõlas sõnaga "vabaühendus" ja sobib märkima sektorit, mis pole ei era- ega avalik sektor. |
| vabavald |
ühiskonna tegevusväli ehk vald (valdkond), kus tegutsevaid organisatsioone nimetatakse vabaühendusteks. Näide: "Heast koostööst vabavalla organisatsioonidega kasvas võlja idee korraldada suurem Tallinna mittetulundusühingute ümarlaud." |
| vabaühendus |
Miks üldse sektor, ringi osa on ka näiteks segment vms. |
| vabaühendussektor |
Kuna ülejäänud kaks terminit sisaldavad sõna "sektor" (avalik sektor ja ärisektor), siis peaks ka see kolmas termin olema süsteemne ja järgima sama põhimõtet. Termini esimene osa "vabaühendus" peaks katma tähenduse, mida mõiste selgitus edasi annab. |
| äritaidlus |
analoogia kunstiga, mille eest ei oodata tasu |
| ühissektor |
kuna see sektor hõlmab rohkem ühiskonnateadlikku elementi |
| ühissektor |
Liitsõna, kus sõilib sõna sektor, kuna selle õrajõtmine ei tundu loogiline, arvestades temaga lõhedalseisvaid sõnu "avalik" ja "erasektor". "ühis-" sõnast "ühine", mis viitab rahvaalgatusele ja ühisele tegevusele. |
| ühissektor |
Kui kahte sektorit tähistava mõiste teiseks pooleks jääb sõna "sektor", siis peaks sama olema ka kolmanda sektori kohta. Kui kolme sektorit avada mõiste "huvi" 1. iseloomustab avalik sh riiklik huvi, teist erahuvid ning kolmas on kohaks kus need segunevad ja ühinevad. Kodanikuühenduste roll on tihti üksikute erahuvide baasil huvirühma ühishuvi määratlemine ja selle eest kostmine suhetes avaliku ja erasektori organisatsioonidega. |
| ühissektor |
Enamiku kolmanda sektori ühenduste aluseks on inimeste soov üHISELT midagi kasulikku õra teha. Termin vastandub kenasti erasektorile, mille aluseks kitsalt isiklik huvi. |
| ühissektor |
sõnadest ühiselt, koos, ühine algatus |
| ühissektor |
ühissektor' vist ole halb ega ka mitte liigselt segadusseajav. |
| ühissektor |
|
| ühistegevus |
|
| ühistegevus |
Põris hea ei ole, aga siiski "ladusam" kui kolmas sektor |
| ühistöösektor |
Sõna on küll pikk, kuid säilib osa 'sektor', mis ehk teeb ladusamaks uue vormi kasutuselevõtu. Kuid lisatud on nüanss millegi üheskoos tegemisest. Puudub järjekorrale viitav 'kolmas'. |
| ühisussektor |
Ühissusektor oleks vanamoodsa, aga mulle alati meeldinud sõna "ühisus" uuele elule äratamine. http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=%C3%BChisus&F=M |
| ükseb |
Üks - Üks ehk eraettevõtlus üksikisiku pooltseb - nagu seib ehk sektor nagu kolmas sektor |
|
|
|
|
| MAINSTREAMING |
Kõigi huvirühmade, nt eri soost isikute erinevate vaatenurkade arvestamine ühiskonnaelu korraldamisel, hoidumaks ebavõrdsuse kinnistamisest. Inglise keeles mainstreaming, soome keeles valtavirtaistaminen, prantsuse keeles sageli intégration, eesti keeles üldlevinud vastet praegu pole (gender mainstreaming on tõlgitud „sooküsimuste süvalaiendamiseks“).
Otsime sobivat eesti sõna. |
|
|
| Väljapakutud sõna |
Selgitus |
| aspekteerimine |
Küsimuse otsustamisel erinevate vaatenurkade loomine ja arvestamine. |
| esikultuuristamine |
Tegemist on ju hetkel suunanäitajana eesrindliku kultuuriosaga. |
| haaravus |
haarab kaasa, ühendab eri vaated |
| haarne |
|
| hoopkaup |
Kas see pole umbes seesama, mis meil juba käibel on - hoopkaup? |
| huvigratsioon |
huvitav sõna. |
| hõimamine |
|
| hõlme |
|
| hõlmumine |
|
| hõlmustamine |
|
| igasus |
Igaüht, kogu valdkonda, kõiki rühmi arvestav elukorraldus, aga ka hea kuulsusega, üldhaarav vaatenurk mis tahes probleemile. Igasus vähendaks ka üksi elavate pensionäride nurinat. |
| kaasastus |
|
| kehtestamine |
Pole mingit vajadust leiutada 'mainstreami' asemele uut eestikeelset sõna. Juba kasutatakse (muide, Soome eeskujul) väljendit peavoolu- (ntks 'peavoolumeedia' inglisekeelse 'mainstream media' asemel). Sisuliselt väljendab 'mainstream' ikkagi seda mis üldiselt kehtib/on kehtestatud kõige olulisemana. Nn mainstream on see mida peetakse kõige olulisemaks, s.t see mis on kehtestatud kõige olulisemana. |
| kehtestav |
Pole mingit vajadust leiutada 'mainstreami' asemele uut eestikeelset sõna. Juba kasutatakse (muide, Soome eeskujul) väljendit peavoolu- (ntks 'peavoolumeedia' inglisekeelse 'mainstream media' asemel). Sisuliselt väljendab 'mainstream' ikkagi seda mis üldiselt kehtib/on kehtestatud kõige olulisemana. Nn mainstream on see mida peetakse kõige olulisemaks, s.t see mis on kehtestatud kõige olulisemana. |
| keskrada |
|
| keskteelik |
Kõik nired ja rajad viivad lõpuks suure tee keskele. |
| keskteelus |
Kõik nired ja rajad viivad lõpuks suure tee keskele. |
| keskvoolustamine |
KESKvoolustamine just seepärast, et kõigil vaatenurkadel on ühine kaal ning suuremate-tugevamate arvamust ei tähtsustata üle (see oleks peavoolustamine). |
| koguarvamus |
Koguarvamuses kajastusid kõik erinevad vaatenurgad |
| kogusus |
igaüht, kogu valdkonda, kõiki rühmi arvestav elukorraldus, aga ka hea kuulsusega, üldhaarav vaatenurk mis tahes probleemile. |
| koguvird |
vird - vool |
| koondhuvi(d) |
Lühike sõna, üsna lihtne hääldada ja mugav tuletada teisi vorme. |
| koondvaade |
|
| kooshuviliin |
|
| kuldnüüdistus |
Nüüdisaegse kuldne kesktee. |
| kõigildamine |
Kuna antud tegevuses ja selle tulemuses on olulisel kohal kõikehaaravus, siis sobiks selle mõiste tuletamiseks sõna "kõik". |
| kõigildus |
Kuna antud tegevuses ja selle tulemuses on olulisel kohal kõikehaaravus, siis sobiks selle mõiste tuletamiseks sõna "kõik". |
| kõigistamine |
Ebavõrdsuse vältimine on ju tegelikult "tasandamine", aga kui taheti uut sõna, siis siin see on. |
| kõigusus |
igaüht, kogu valdkonda, kõiki rühmi arvestav elukorraldus, aga ka hea kuulsusega, üldhaarav vaatenurk mis tahes probleemile. |
| kõikimine |
Siin tundub see väga asjakohane, samas mõnusalt lihtne sõna. Sarnasus kõikumisega on ka asjakohane tegelikult, sest tegu ongi pendliga, mis peab ühest äärmusest teise kõikuma, samas ka pidevalt keskel viibima. |
| kõikimine |
kõigi kaasahaaramine |
| kõikmine |
|
| kütkemine |
Uus kasutus vanale sõnale, mis tähendab ühte köitmist, kokku sidumist. |
| lahõstamine |
Tuletatud sõnast "laiahõlmastamine", eelkõige tähenduses "gender mainstreaming" - sooline lahõstamine |
| laialdamine |
nt. seaduse võimalikult lai ulatuvus |
| laiand |
Laiand on unustusse vajunud murdesõna, mis tähendas (põllu)teed. Algsest tähendusest vaba, näib ta sobivat - ja isegi paremini - siinsesse uude mõistesse. Seega nt soolise võrdõiguslikkuse laiand, gender m. - soolisuslaiand. |
| laushool |
Laus - täielikHool - hoolimineLaushool ehk täielikult kõigest hoolimine. Kõigega ja kõigi tunnete/arvamustega arvestamine, neist hoolimine. Laushoolivas ühiskonnas on väiklus ninameeste seas harva esinev nähtus. |
| lauskaasamine |
Mainstreaming = võimalikult laiapõhjaline kaasamine, võimalikult ulatuslik kaasamine |
| liitmine peavooluga |
Tundub, et selle ingliskeelse sõna peamisteks kasutusvaldkondadeks on haridus (erivajadustega õpilaste lülitamine tavaklasside õppeprotsessi) ja sooline võrdõiguslikkus. Vaste olekski otsetõlge haridusvaldkonna tarvis. Võiks olla ka 'lülitamine peavoolu'. Pääle nende on võimalik kasutada prantslaste eeskujul sõna 'lõimimine'. |
| liitvoolustamine |
Erinevate vaatenurkade liitmine üldiste käsitelude (pea-) voolu/voogu. Näiteid: "Soolise võrdõiguslikkuse liitvoolustamine kohalikes omavalitsustes." |
| lumpendamine |
Iga viimase, kui ühiskonna heidiku, vähemuse või mille iganes arvamusega arvestamine. Ühiskond jaguneb siiski kihtidesse ning kõigi soovidega arvestamine viibki otsuste kvaliteedi alla. Vt. ka massikultuur, Meie mees, "Läbulaulud" jms. :) Miinuseks, et võib-olla rõhutab "mainstreaming" termini negatiivset külge. |
| lumpendus |
Iga viimase, kui ühiskonna heidiku, vähemuse või mille iganes arvamusega arvestamine. Ühiskond jaguneb siiski kihtidesse ning kõigi soovidega arvestamine viibki otsuste kvaliteedi alla. Vt. ka massikultuur, Meie mees, "Läbulaulud" jms. :) Miinuseks, et võib-olla rõhutab "mainstreaming" termini negatiivset külge. |
| lõimeliin |
|
| lõimlus |
Tuletatud uuest sõnades "lõimuma" ehk integreeruma. Vihjeks prantsuse keeles sageli intégration. |
| lõimumine |
Erinevate huvede ja soovide arvestamine, seda kõike ühendades. Vaatenurkade, soovide lõimumine |
| massistamine |
sobib väga hästi. |
| matsimine |
Iga viimase, kui ühiskonna heidiku, vähemuse või mille iganes arvamusega arvestamine. Ühiskond jaguneb siiski kihtidesse ning kõigi soovidega arvestamine viibki otsuste kvaliteedi alla. Vt. ka massikultuur, Meie mees, "Läbulaulud" jms. :) Miinuseks, et võib-olla rõhutab "mainstreaming" termini negatiivset külge. "Matsimine" on ehk veel eestipärasem. |
| noolav |
|
| paendamine |
tüveloogika tuleb sõnast "paene" (kallas), mis iseloomustab nii tugevust, kui ka eri kihte (paekihid). Näiteks: soolist võrdõiguslikkust tuleks kiiremas korras paenata kohalikes omavalitsustes. |
| palgula |
Paljumeelsete (elu) Gurmaanide Laadaelu |
| peade |
väljamõeldis |
| peajoon |
|
| peanööring |
selge ja lihtne |
| peavoogimine |
peamise voo süvendamine |
| peavoolustamine |
Lihtne tõlkevaste, mis peaks ka konteksti sobima. |
| põhihoovustamine |
Põhjendus: See on nagu üldine hoovus, mis läbib ja suunab. Näide: Soolise võrdõiguslikkuse põhihoovustamine kohalikes omavalitsustes. |
| põhindamine |
Vaste valdkonnas haridus (education), kus see tähistab erivajadusega laste integreerimist "tavalastega". |
| põhivoog |
Tähendab kesmist ja põhilist olemust |
| põhivoolung |
Main - ingl. keeles põhi, peamine, stream - vool, liikumine, ung- lõpp, mine- lõpp. |
| põimendus |
Kui juba põimutakse, siis ei saa üksteise huvisid arvestamata jätta, see on kui ühine hingamine, kooslaulmine, ühtelaulmine, kus arvestatakse üksteisega, armastus seob, liidab, põimib ühte |
| põimseos |
Kui juba põimutakse, siis ei saa üksteise huvisid arvestamata jätta, see on kui ühine hingamine, kooslaulmine, ühtelaulmine, kus arvestatakse üksteisega, armastus seob, liidab, põimib ühte |
| põkutamine |
Tulem põkutus, verb põkutama. Kui "põkkuma" on kahe otsa kokkusobitamine, siis "põkutamine" näitaks, et ühinevaid osiseid on rokhem kui kaks. |
| pärivoolustamine |
Sõna mainstream lahtimõtestamisel ilmneb ühiskonna käsitlus millegi voolava või voogavana, ehk teisisõnuon ühiskonna enamus liikumas ühes suunas. Selle voo sängi muutmisel ei tohi aga muuta teise suunda minejaid,vaid muuta hoopis voolusängi nii, et see oleks mugav ja sobiv ka neile. Ehk siis pärivoolustamine, kuid mittevoolajate arvelt, vaid voolusängi muutmise kaudu |
| radur |
|
| rahvandamine |
arvestatakse n.ö. kogu rahvaga ehk probleem/küsimus "rahvandatakse". |
| roomimine |
Idee sain murdesõnadest troom/room/stroom (laine voolus) ja trööm/rööm (merevool, hoog). Need murdesõnad on küll germaani päritolu, kuid siiski Eesti murretesse liikunud ja seal kasutamist leidnud. Vaste on tegelikult pärit samast tüvest mis inglise "Stream(ing)". Murdekeelsed troom, room, stroom, trööm ja rööm tulevad eeldatavasti kas saksa Strohm'ist või rootsi ström'ist (mis ongi sama päritolu kui inglise "stream"). |
| roomitamine |
Idee sain murdesõnadest troom/room/stroom (laine voolus) ja trööm/rööm (merevool, hoog). Need murdesõnad on küll germaani päritolu, kuid siiski Eesti murretesse liikunud ja seal kasutamist leidnud. -tamine lõpp tundub vajaliku tähendusega paremini sobivat. Roomimine on küll lühem ja vahest ehk ka suupärasem, aga tundus tähendust pisut rohkem varjavat. "Roomitamine" võib olla veidi eksitav: mingites kontekstides võib tunduda, et see tähendab "roomama panekut". Vasted on tegelikult pärit samast tüvest mis inglise "Stream(ing)". Murdekeelsed troom, room, stroom, trööm ja rööm tulevad eeldatavasti kas saksa Strohm'ist või rootsi ström'ist (mis ongi sama päritolu kui inglise "stream"). |
| roondamine |
Idee sain murdesõnadest troom/room/stroom (laine voolus) ja trööm/rööm (merevool, hoog). Need murdesõnad on küll germaani päritolu, kuid siiski Eesti murretesse liikunud ja seal kasutamist leidnud. "Roondamine" on kaudsem tuletus, sisuliselt vist peaaegu uudistüvi, kuid ka selleks sain idee samast lähtest: room+(t/d)mine ja ühtlasi meenutused sõnadest "joondamine" ja "koondamine". Vaste on tegelikult pärit samast tüvest mis inglise "Stream(ing)". Murdekeelsed troom, room, stroom, trööm ja rööm tulevad eeldatavasti kas saksa Strohm'ist või rootsi ström'ist (mis ongi sama päritolu kui inglise "stream"). |
| röömitamine |
Idee sain murdesõnadest troom/room/stroom (laine voolus) ja trööm/rööm (merevool, hoog). Need murdesõnad on küll germaani päritolu, kuid siiski Eesti murretesse liikunud ja seal kasutamist leidnud. -tamine lõpp tundub vajaliku tähendusega paremini sobivat. Roomimine on küll lühem ja vahest ehk ka suupärasem, aga tundus tähendust pisut rohkem varjavat. "Roomitamine" võib olla veidi eksitav: mingites kontekstides võib tunduda, et see tähendab "roomama panekut". Vaste on tegelikult pärit samast tüvest mis inglise "Stream(ing)". Murdekeelsed troom, room, stroom, trööm ja rööm tulevad eeldatavasti kas saksa Strohm'ist või rootsi ström'ist (mis ongi sama päritolu kui inglise "stream"). |
| salling |
Seotud sõnaga sallima. |
| sildlõimimine |
Sildamise ja "lõimimise" ühendvorm. Näiteid: "Soolise võrdõiguslikkuse sildlõimimine kohalikes omavalitsustes." |
| silestus |
sõnast 'sile', '-ndama' |
| sobistumine |
Sobistus või laen soome keelest Sovitus, Sovitamine Näitlause.Soolise võrdõiguslikkuse sobistumine kohalikes omavalitsustes. |
| sobulus |
sobu - murdes kooskõla. Meenutab sõna sobivus ja kõlab lõbusalt |
| soolise võrdõiguslikkuse tagamine |
Tähendab sama mis 'gender mainstreaming'. Seega Teie pakutud näide oleks lihtsalt "Soolise võrdõiguslikkuse tagamine kohalikes omavalitsustes". |
| sulandamine |
Sulandumine on meie keeles rohkem levinud sõna, sageli heas tähenduses ("ühiskonda sulandumine"). "Kõigi huvirühmade erinevate vaatenurkade arvestamisel" ju tegeldakse sulandamisega, mis peaks ära hoidma "ebavõrdsuse kinnistumise". Püütakse sulandada võimalikult paljude sotsiaalsete rühmade huve. |
| sumar |
sulandunud erinevused |
| sünerdamine |
sõnast sünergism, koosmõjust sünnib uus kvaliteet, energia |
| süvahoovus |
|
| süvalaiendamine |
juba olemas ja kasutusel termin - nt. sooline süvalaiendamine |
| süvama |
Pakuks liitsõna süvaavama lihtsustatud vormi. |
| tasaldamine |
Uuele tasandile tõstmine samas ka tasandamine. |
| tavalus |
Vajadusel kasutatav ka variandina tavalemine, tavalema. |
| tavandamine |
Tavandamine e. tavaks muutmine. Kaalusin tavandamise ja tavastamise vahel, valisin esitatu parema kõla tõttu. Tavandamise sisuks on ju seni pigem väljajäetu või harva muutmine harjumuspäraseks (nt. sugude võrdsena kohtlemise igas olukorras iseenesestmõistetavaks muutmine). Erandlikust saab tavaline, uudsest käitumisest tava - see ongi tavandamine. |
| tavandamine |
Millegi tavaks, tavaliseks tegemine. |
| tavastamine |
Tuleneb sõnast "tava", pidades silmas sõna "mainstream" laiemat tähendust, avalikust elust osavõtu tavapäraseks muutmine seni kõrvalejäänute jaoks. |
| tervikkäsitus |
|
| tiimistamine |
Tiimi koondatakse ikka nii eri rahvusest kui eri vaadetega isiksusi, kes rahmivad lõpuks ühe eesmärgi nimel. Ka riik on lõpuks üks suur tiim,mille võiks kõigile selgeks teha... Ja hääldamisel kõlab meie sõna tolle võõraga veidi sarnaselt. |
| tuumsõõlamine |
|
| tänastamine |
Tänapäevaseks tegemine |
| vaatestamine |
Küsimuse otsustamisel erinevate vaatenurkade loomine ja arvestamine. |
| vahetustamine |
Mainstreaming kui kõigi vaatenurkade arvestamine ebavõrdsuse vältimiseks on teisisõnu ühiskonnagruppide vaheliste vahede kaotamine elik nende õiguste/vabaduste vms vahel olevate erisuste vähendamine/kaotamine ehk vahetustamine |
| valdvoogimine |
Sõnade "valdav", "vool/voog" ning "voolima" liidendamisel sündinud termin. Viitab eri vaatenurkade valdava käsitluse ehk peavooluga liitmise tulemusena voolitavale terviklikule käsitlusele. Näiteid: "Soolise võrdõiguslikkuse valdvoogimine kohalikes omavalitsustes." |
| valdvoolundamine |
Sõnade "valdav" ja "vool" - ehk peavool - kombineerimise tulemusena sündinud termin. Sisuliselt viitab eri vaatenurkade liidendamisele peavoolukäsitluisse. Näiteid: "Soolise võrdõiguslikkuse valdvoolundamine kohalikes omavalitsustes." |
| vikerkaaslus |
vikerkaar +kaasama koostööle |
| voogimine |
peamise voo süvendamine |
| vooglõimimine |
Erinevate vaatenurkade lõimimine üldkäsitluste voogu/voolu. Näiteid: "Soolise võrdõiguslikkuse vooglõimimine kohalikes omavalitsustes." |
| voogustamine |
Voogustamise taustal on sõna hoogustama, tüvi voog rõhutab seda, et hoog hõlmab kõike, mis ette jääb. |
| voolumine |
vooluga kaasaminemine |
| voolusängistamine |
Voolusängistamine' tundub kõige täpsem vaste sõnale 'mainstreaming'. Paralleeliks on 'põhivoolustamine' või 'peavoolustamine', mida samuti tuleks kaaluda. Viimased tekitavad aga ilmselt liiga tugeva alternatiivsete vaadete tasalülitamise mulje, mida 'integration' eitab, 'valtavirtaistaminen' aga soosib. 'Voolusängistamine' pakub igale nierkesele ja ojakesele oma osaluse suuremas valgalas, ei eelda ühte Procrustese sängi. Ses mõttes sobib hästi ka 'vooluvõrgustamine', kui elektrivälja semantika asetamine sotsiaaliasse ei sega - selleski sõnas avaldub aktiivne funktsionaalsus: iga energiaallikas annab oma väärt panuse (tugevuse ja pinge) üldisemasse vooluvõrku.Soolise võrdõiguslikkuse voolusängi(s)tamine kohalikes omavalitsustes." |
| voostamine |
Väljendab erinevate vaatenurkade peavoolu ehk vooga liidendamist või sinna lõimimist, samuti selle peavoolu/voo teadlikku kujundamist. Näide: "Soolise võrdõiguslikkuse voostamine kohalikes omavalitsustes." |
| voostav |
Väljendab erinevate vaatenurkade peavoolu ehk vooga liidendamist või sinna lõimimist, samuti selle peavoolu/voo teadlikku kujundamist. |
| vosus |
See on lühike, meeldejääv võtab kokku kõik sõnad. vosuse esimest o-d hääldatakse pikalt |
| võkkimine |
võimatu kokku klappima sobitamine |
| võrdkaasamine |
Eri ühiskonnarühmade võimalikult võrdne kaasamine ehk 'võrdkaasamine'. Gender mainstreaming oleks siis 'sooline võrdkaasamine'. |
| võrdsushoid |
-hoiu: -hoidu. Tähendus on selge, motiveeritud. |
| võrdsushoidlus |
Pakutav sõna tähendab püüdu järgida võrdväärsuuse põhimõtet inimeste arvamuste kuuldavõtmisel mis tahes elukorralduses nagu näiteks teatud suundumusega erakondadel on poliitika ajamisel esikohal alalhoidlus. Näitelause. Sikupea külaseltsi asjaajamisel ollakse võrdsushoidlikud. |
| võrdsuskinnistamine |
Vist on pakutu kohmakas, kuid igal juhul on "võrdsuskinnistamine" parem kui sooküsimuste süvalaiendamine... |
| võrdsusliikumine |
Võrdsus tähistab eri soost inimeste võrdväärsust, liikumine millegi poole püüdlemist ja oma arvamuse avaldamist olenemata isikust, kas mees või naine, hetero või gei jne. Sõna "liikumine" näitab Üldisemat maailmapilti ning erinevate inimeste osalemist arvamuse avaldamisel. |
| võrdsustamine |
Vist on pakutu kohmakas, kuid igal juhul on "sugude võrdsustamine" parem kui sooküsimuste süvalaiendamine... |
| võrdtähtsustamine |
N: Sugude võrdtähtsustamine kohalikes omavalitsustes. |
| võrdutamine |
|
| võrdvaade |
Eri soost isikute erinevate vaatenurkade arvestamine ühiskonnaelu korraldamisel. |
| ühisarendus |
Sõna "ühis" toetab lühidalt kõikide osapooltega arvestamist, areng tähistab aga protsessi, mille käigus kõikide huvidega arvestatakse |
| üldvoolama |
voolav sõna |
| ühatem |
nt: sooküsimuste ühatemiseks.Tuleneb ühtsusest. |
| ühepulgalisus |
|
| ühesus |
igaüht, kogu valdkonda, kõiki rühmi arvestav elukorraldus, aga ka hea kuulsusega, üldhaarav vaatenurk mis tahes probleemile. |
| ühindvoolus |
Ühis tuleneb kõikidega arvestamisest Taandus - kompromissist, ühildades erinevate huvigruppide huve ühise nimetaja alla.Voolus, hoovang ei vaja vist selgitamist |
| ühishoovang |
Ühis tuleneb kõikidega arvestamisest Taandus - kompromissist, ühildades erinevate huvigruppide huve ühise nimetaja alla.Voolus, hoovang ei vaja vist selgitamist |
| ühishuvi |
Ei oska põhjendada, see sõna lihtsalt tundub sobivat. |
| ühishuviliin |
|
| ühishuvisus |
|
| ühiskasulik |
Erinevate vaatenurkade arvestamine ühiskonnaelu korraldamisel, ühiskonnale kasulik, lühendatud |
| ühiskate |
Ühistele huvidele katvuse leidmine ja arvestamine. |
| ühisosalus |
Kõik koos ja igaühe arvestamine |
| ühispärastamine |
ühis tähistaks ühisarvamust ühiskonnas |
| ühistaandus |
Ühis tuleneb kõikidega arvestamisest Taandus - kompromissist, ühildades erinevate huvigruppide huve ühise nimetaja alla.Voolus, hoovang ei vaja vist selgitamist |
| ühisvaatenurk |
huvirühmade koondatud- liidetud vaade asjale |
| ühtmine |
Tuletatud sõnapaarist "igaühega arvestamine". |
| üldhoome |
hoomama - märkama, tähele panema |
| üldhõlmatus |
|
| üldilming |
|
| üldimine |
ehk siis üldiseks, üldmõistetavaks, üldkasutatavaks tegemine |
| üldkäsitus |
|
| üldlahend |
|
| üldrehnung |
Üld- kui kõik osapooled ja rehnung kui leping ja üksteisega arvestamine. Rehnung (või rehnut) on kena, kuigi vanamoeline eestikeelne sõna. |
| üldsustus |
kõlavad arusaadavalt |
| üldvird |
vird on vool |
| üldühisarvestamine |
kõlavad arusaadavalt |
| ülevik |
Näiteks lause: Noorte ülevik oli .... suhtes positiivne. |
|
|
|
|
| OTHERING |
Sotsiaalne protsess, mille kaudu piiritletakse koosluse identiteet, määratledes ühtaegu sellest välja jääva osa (nt rahvusliku identiteediloome käigus). 'Teise' loomine koosluse minapildi kinnitamiseks võib, ehkki alati ei pruugi, olla alavääristava või halvustava alatooniga. Inglise keeles othering, soome keeles toiseuttaminen, saksa keeles Veranderung või Alterisierung. Sobiv eestikeelne vaste praegu puudub.
Otsime sobivat eesti sõna. |
|
|
| Väljapakutud sõna |
Selgitus |
| alterdamine |
Tuletis saksa sõnast Alterisierung ja viimase ladina keelsetest juursõnadest. |
| envumine |
Tuletatud sõnadest: enese teadvustamine. |
| erakustamine |
Pakun, kuna protsessi näol oleks tegemist eraldamisega, ehk siis erakuks hakkamisega. |
| erdamine |
Sõna pole tuletatud ega leitud unarul murdesõnadest, ta ilmutas end ise (või tärkas) ja näis oma kõlalt ja vormilt vastuvõetav. Vististi on tajutav seos sõnadega "irdamine" ja "eraldamine" ning pisuke halvustav või üleolev alatoongi, mis nendega kaasneb, nagu sellise selektiivse või väljajättelise tegevuse endagagi paratamatult. Verb erdama pöördub nagu tõmbama: erdan, erdasin, erata (või errata); erdamine, erde (või erre). |
| erde |
Sõna pole tuletatud ega leitud unarul murdesõnadest, ta ilmutas end ise (või tärkas) ja näis oma kõlalt ja vormilt vastuvõetav. Vististi on pisuke halvustav või üleolev alatoongi, mis nendega kaasneb, nagu sellise selektiivse või väljajättelise tegevuse endagagi paratamatult. Verb erdama pöördub nagu tõmbama: erdan, erdasin, erata (või errata); erdamine, erde (või erre). |
| erildamine |
pole kindel, kas on juba olemas selline sõna... |
| erildumine |
Eri- viitab teistsugususele, sõna teine pool aga enesekohasele protsessile |
| erimine |
Erimine |
| erindamine |
Erindama - erinevaks muutes eristama, piiritlema. |
| eristamine |
Tegemist on samastumise vastandiga. |
| eristletus |
enese eristamine teistest |
| eristus |
|
| erisustus |
|
| eritlus |
eristatakse sikud lammastest |
| erre |
|
| esimustlamine |
esimus = prioriteet |
| esimustlus |
esimus = prioriteet. Kooslustamisel ei tunnistatud ühtki esimustlust |
| golemiseerimine |
Golemi ning "poleemilise" ühendamisena sündinud termin, mille sisuks "teise" loomine kui negatiivse konnotatsiooniga tegevus. Näiteid: "Golemiseerimine (othering), mis käsitleb rassi, klassi, sugu." |
| hiilama |
Kuna sõna tähendus on seotud nö. enese upitamisega teiste arvelt või üleüldiselt enese paremana näitamisega, siis on leiutatud sõna 'hiilama' tuletatud sõnast 'hiilgama'. Hiilgama nimelt sarnaneb väga sõna 'othering' tähendusega, kuid samas omab veel teisi nüansse, mistõttu on 'hiilgama' tuletatud. |
| hõlmang |
|
| identimine |
(saadud: identiteedi määramise/määratlemise protsess) |
| irdamine |
olemasoleva sõne tüvest võiks saada mõistele sobiva sõna |
| irdimine |
millegi väljaspoole lükkamine |
| iselus |
Lühike, eestipärane, annab edasi meie-nemad põhimõtet. Neutraalse kõlaga s.t. ei tekita automaatselt tunnet, et "nemad" on alamad, kehvemad vm. |
| jagumine |
Sõnast jagunemine. Täiesti vahepealne sõna, et tekita eeldusi. Jagumine on normaalne nähtus. |
| jägimine |
Tuletatud sõnadest "jäägi järgi määratlemine" |
| jäätmine |
|
| kaaseristlus |
sõnust 'kaasama' & 'eristama' |
| kaasumine |
|
| karpimine |
Meie oleme omas karbis. "Nemad", "teised" on väljas. Karbi kujund lubab ka halvustavat maiku, täpselt nagu juhises see võib, aga ei pea sõnaga kaasnema, määrab kontekst. |
| klausiiling |
|
| klompumine |
tuletatud sõnast klomp (kui lahusest eraldi seisev üksus) |
| kollimine |
Teise loomise protsess negatiivses konnotatsioonis kui kolliloome ehk kollide loomine. Näiteid: "Kollimine (othering), mis käsitleb rassi, klassi, sugu." |
| kooslustamine |
Kooslustamisel ei tunnistatud ühtki esimustlust |
| kooslustus |
kooslustus, -e, -t |
| kupitsus |
kupits = piirimärk, kupitsus = piirimärgistus) |
| laaditus |
Sõnast laad ehk liik. Setudegi laaditus (ka halvustava varjundiga: pole neil mingit oma laadi) algab nende keelest ja kultuurist. |
| laaditamine |
Sõnast laad ehk liik. Setudegi laaditamine (protsessina halb varjund kaoks) algab nende keelest ja kultuurist. |
| meiestamine |
Kergesti mõistetav, mis lisaks lubab määratleda, kas protsess on kaasav. |
| meitmine |
meie'ks muutmine, kõlab eestikeelselt, lühike, kõlav, lööv. Annab edasi sõna sisu - "meie" loomine. |
| minarlus |
Tekitab lähedust sõnaga õgarlus, millel negatiivne varjund. Us-liide viitab tegevusele või protsessile, "mina" rõhutab iseenda (või grupi) olulisust eristumisprotsessis. |
| mittemeietamine |
nemad on sellised, aga meie mitte |
| muga |
Tähenduses 'mõned' nagu sõnaraamatust leiame. |
| muhandumine |
muu + kohandumine |
| muuldamine |
Tuletis sõnast 'muu'. Mingi koosluse määratlemisel muuldatakse teatavast rassist, rahvusest vms inimesed. Nt kodakondsuse andmisel muuldatakse hilisimmigrandid, mingi klubi liikmeteks saavad olla ainult naised, mehed on muuldatud. |
| muustamine |
Muuks (teiseks, erinevaks) pidamine. |
| muustamine |
Teise loomine. Mis muu sõna siis veel? Ja siin ei ole järgarvsõna lisatähendust. Nt: Mõned mõtlevad, et muustamine tähendab või koguni peab tähendama nende mustamist, keda meie hulka ei arvata - kuid kindlameelsemad on arusaamisel, et tõeliselt tugevate koosluste piiritletud enesejaatus ei välista vastastikust aupaklikkust. Mis nähtis see muustamine on, midagi ei saa aru, kas selle tõttu ongi meile nüüd tekkinud muulased, aga nad olid ju enne ka?!? Jah, aga koos rahvusriigi taastamisega toimus meil muustamise uus laine. |
| muustamine |
Sõna pakub ennast ise sedavõrd loomulikult, et tühistub väide "sobiv vaste puudub". |
| muutamine |
Eestikeelne "teine" "other" vastena on yldse sisult ebaõnnestunud, sest enese identiteedi loomisel vastanduse kaudu kiputakse võõraid ikka käsitlema mingi amorfse massina ("muud"), mitte isikustatud "teistena". Sõna "muutamine" on piisavalt kole selleks, et taolise identiteediloome piiratust väljendada. Assotsiatsioonid loodushäältega aitavad minu hinnangul kaasa sõna tähendussisu edastamisele. |
| määritlus |
|
| nemastama (nemastamine) |
Teised isikud pannakse gruppi "nemad", mis vastandub grupile "meie", seega sellest sõnast võikski tegusõna tuletada |
| nemastamine |
Teised on alati "need teised" ehk "nemad". Tegin sellest asesõnast tegusõna. |
| nemastamine |
Lähtun sellest, et othering on 'meie'-identiteedi loomine vastandliku 'nende'-identiteedi loomise abil. Seega tehakse osadest inimestest selle protsessi käigus 'meie', osadest 'nemad'. Siit tulebki 'nemastamine' ehk 'nendeks' muutmine. |
| nendestamine |
Kuivõrd "meie-nemad" mõistepaar on eesti keeles ilusasti juurdunud, pakutav sõna kõlab hästi ja ei sarnane varasemate sõnadega. |
| nendestamine |
Kergesti mõistetav, mis lisaks lubab määratleda, kas protsess on välistav. |
| nendestamine |
Nemad - neid - nende. Nende tekitamine. Lisaks võimalik siduda "nendestumine", mis tähendaks isiku enda seost "nendega". |
| olusus |
olemasoleva rõhutamine loodava taustal |
| osastamine |
|
| osistumine |
Identiteet ilmneb ka muus kui harjumuspärases rollis, muutudes täiuslikuks teise osa lisandumisega. |
| oterlemine |
Sõna eestipäraseks muutes saabki kokku oterlemine. |
| ottimine |
Eesti keelne tuletis sõnast othering. |
| paalimine |
See sõna meeldib mulle kõla poolest ja võiks sobida praeguse sõna vasteks. |
| perramine |
Tuleb sõnast "perifeeria". "Perrama" ehk "perifeeriasse määrama". Assotsieerub kõlaliselt ka olemasolevate sõnadega "pelgamine", "põlgamine", "tõrjumine", "pära", "perversne" |
| piiritamine |
See sõna on mulle ka inglise keeles võõravõitu, aga lähteülesannet lugedes tundus, et sisuliselt on tegu piiride tõmbamisega, sest määratletakse nii sisse kui ka välja jäävat. Ses suhtes on "piiri"-tüvi küll eesti keeles palju kasutatud, kuid annaks vahest aimu mõiste sisust. |
| piiritlemine |
Piiride abil saab neutraalselt hulkasid määrata ja eraldada. |
| piiritlus |
|
| piirlemine |
|
| piiruk |
Homoseksuaalsete piiruki õiguste kaitse tuleb seada esmaseksk prioriteediks. |
| piirus |
piiri tõmbamine ehk piirutamine, piirus, mille tulemusena piiritletakse koosluse identiteet, määratledes sellest väljajääva osa |
| piirutamine |
piiri tõmbamine ehk piirutamine, piirus, mille tulemusena piiritletakse koosluse identiteet, määratledes sellest väljajääva osa |
| põige |
|
| pälme |
|
| ringpiiristamine |
Ringpiirlusega luuakse enda kogukonna ümber ring, mis on piiriks võõraste ning omade vahel. |
| ringpiirlus |
Ringpiirlusega luuakse enda kogukonna ümber ring, mis on piiriks võõraste ning omade vahel. |
| seeslus |
Tundub olevat nagu ühel tasandil kooslusega ega oma halba varjundit. Näide: Eestlaste seeslus ei välista samas kontakte teiste rahvaste ja riikidega. |
| seisastama |
otsetõlge |
| selitama |
|
| selitus |
|
| seltsringlus |
Mingi seltskond (inimgrupp, piirkond, rahvus) moodustavad mingi tunnusega koosluse, on nagu ringi sees (vanasti näiteks: huviring). Sellest välja jäänud ei kuulu seltsringi hulka. |
| sihing |
oleks suupärane ja mõistetav |
| siseringlus |
Otsene tuletis senigi kasutusel olnud sõnast, nt. väljendis siseringi nali, millest saavad aru vaid asjaga kursis olevad inimesed. Puudub halvustav, eemale tõrjuv osa. |
| sõkaldamine |
Sõnaseletus: Tuulamisega eraldati sõklad teradest. Kuna 'tuulamine' sotsiaalse mõiste 'otheringi' eestikeelseks vasteks ei sobi, siis 'sõkaldamine' on mõisteline tuletis sellest protsessist. 'Sõkaldamine' kui sotsiaalne eraldamis/eristamisprotsess. Passiivne vorm oleks siis 'sõkaldumine' (sotsiaalne eraldumis/eristumisprotsess). Mõiste võimaldab kirjeldada ühiskonda: 'ühiskond on sõklane (e. sõklaid täis) tähenduses 'vähehomogeenne', kui eraldunud sotsiaalseid gruppe on palju.'Veel näiteid: 'Osa venelasi sõkaldab end siin keele kaudu.''Kui ajalookäsitlus pole ühtne, siis äärmuslikult võib sellest saada ühiskonna sõkaldaja.'Sõna 'sõkaldamine' on eestikeelne tegusõna , tuletub harva kasutatavast sõnast 'sõkal' ja sobib meie keelde, sest on arusaadav tänu juurdunud kõnekäänule teradest ja sõkaldest. |
| teisaldumine, eristumine |
tundub sobivat ingliskeelse konteksti lahendusena. Kontekstis, eesti rahvast eristuvad liivlased |
| teisamine |
Sõnast 'teine'. Teise eraldamine. Tegevus: 'teisamine'. Tegija: 'teisaja'. |
| teisamine |
Teise konstrueerimine (vt. ka "vaenamine"). Näide: "Teisamine (othering), mis käsitleb rassi, klassi, sugu." |
| teisamine |
Otsetõlge.Mõeldav oleks ka "piirdamine". |
| teisamine |
Teis(t)e eraldamine või siise toomine. |
| teisatamine |
Ikka lähtudes tüvest "teise" |
| teisemääratlus |
analoog -- enesemääratlus |
| teisend |
tuletis millestki olemas olevast tundub lihtsalt sobivat |
| teisestamine |
Sain inspiratsiooni sõnast naisestamine. Nii naist kui teist käänatakse sarnaselt. |
| teisestamine |
Lihtne ja loogiline eesti sõna - teisestamine ehk "teiseks" sildistamine. |
| teisestamine |
mõiste defineerimine koosluse ja sellest väljaspol asuva 'teise' abil. |
| teisestamine |
analoog -- enesemääratlus |
| teisestamine |
Minu meelest lihtsalt esimene ja loogilisim, mis eesti tüvest "teine" annab tuletada. |
| teisestamine |
Täiesti suupärane eestikeelne vaste, nagu kinnitab ka soome 'toiseuttaminen' või saksa 'Veranderung/Alterisierung'. Keegi tehakse isesuse diskursi loomisel alati teiseks, teisestatakse, et eristada omaenda minapilt. "Rahvuslik ärkamisaeg teisestas venelased, sakslased, juudid ja setud, lätlased olid seda juba varem. Soomlasi teisestada ei tahetud, suisa vastupidi - unistati isegi ühinemisest, kuid hõimuvelled keeldusid ise kui teised." |
| teisestamine |
Lihtne tõlkevaste, mis peaks aga igati konteksti sobima. |
| teisestamine |
Olen sellele sõnale vastet ammu otsinud (kaitsesid 1995. a. Edinburghi Ülikoolis doktoritööd rahvusliku identiteedi ja 'othering' teemadel) ja olen enda mõtteis just seda 'teisestamine' kasutanud. Kuna 'othering' võib olla nii positiivne kui ka negatiivne, siis mõni mu alternatiiv (nt 'eritlemine') ei ole niivõrd sobiv antud kontekstis. |
| teisestus |
Varem juba pakkusin välja sõna 'teisestamine', kuid nüüd lisaksin veel, et üldmõistena, kui kontekst ei nõua otsest viitamist tegevusele, oleks vist parem kasutada sellesama 'pärisnimisõnalist' vormi 'teisestus'. |
| teisestus |
Other - teine, sellest eestikeelne tuletus "teisestus". |
| teisesus |
Mu meelest sobiks 'teisesus', mis väljendaks teistsugusust üle üldises mõistes eesti pärasemalt. |
| teisetamine |
Teis(t)e eraldamine või siise toomine. |
| teisimine |
Teiste eristamine. Teisida:teisin |
| teising |
mulle meeldib see sõna |
| teisitelu |
Indentiteedi puhul on oluliseks määratleda see "omamoodi"-asi, mille vastandiks on "teisiti"-asi. Othering kui lõpule viimata ega toimes olevat protessi saaks kutsuda "teisitelu"-ks |
| teisitus |
Indentiteedi puhul on oluliseks määratleda see "omamoodi"-asi, mille vastandiks on "teisiti"-asi. Otheringi tulemus - "teisitus" |
| teiskamine |
|
| teislus |
mõiste defineerimine koosluse ja sellest väljaspol asuva 'teise' abil. |
| teislus |
Sisuliselt korrektne vaste, mis ka keeleliselt kõlab paremini |
| teislus |
Tuletatud sõnast "teistest" erineda tahtmine. Eristumine oma minapildi kinnitamiseks, kasutades selleks teiste välistamist. |
| teistlus |
Teise variandina tuli pähe "teisenlus", aga see on liiga sarnane mõistega "teisendus" ja "muulus" on kuidagi halva alatooniga, seega jääb "teistlus" |
| teistlus |
|
| teistmoodur |
positiivsusest kantud mõiste teistmoodi mõtlejate kohta |
| teisustamine |
Teisustamise (teises vältes) käigus toimub enesedefineerimine selle kaudu, et eristatakse enese 'enesus' ja teiste 'teisus' (kolmandas vältes). 'Teisus' = 'teine olek' (mitte kui järjekorranumber, vaid kui 'see ja teine'). |
| teisustamine |
teine pool, teise poole loomine. |
| teitmine |
Kõikvõimalikest "teise"-tuletistest (teismine, teisamine, teisimine, teistmine (on jur.olemas), teistamine, teistimine, teitimine) jäi sõelale teitmine, mis võimaldab kaksiti mõistmata kõiki muutevorme. Verb teitma (pöördub nagu saatma, aga ka nagu heitma - kas pole tal selle viimasega ka aimelisi ühisjooni?): teidan, teitsin, teita, teidetakse, teideti; teitmine, teide. Miinuseks on liigne sarnasus sõnaga "täitmine", aga kuna tegemist saab olema kitsalt kasutatava erialaterminiga, siis ei oma see ehk tähtsust. |
| tõrjend |
Kõlab nagu loogilisemalt kui teisetamine. Keegi on ju kuskilt välja tõrjutud. Kui võtta veel, et nt õpilasi, kes ei suuda põhimassi meeleoludega kaasa minna, nimetatakse tõrjututeks, siis on loogika igati olemas. Alguses mõtlesin, et tõrjung, aga see on vähem eestipärane kui tõrjend. Saksalik |
| tõrjung |
esitasin juba sõna tõrjend, aga ehk on ka tõrjung ikka hea |
| vastandumine |
Tegemist on samastumise vastandiga. |
| veeritlemine |
veere tähistamine + grupi piiritlemine |
| viirdamine |
Tuletatud Võro sõnast viir (äär, serv, veer). Tõlgendus - kellegi äärde, kõrvale lükkamine.Samas, sellisel kujul väga neutraalse tonaalsusega. |
| võõraeristus |
Seostub sisuliselt sõnaga |
| võõramine |
Võõra eristamine omast. Ei ole ülekasutatud tüvi. Nt Saaksime võõrata oma grupi juuksevärvi alusel |
| võõramine |
Võiks ehk kasutada otseselt selle termini vasteks. |
| võõramärkimine |
muud ehk "võõrad" märgitakse ära kui gruppi mittekuuluvad |
| võõramärgistamine |
muud ehk "võõrad" märgitakse ära kui gruppi mittekuuluvad |
| võõramäärang |
Seostub sisuliselt sõnaga |
| võõrastamine |
Sobiks olemasolev sõna - võõraks, kaugeks, mitteomaseks pidama |
| võõrastamine |
Tähendab nii tunnet, mida "teine" sisendab, kui ka püsivat vahekorda, vahest sobiks vasteks ka "võõrastus". Sõnal pole halvustavat alatooni. Setu ja vene külade vahel polnud vaenu, vaid ainult teatud võõrastamine. |
| võõrastus |
|
| võõratõrje |
Seostub sisuliselt sõnaga |
| võõrendamine |
enesemääramise või koosluse piiritlemise käigus on üks esimesi loogilisi tegevusi välistamine ehk siis teatud kriteeriumide alusel võõraste eraldamine omadest, miks mitte siis "võõrendamine". Näiteks: Tegelik Eesti eliit võõrendaks end meelsasti näilisest eliidist. |
| võõrikpiire |
Võõrik on otsitud puuvõõrikust, mis on puul kasvav võõrliigi moodustis ja ei ole talle päris oma ja omane. Sõnaosa piire sihib nii piiritlemise kui ka piiramise poole.Kui kasutada sõna võõristama, saame moodustada ka: võõrispiire |
| võõrimine |
Sõnade "võõras" (ehk "teine", "other") ja "vormimine" ühendvorm, mille sisuliseks tähenduseks "võõra vormimine". Näiteid: "Võõrimine, mis käsitleb rassi, klassi, sugu." |
| võõristamine |
Tegemist on samastumise vastandiga. |
| võõristus |
|
| väise |
väljamõeldis |
| välistav |
Nähtavasti on tegu mistahes alal kasutatava piiritlemisvõttega, mis on välistamine, välistus. Ei ole vist põhjust seda sõna neis kontekstides vältida. Muide, võõrtermini identiteet omakeelseks vasteks olen varemgi pakkunud enesetaju. Vastuargument, nagu ei oleks võimalik seda ühemõtteliselt võõrkeeltesse tõlkida, ei tundu põhjendatud -- iga asjatundlik tõlkija teab, et on olemas rööpterminid. Nt: NNN (othering), mis käsitleb rassi, klassi, sugu = välistav rassi-, klassi-, sookäsitlus. |
| väljatarastamine |
Tegemist on piiri määratlemisega ehk tara ehitamisega 'meie' ja 'nende' vahele. Kuna rõhk on siis sellel, kes 'meie' ei ole, siis on paslik kasutada just nimelt sõna 'väljatarastamine'. |
| väljatlemine |
piiritletakse koosluse identiteet, määratledes ühtaegu sellest välja jääv osa väljajätmise teel |
| ääristamine |
Loodame, et rätsepateadus ja sotsiaalteadus segi ei lähe. |
|
|
|
|
| POLIITIKA |
Põhimõtteline tegevusplaan, mingi eluvaldkonna korraldamise eesmärgid, põhimõtted ja vahendid. Inglise keeles enamasti policy, eesti keeles sageli poliitika. Segadust võib tekitada poliitika mitmetähenduslikkus: poliitikute tegevusala kõrval (inglise keeles politics, eesti keeles vahel täpsustavalt päevapoliitika) tähistab ta ka selle ala töötulemust, sageli liitsõnana, nt tööturupoliitika, õiguspoliitika, uimastipoliitika, maksupoliitika, (ettevõtte) hinnapoliitika. Neis sõnus tähistab poliitika paljude elualade inimeste, sealhulgas poliitikute töö tulemust, mis avaldub esmalt tegevuskavades ja tööplaanides, seejärel viiakse ellu seaduste ja eelarve toel ehk siis juba päevapoliitiliste otsuste tulemusel.
Otsime sõna, millega eraldi tähistada üht tähendust: selle ala töötulemust. |
|
|
| Väljapakutud sõna |
Selgitus |
| aatika |
sõnast "aade", "aated". Sõna lõpp "poliitikast", seega aade + poliitika võib tähendada aadete poliitikat ehk aate müümist, pakkumist, läbisurumist jms. "aatika" sarnasus "poliitikale" teeb selle kergemini vastuvõetavamaks, ometi on tegemist omasõnaga. |
| alfandus |
Loomariigis on alfa isend tomineerija ja juhtija |
| alustik |
Liide -stik viitab mitmete sarnaste objektide või nähtuste kogumile, mida see poliitika ju tegelikult ongi! |
| arend |
näiteks 'põllumajandusarend', 'sotsiaalarend' jne. |
| arend |
|
| asjade arutlemine |
käib tähtsaste asjade üle rääkimine ja otsustamine. |
| enesekehtestamine |
Aga mis muu? |
| eurpol |
oleme Euroopas ja ajame politikat euroopa tasemel |
| hoobits |
Väljamõeldud sõna |
| huuve |
Tuleneb sõnast 'huvi'. Sõna 'huuve' väljendab ühiste huvide rahuldamise kogumit (poliitikat) mingis valdkonnas. Sõna eeliseks "poliitika" ees on see, et on vormilt ja häälduselt eestipärane, lühike, lihtsa ehitusega ja meeldejääv. Sellest saab tuletisi ja ta on stiililiselt neutraalne ning vaba sobimatutest assotsiatsioonidest.Kasutamine: majandushuuve - majanduspoliitika, merendushuuve - merenduspoliitika, huubemaastik, huubeväli, - poliitikate kogum. |
| huvikulg |
Poliitika on alati mingi grupi huvi+poliitika kui ajas kulgev tegevus=HUVIKULG |
| huvitis |
sõna annab edasi, et tegemist on isiku või grupi mingis vallas tahte või huvi teostamisega, mida endast kujutab ka "policy" mõte. Kõlab eestikeelselt ning annab edasi "policy" mõtet. |
| ilmis |
(2. v), -e, -t |
| joon |
see sobib mitte poliitikute jagelusi iseloomustama, vaid riigi hoiakuid tatud asjade suhtes, nt: uimastijoon, hinnajoon |
| juhitis |
Poliitika peamiseks aluseks on läbi mõeldud strateegia, millest lähtuvalt kujuneb edasine tegevus- poliitika (nt. majanduspoliitika) roll on siinkohal juhtida tegevusi. Siit ka pakutavate sõnade tüvi (juhtima). Näited antud sõnade kasutamisest poliitika asemel: rahandusjuhitis jne. |
| juhtika |
Poliitika on juhtimisoskus, juhtimiskavalus, juhtimisteadus, juhtimistarkus, juhtimiskunst. Tegemist on juhtimisega. Kuna sõnalõpud on poliitikal ja juhtikal sarnased, on ka sarnased nendest tulenevad sõnad: poliitik -- juhtik, politoloog -- juhtoloog, politoloogia -- juhtoloogia. |
| kaar |
Päevakaarelistel teemadel vestlevad x erakonna esindaja y ja w erakonna esindaja q . . . |
| kauand |
Tuleneb sõnadest "kaua" ja "kavand" |
| kavak |
Kavade-meetmete jms. kogum. Näiteks järgneva aasta maksukavakuga nähakse ette, et... |
| kavand ja luband |
Vaatan IT valdkonnast ja inglise keelest lähtuvalt: Network policy = võrgu luband e. infosüsteemi ligipääsuõiguste andmise poliitika. Nii võiks olla ka kodakondsus luband, korrakaitse luband jne. |
| kavastik |
Liide -stik viitab mitmete sarnaste objektide või nähtuste kogumile, mida see poliitika ju tegelikult ongi! |
| kavastik |
|
| kavatis |
|
| kavaus |
Kombinatsioon kavast (e tegevusplaanist) ja kavatsusest (kui soovist, mis eelnes plaani koostamisele). Nt X firma personalikavaus on peresõbralik. Nt Riigi regionaalvaldkonna kavaused on lühinägelikud. Kavausest saab tuletada ka omadussõna "kavauslik". Nt Kaubanduskettide hinnakavauslikud otsused mõjutavad kõiki. |
| kavaus |
|
| kehe |
|
| kehtus |
Saadud sõnast kehtestus. Nt: Praegune tööturukehtus on sootuks erinev varasemast. |
| kordum |
Kui politseinik on eesti keeles kordnik, siis võiks tuletada tüvest 'kord'. Kõlab veidi ladinapäraselt kuid arvestasin lõpuliite lisamisel sõnadega nagu 'sülem', 'kogum' jne. Kordum võiks kitsamalt asendada ka eeskirja ettevõtetes, i.e. 'companys policy' ehk 'asutuse kordum'. |
| korraldus |
Sobib paljudel juhtudel. |
| korraldus |
Miks mitte võtta "Poliitika" asemel kasutusele juba olemasolev sõna "korraldus", mis suudaks semantiliselt peaaegu täielikult sama rolli täita. "Maksupoliitika" asemel "maksukorraldus" ja "hinnapoliitika" asemel "hinnakorraldus". Sõna on juba eesti keeles kodune ja tavapärane ja ümberharjumine ei tekitaks vahest liiga palju küsimusi. |
| kujundus |
vahel sobib |
| kursindus |
Kursindus tegeleb sihtide ja eesmärkide korraldamisega. Sellega tegelevaid isikuid võib nimetada kursindajateks. |
| kuvis |
Ühendab sõnad "kuvand" ja "juhis". Esiteks poliitika, selleks et olla teostatav, peab olema "puust ja punane", seega inimesel peab olema poliitika puhul selge, mis see on, pilt peab silme ees olema. Teiseks on poliitika kindlasti juhiseks nö lühemaajaliste protsesside juhtimisel ja suunamisel. Näitelause: "Eestil on hea ja edukas maksukuvis." |
| käitlus |
käitlus - kohtlemine, |
| käram |
Mõiste "käram" tuleneks mõistest "kärajad", millega muinasajal nimetati korduvaid kokkuistumisi ja arutelusid ühiskondlikel ja muudel olulistel teemadel. "Käram" oleks kärajate tegevuse tulem. |
| käramik |
Mõiste "käram" tuleneks mõistest "kärajad", millega muinasajal nimetati korduvaid kokkuistumisi ja arutelusid ühiskondlikel ja muudel olulistel teemadel. |
| käramus |
nagu käraja tulemus |
| käramus |
Mõiste "käram" tuleneks mõistest "kärajad", millega muinasajal nimetati korduvaid kokkuistumisi ja arutelusid ühiskondlikel ja muudel olulistel teemadel. "Käramus" on sarnane mõistega "tulemus". |
| käraus |
Sobilik poliitikute tegevusala tähistamiseks. |
| käsitelm |
Oma sõna, sugulasteks kujutelm, unelm , käsitelm - arusaam, näiteks sotsiaalkäsitelm, narkokäsitelm, halduskäsitelm etc. |
| käsitlustik |
Põhjendus: Sõnast "käsitlema". Käsitlustik määrab, kuidas käsitleda mingi eluvaldkonna probleeme. Näide: Juhtkonnal valmis ekspordikäsitlustik, mis muuseas määrab ära ka firma ekspordikorralduse järgmiseks viieks aastaks. |
| käsitus |
vahel sobib |
| leppemus |
Vihje sõnale 'kokkulepe' + tavapärane lõppliide, mugav teha tuletisi. |
| leppesus |
Tähendab kokkuleppele jõudmist, kompromissi, lepet tähistavat |
| liin |
näitab tegevuse olemust ja suunda |
| linnaelu |
Et üleilmastunud Maal vältida inimtegevusest tulenevat segadust, mida tekitab poliitikute - linlaste tegevus - linlemine, mis sisuliselt pole looduslik eluviis. Linalaste tegevuse kahetimõistmist on lihtsam vältida kuna linnaelu mitmetähenduslikkus on arusaadavam kõigile inimestele kui saab piiritleda inimeste tegevust osalemisel, loomulikus maaelus ja kunstlikus linnaelus, elu järjepidevuse tagamisel Maal. Maa on aegruumi aineline osa ja inimtegevuse keskkond, milles inimene on osa kõigest, mida isemõtlev aineline tervik olla saab, mõistab ja teda liikuma, loovalt elama paneb. Et linnaelu oleks inimese kui liigi elu järjepidevust Maal tagav, on vaja kõigil inimestel teada inimtegevuse eesmärki, tulemust ning mõista ka linnaelu üheselt. Sõnade kahetimõistmise vältimine aitab inimestel keskenduda ja lihtsustab linnaelu. Arusaadavus väldib sattumist sõtta - bioloogilise aine liikumisesse, sellisel viisil, et aine elusmass seab ohtu terve inimese, kes on hakanud kahtlema sõnas kui tähenduslikus asjas. Kahtlev inimene hakkab kõike olemasolevaid asju kasutama, et võita sõda, mis on saanud alguse kunstliku sõna kahetähenduslikkusest. Poliitikast, poliitikute poliitilisest tegevusest on lihtne aru saada kõigil, kes näevad poliitikute tegevus on inimesele omane sihilik tegevus linnaelu - poliitika järjepidvuse tagamisel, mis tagab poliitikule inimliku elu Maal nagu vastuoludeta inimesele, kes elab maal, loomulikus looduslähedases keskkonnas. |
| meetmestik |
Et sõnale/mõistele 'poliitika' midagi asendavat leida, on muidugi vaevalt võimalik ja vajalikki. Mõned sünonüümi mõnel puhul kasutamiseks ju ehk soovitada võiks - nt meetmestik. |
| meetmik |
Kui poliitika mõiste iseloomustab pooliitikat tervikuna, võiks konkreetse valdkonna tegevuskava või meetmete kogumit nimetada meetmikuks. Näiteks töömeetmik tööturupoliiitika mingeid osi iseloomustavana-kokkuvõtvana. |
| meneviis |
Mene-' sõnast menetlema ehk talitama, toimima ning 'viis' kui moodus. Kokku tuleb 'teatud valdkonnas toimimise moodus' ehk lühidalt 'meneviis'. |
| miipol |
Mitte - Mii(keelepärasem kui mi)pol - poliitika Ehk siis mitte poliitikutega seotud. |
| miitika |
Sõnast "miiting" (ingl. k. "meeting"), kus saadakse kokku, otsustatakse, planeeritakse, arutatakse või korraldatakse midagi. |
| mõjundus |
poliitik - mõjunik, poliitikat tegema - mõjundama |
| mõjur |
tegevus, millel on mõju. |
| mõting |
Nii nagu poliitika on ka "mõting" piisavalt abstraktne. Raske on seda seostada mingi konkreetse teemaga - nagu ka sõna policy. See sõna saab oma juured nii mõtlemisest kui teotsemisest. Mõte eelkõige. |
| ohjamus |
Sõna "ohjama" on tööd konkreetselt juhtima, (m)us- liide lisaks sõnale tegevuse tulemust väljendava tähenduse. Sõna "ohjamus" võiks asendada väljendit "poliitika", nt tööturuohjamus, maksuohjamus, õigusohjamus, hinnaohjamus.ma |
| ohmis |
|
| olmeviis |
mõiste näitab igapäeva tegevust jõudmaks näiteks tegevukavade elluviimiseni/rakendamiseni |
| paime |
väike laen soome keelest, paimentamaan = karjatama, paimen = karjane. poliitika & poliitikud on kui karjatamine / karjused, seavad piirid, põhimõtted, kust väljalt tohib süüa, mida süüa, kuidas selle eest tasuda, millal tuleb tagasi koju tulla jne. kõik tahavad häid karjaseid, kõik ootavad poliitikalt õiglust, oma vajaduste rahuldamist, ohtude maandamist, selgeid piire tegevustele, hästi hoitud karja. |
| parge |
tuletis tüvest PAREM või PARENDAMINE, mis see poliitika sellest tähenduses muud on kui mingi valdkonna paremaks muutmine |
| partu |
Sõna kõlab nagu mingisugune kogum. On sarnane sõnale partei. Sisaldab natuke sarkasmi. Näide: Keskerakond kritiseeris valitsuse partut. |
| piidang |
Poliitika raamib tegevust, tegevus kulgeb läbi poliitika. Põhimõtted ja vahendid on piida sisse paigutuvad uksed-hinged-lingid. Ilma piidata poleks neil olu ega mõtetki. |
| plaanistik |
Liide -stik viitab mitmete sarnaste objektide või nähtuste kogumile, mida see poliitika ju tegelikult ongi! |
| platee |
tuletatud sõnadest: planeerimine tegevuste elluviimiseks |
| pogu |
poliitika tulemus, poliitilise tegevuse tulemus (saadud: poliitika + tegu) |
| pola |
lühendvorm sõnast pol/iitik/a |
| poleem |
poliitika tulem |
| polem |
Polemiseerimise (avaliku vaidlemise, väitlemise), mis iseloomustab poliitikat tegevusalana, tulemus võiks olla polem. Pollitika vasteks tegevusalana võiks sellisel juhul sobida poleus või poleem. Nimetatud mõisted sobivad tulemuse märkmiseks. |
| polem |
poliitiline töö, selle tulemus |
| polem |
poliitika tulem |
| poli |
Lühendus sõnast "poliitika". |
| poli |
kergem sõna :) |
| poliis |
Pakuks sõnale poliis teiseks tähenduseks nagu ingliskeeles on policy mitmetähenduslik (insurance policy), et aluseks olev kreeka tüvi polis jääks samaks mõlemal sõnal ka eestikeeles. |
| poliiting |
Nt: Meie maksunduses on parempoolne poliiting kehtinud nii pikka aega, et paljud on hakanud seda pidama enestestmõistetavaks ja ainuvõimalikuks. |
| poliiting |
Kunsti tulemus on looming. Selleks kasutatakse loovust. Nii nagu looming pole ühiskonna-, kultuuri-, hariduse- jm valdkondadest eraldiseisev, vaid tihedates seostes, pole seda ka poliiting. Loomingu sõna-märgi-sümboli imago/ maine on nii tugeva väega, et toetaks poliitlasigi. |
| poliitkava |
Peaks olema lähedane sõnale poliitika (politics, policy), tuletised nagu 'poliitlus/sus' võimalikud, aga vaevalt juurduvad vähese eristusjõu tõttu. Poliitkava - poliitika tulemusel loodud tegutsemisprogramm, -visand, toimimise (seadustatud) dispositsioon. Kunagised poliitilised "agitkavad" (aga mitte "poliitkavad"), taidlusprogrammid jäävad kaugele, ei häiri. Suhteliselt laadimata ja loomulik liitsõna antud kontekstis. "Juhatus peab teavitama töötajaid kliendi nõuetest ja ettevõtte poliitkavast" - st et 'poliitkava' mõiste sisaldab ühtlasi ka ettevõtte eesmärke. "Paraku ei suutnud osa poliitikuid kriminaalpoliitkava lahus hoida poliitikast ja püüdsid isiklikku poliitilist kapitali koguda." |
| poliitlus |
töötulemus peaks olema nimisõna ning see vaste näis kõige loomulikum. |
| poliitpratseedo |
Praecedo tähendab ladina keeles tulemust. |
| poliits |
Sõnapaariga poliitika - poliits moodustub ingliskeelse sõnapaariga politics - policy sarnanev paar. |
| polisioon |
Visioonist, suuremast eesmärgist lähtuv tegevuspoliitika. Otsene vaste inglise keelsele policy-le. Ettevõtte tegevuse polisioon. Hinnapolisioon. Eraldub selgelt päevapoliitikast, parteipoliitikast, poliitilisest koltuurist, jne. |
| poliss |
Kuna poliis tähendab juba midagi muud ning sõna policy muutmisel veidi eestipärasemaks saamegi poliss |
| polistik |
Liide -stik viitab mitmete sarnaste objektide või nähtuste kogumile, mida see poliitika ju tegelikult ongi! Polistik' - see on mugandus sõnast 'poliitika'! |
| polits |
Sõna haakub hästi poliitikaga! Rahvale läheks taoline sõna kindlalt peale, mõelge kasvõi järgmisele lausele - Riigikogus istuvad koos politsid. Kaasahaarav ja omapärane. |
| polka |
selle sõnaga ollakse harjunud ning ta sarnaneb sellele tantsule, kus võetakse teisest "osapoolest" kindlalt kinni ja juhitakse teda või lastakse end juhtida. Samuti on meeldiv ju, kui kõik sõnad, eriti nii raskekondiline nagu "policy" ei kõla üleliia depreseerivalt ("kulka" tähistab ju ka üsna tõsist nähtust pisut humoorika kõrvalmekiga). |
| poll |
Paraku ei suutnud osa poliitikuid kriminaalpolli poliitikast lahus hoida... |
| polmaar |
Sõna saab kasutada kontekstis tihti algvormis ning käänaminegi on mugav. |
| poltik |
Mõtlesin sellise sõna, sest see on sõnast poliitika natukene lühem ja samas ka natukene naljakas. |
| polu |
lihtne lÜhike ja konkreetne |
| posu |
posu = POliitikute SUrutis |
| puhkimine |
Tava-kodanikule arusaamatu tegevus. |
| pula |
Kahjuks viib sellele mõistele pakutav vaste vist hindajate suunurgad horisontaalist välja. Ennekõike vast seetõttu, et sõna on levinud veidi liialt hinnangulise emotsiooniga. Ja kuigi sõna on võrdlemisi laialt kasutusel ka selles konkreetses tähenduses, ei suuda praegune põlvkond vast seda väga tõsiselt võtta. Aga uus generatsioon harjuks sellega kiiresti, seda enam, mida tõsisemaltvõetavamaks mõiste ise muutub. eeliseks on sõna lühidus ja hea sidumisvõime: õiguspula, hariduspula, sotsiaalpula, päevapula... poliitik = pulamees... jne. |
| põhimõtted |
Pakun põhimõtted, kuna teatud kontekstis tundub see õige väljendina. Kui poliitika all pole mõeldud poliitikute tegevusi, on mõiste "põhimõtted" õige, ja seda kindlasti mitmuses. Samuti on "põhimõtted" vähem võõristust tekitav kui "poliitika", ja suupärasem kasutada. Näide: meie ettevõttes on "kvaliteedipoliitika" asemel kasutusel "kvaliteedi põhimõtted". |
| põhistik |
Liide -stik viitab mitmete sarnaste objektide või nähtuste kogumile, mida see poliitika ju tegelikult ongi! |
| põte |
põte=põhimõtteline tegevusplaan |
| pürg |
|
| raaming |
Poliitika puhul on sõnavõistluse kontekstis tegemist mingit eluvaldkonda puudutava / raamistava tegevusplaaniga, seega tundus raaming sobiva sõnana. |
| raamis |
millegi raames juba öeldakse, poliitika sarnase levinud sõna asendamine suupärase sõnaga |
| rahvaeesrinne |
|
| rakendustee |
Üks poliitika (ingl. k. policy) on olemuselt teise poliitika (ingl. k. politics) rakendamine mitmesugustes ühiskonnasfäärides. Seejuures on konkreetne poliitika (policy) alati üks võimalik alternatiiv paljudest erinevatest võimalustest ja lähenemisteedest. Neist kahest minu arvates kesksest poliitika (policy) tähendusvarjundist lähtudes pean sobivaks ja kergestimõistetavaks eesti keele vasteks just 'rakendusteed'. |
| rakendusviis |
Tuletis Soome keelsest policy vastest "toimintatapa" |
| rakketee |
Üks poliitika (ingl. k. policy) on olemuselt teise poliitika (ingl. k. politics) rakendamine mitmesugustes ühiskonnasfäärides. Seejuures on konkreetne poliitika (policy) alati üks võimalik alternatiiv paljudest erinevatest võimalustest ja lähenemisteedest. Neist kahest minu arvates kesksest poliitika (policy) tähendusvarjundist lähtudes pean sobivaks ja kergestimõistetavaks eesti keele vasteks just 'rakketeed'. |
| regloom |
Valisin selle sõna, kuna poliitika on väga ära sätestatud ning kuna poliitikat teeb inimene, ehk siis loom, siis oleks väga tore, kui poliitika, mida veab inimene (loom) oleks REGLOOM. |
| riigindus |
Kreeka sõna "politika" pärineb sõnast "linn", aga Vanaaja Kreekas linnad olid just linnriigid |
| riigirida |
Igal riigil peab olema oma rida, mida ta niiöelda ajab. Poliitika on see, et riik ajab oma rida. Kas siis siserida (sisepoliitikat) või välisrida (välispoliitikat). |
| rispo |
Tuli selline mõte.. Paljudele Eesti inimestele tundub see poliitika, kui "rist ja viletsus", sõnast rist tuli sellele sõnale esimene silp ja teine silp jääb esindama poliitikat. |
| räsum |
tihti räpane suhtluse tulem |
| seadmus |
Tuleneb saksakeelsest sõnast `verordnung`, mis tähendab määrust, korraldust, ettekirjutust. N: haridusseadmus, põllumajandusseadmus jne. |
| seatus |
Tuleneb sõnast seadma. N: Riigikogu kinnitas kriminaalseatuse arengusuunad. |
| sebimine |
...ja käibki ju üks pidev sebimine nii Euroopa kui maailma |
| sepe |
See sõna oleks ühest küljest komplimendiks traditsioonilisele auametile - sepale ja tema töötulemusele - sepisele ning teisalt oleks kõlapildilt sarnane kahepoolset tegevusplaani tähistava sõnaga "leping" ehk "lepe". Näide: Ettevõtte kliendisepe järgib põhimõtet "Klient on kuningas!". |
| seping |
See sõna oleks ühest küljest komplimendiks traditsioonilisele auametile - sepale ja tema töötulemusele - sepisele ning teisalt oleks kõlapildilt sarnane kahepoolset tegevusplaani tähistava sõnaga "leping" ehk "lepe". Näide: Ettevõtte kliendisepe järgib põhimõtet "Klient on kuningas!". |
| sihteetika |
tõuseks vastutus sellele mõistele mõeldes |
| sihtlus |
Tulenevalt sellest, et poliitika on millegi sihipärane kavandamine ja elluviimine, kasutan uue sõna pakkumisel asjakohast tüve. Niisiis oleksid majandussihtlus, ühe lapse sihtlus, peresihtlus, reklaamisihtlus jne, kuid miks mitte ka sise- ja välissihtlus. Näiteid vormidest: sihtlema=poliitikat ajama, sihtlik=poliitiline, sihtlusväline=apoliitiline, sihtleja=poliitik, sihteldama=politiseerima. |
| sihtlus |
Põhimõtteline tegevusplaan on ju sihtide seadmine, "-lus" on siinkohal parem liide kui "-mine" ja võib tähistada ka töötulemust.Uue sihtluse järgi ei loeta marihuaanat enam narkootikumiks. |
| sihtotsus(tik) |
Definitsioonist:Poliitika on protsess,mille käigus erinevate sotsiaalsete subjektide SIHIkindla tegevuse tulemusena jõutakse OTSUSteni... |
| silme |
see silme (2. välde), selle silme (3.), seda silmet (2.) nagu '˛võime', see, mida silmas peeti, silme ees olnud eesmärgid, silme ette tulnu, avalikuks saanu (Uus maksusilme paneb löögi alla pensionärid.) |
| statuur |
Sõna on sarnane saksakeelse sõnaga "riik" (Staat) ning sõna "statuut," mis väljendab endas põhikirja. Seega "riik" ja "põhikiri" on lisatud ühte sõnasse, mis väljendab endas tulemusrikkalt põhimõttelist tegevusplaani. |
| strateegio |
Juhtimises eristatakse operatiivset (vahetut), taktikalist (1 aastast) ja strateegilist (ca 5aastast põhjendatud tegevuskava). Kasutatakse strateegia. Kui lõpus "o", siis võiks rääkida soovidest, mis pole veel põhjendust leidnud ehk käivad depatid alles. |
| suhestus |
sõnadest suhe ja suhtuminepoliitik - suhestuja |
| suheus |
minu jaoks on 'policy' olnud suhe millessegi ja pakuks just "sõnause" eeskujul sellise sõna. Näiteks välissuheus, maksusuheus, kaitsesuheus, õigussuheus jne. |
| suunaotsus |
kuna moiste taga olevat sisu pidevalt uuendatakse (uimastipoliitikat parandatakse ja uuendatakse), siis peab ka poliitika moiste valjendama paindlikkust (sealt tuleb sona suund).Kuna tegu on siiski igas hetkes konkreetse asjaga, mille ule on enamasti palju inimesi motisklenud ja lopus uhiselt midagi otsustanud, siis sealt tuleb sona otsus. |
| suunastik |
Suunastik, kui suundade/ suunitluste kogum, -poliitika ju tähendab, et võetakse uimastite või maksudega seoses mingeid suundi Huvitav märkida, et kuigiÕS ei anna sõna suunastik, võib leida kaks vastet netiotsingust, korra on seda kasutanud Tiit Hennoste suundade kogumi tähenduses nagu ma aru saan. Korra aga selline: Klann annab ka teatud kaitse garantiid ja korraldab ühiseid yritusi.KLannil on oma suunastik ja reeglistik. Igal on erinev.See võikski olla -poliitika tähenduses. |
| suunatis |
Poliitika peamiseks aluseks on läbi mõeldud strateegia, millest lähtuvalt kujuneb edasine tegevus- poliitika (nt. majanduspoliitika) roll on siinkohal suunata tegevusi. Siit ka pakutava sõna tüvi (suunama). Näited antud sõnade kasutamisest poliitika asemel: majandussuunatis, sotsiaalsuunatis jne. |
| suundlus |
Poliitik või poliitikute kogu (nt valitsus, partei) otsustab, mis suunas mingis valdkonnas (edasi) liikuda v tegutseda. Implitsiitselt sisalduvad mõistes nii eesmärgid, põhimõtted kui ka vahendid (vrd võitlus: eesmärk on võit, võideldakse teatavate põhimõtete nimel ning vajalikke vahendeid valides). Lähedase vaste pakkus kunagi Krista Voogelberg, tõlkides "Kümnes õppetunnis Euroopa kohta" 'policies' sõnadega 'poliitilised suundumused'. Usun aga, et suundumus kujuneb ja avaldub stohhastiliselt, 'policy' e suundlus on seevastu teadlikult ning sihipäraselt kujundatud. Niisiis räägiksime edaspidi nt valitsuse maksusuundlusest, ettevõtte hinnasuundlusest, justiitsministri õigussuundlusest jne. Juhendi teises näitelauses tekkivas pleonastilises sõnaühendis 'kriminaalsuundluse arengusuunad aastani 2025' osutub 'arengusuunad' liigseks ja tuleks lihtsalt välja jätta. Liigne tundub olevat ka 3. näitelause sõna 'eesmärkidest', sest kõik ettevõtte eesmärgid peaksid juba tema suundlustes niigi sisalduma. (Muide ei saa nõustuda Tiiu Erelti eelmise sõnause analüüsis esitatud väitega, et -ndl- pole eesti konsonantühend: vrd kindlus, vendlus, tundlema, kandle, sindli, Endla jne.) |
| suune |
Tuletis sõnast "suund", mingil elualal mingis suunas toimuv teadlik ja eesmärgipärane tegevus. |
| suunistik |
Liide -stik viitab mitmete sarnaste objektide või nähtuste kogumile, mida see poliitika ju tegelikult ongi! |
| suunistu |
On olemas suunised, mis tähendavad aluseks võetavaid juhtnööre, sõna lõpp viitab nende kogumile |
| suunistus |
Poliitika on suunav tegevusplaan. Seega tegemist on suunistusega ( välissuunistus, kriminaalsuunistus, tervishoiusuunistus, eelarvesuunistus. jne).Poliitik on vastavalt suunistaja. Poliitikud on suunistajad. Poliitbüroo on suunistusbüroo e suunistuskeskus. |
| säie |
Mäng sõna 'seadma' vormist 'säädma'. Poliitika on üks elu säädmine: "Poliitika on elu säie." Säide korraldamine on säidmine, Säide korraldaja on säidja.'Säie' käändub nagu 'võie' |
| säitlus |
Säitlus - siin on ühendatud sõnad sättima (korraldama) ja väitma/väitlema - nagu ju poliitikaski, mis sõnale uut vastet otsitakse. Säitlus - ja selle sõna eelised on: kergesti mõistetav (minu meelest küll), lihtne nii hääldada kui käänata, tuletusvõimaluste rohkus. Verb säitma (pöördub nagu saatma), säitmine, säide (tulemus), säitja, säitel (vahend), adj säiteline. Võimalikud edasiarendused: säitlema, säitleja. Nt: Ettevõtte säitlus ja eesmärgid. Õigussäitluse/kriminaalsäitluse arengusuunad. Maksusäiteline otsus. Uus tööturusäide õigustas ennast.Lisamärkus. On üks ununenud murdesõna (säit), mis polnud minu tuletise aluseks, aga kui keegi oletab selle kaudu sõnale lisavärvingu saamist, siis - lasku käia! Ja ühes murrakus on olnud ka sõna "säidak" (e malakas). Maksusäidak või hinnasäidak kõlaksid päris lahedalt. |
| tabeline |
Esmapilgul kohmakas sõna ja võibolla vajaks spetsialistide viimistlust, kuid: Tabelinus oli üks varasemaid muinaseesti poliitikuid ja ka ta nimi vihjab poliitilistele mõjutustele. On teada ju mitmed seigad tema elust (sh ka surm) mis otseselt seotud poliitikaga. Meie ammuse poliitiku austuseks võiks tema nime kasutada sarnases tähenduses |
| tahetis |
sõna annab edasi, et tegemist on isiku või grupi mingis vallas tahte või huvi teostamisega, mida endast kujutab ka "policy" mõte. Kõlab eestikeelselt ning annab edasi "policy" mõtet. |
| tahmatsioon |
väga ilusa kõlaga sõna. |
| talitlus |
Milleks otsida uut sõna, kui saab keeles juba olemasoleva sõna kasutusala laiendada? Poliitilise tegevuse töötulemus ühiskonnas võrdub loomulikul moel talitlusega organismis, on ju ühiskondlikust sõnavarast oluline osa inimkeha ja -meele tähendusväljast üle kantud (riigipea, linnapea, juhtorganid, valitsusorganid jne.). |
| talitlustava |
Pakkusin varem välja "talitustava". Praegune on natuke peenem ja täpsem sõna, kuna laudas talitatakse loomi, aga poliitikud tavatsevad talitleda. |
| talitustava |
Kaalusin alguses sõnuteo|tava, teo|tavatsus, töö|tava, töö|tavatsus.Vorm koosneb sõnadest "tegu", millega viidatakse mistahes tegevusele, ning "tavatsema", mis viitab sellele, et nii on kombeks teha. Esimene vorm võib paraku kergesti segi minna sõnaga "teotav", sestap sobib ehk paremini. asendades selle sõnaga "töö" või "talitus", viimane meeldib mulle nendest kõige enam. |
| talutus |
Peaks kirjeldama soovitud tegevust, nagu tööjõutalutus. Ehk siis vaja tegelda ja pidevalt toetada, ehk talutada. |
| taotum |
Taotletav/taotatav tulemus (murd. vorm). Praegune õigustaotum seisneb selles, et vähendada vanglaga karistamist..., lepiti kokku järgmises tööturutaotumis: ... |
| tavakava |
Analoogia looduskaitses kasutatava "korralduskavaga", tore häälikuline koosseis, sisuline tähendus peaks ka klappima. |
| teedus |
Teedus,-e,-t. Viitab tegevusele, tehtule. Annab võimaluse laiendada poliitika tähendust, ilma senist sõna kasutamata. |
| tegevik |
lühendatud sõnast tegevusplaan, lisades liite -vik, mis tähistab mitmuslikkust |
| tegevusjuhis |
põhjendus: tegevusplaan ehk -juhis, näiteks krediidipoliitika ehk uus pakutud sõna: krediiditegevusjuhis |
| tegevustik |
Mõnes seoses on siiski sobivaim hoopis muu sõna:Enamikus maailma riikidest, kus uimastid on keelustatud, arvatakse marihuaana ja hašiš pehmete uimastite hulka. Sellise määratluse kohaselt ei loeta nende ainete enda tarbeks omamist kuriteoks, samuti puudub sunniviisiline võõrutusravi.Riigikogu kinnitas pärast pikka pinevat vaidlust õigusteadlaste, sotsioloogide, kohtunike, advokaatide ja kriminaalhooldajatega kriminaaltegevustiku arengusuunad aastani 2025. Paraku ei suutnud osa poliitikuid kriminaaltegevustikku lahus hoida poliitikast ja püüdsid levinud eelarvamuste ja vihatunde süvendamise toel hoopis isiklikku poliitilist kapitali koguda.Juhatus peab teavitama töötajaid kliendi nõuetest, ettevõtte tegevuskavadest ja eesmärkidest. |
| tegustus |
Inimeste tegutsemine ja selle tulemus |
| teguviis |
Analoogia Soome keelega - policy vasteks on "toimintatapa". |
| tehtimus |
Tehtimus on tuletatud sõnadest "tegema ja "tehtud" ja teoreetilisest tuletisest "tehtma/tehtama" - tegema panema (analoogselt lugema-loetama).Kui "tehtma" võiks tähendada ühe korra tegema panema, siis "tehtima" tähendaks pidevalt tegema panema, tegevuse, tegutsemise, toimimise käivitajaks ja püsivana hoidjaks olema. |
| teotava |
|
| tepiitika |
Tuleneb sõnadest Tegevusplaan, Eesmärgid, Põhimõtted |
| terend |
|
| toimeplaan |
|
| toimestik |
toimimiseks vajalik kogum |
| toimetuslik |
Põhjendus: Sõnast "toimetama". Toimetustik paneb paika, kuidas käia ringi mingit eluvaldkonna puudutavate küsimustega. Näide: Juhtkonnal valmis eksporditoimetustik, mis määrab ära firma ekspordikorralduse järgmiseks viieks aastaks. |
| toimis |
Sihikindla toimingu tulemus, toimiv tegevuskava. Toimis, -e, -t. |
| toimitus |
sobib planeerimise ja tegutsemise tähistamiseks |
| toimula |
Sõnast toimuma, sest kui on poliitika siis j'relikult toimub ja toimib midagi. |
| toonis |
Mingi kindla tegevusvarjundi e tooni andmise tulemus. Toonis, -e, -t. |
| tugimus |
Tulemus, millele tuginetakse/toetutakse. Peaaegu nagu nägemus/kogemus, aga mitte päris. |
| tulekum |
Kui on kasutuses tulem, mis täheistab mingit üldisemat tulemust, siis tulekum võiks tähistada konkreetse valdkonna projektipõhist tulemust. Eesti muulaste tulekum on nende lõimimine meie ühiskonda. |
| tulemik |
Esiteks tuleneb sõna "tulemik" tulemustest ja tulemist, mida policy suures osas tähendab. Samuti meenutab see sõna "tulevikku", mis viitab sellele, et tegevusplaanide ja arengukavade abil tahetakse midagi parandada ja luua. Nt: Eesti maksutulemik põhineb madalatel maksumääradel. |
| tulgum |
Moodustamisel tegelikult 2 algmõtet, aga tulemus tuli sama:1. Wiedemannil sõna "tulgutama" - hoolitsema, ootama, sisaldama: seda peaks ju üks "poliitika" endas hõlmama,2. "tulemuste kogum" |
| tulme |
Tulem. |
| tuunis |
Kõla poolest seob mõisteid "suunis", "tulem", "tulemus", "tulemine", miks mitte ka ingl. k tuning. "-is" lõpp on eesti keeles omane nii omadussõnadele (sünnis) kui ka nimisõnadele (künnis). Kuna "poliitika" väljendab tulemust, millele on konkreetne tähendus, siis "-is" lõpp sobiks hästi. Lisaks kõlab "tuunis" hästi kokku kõigi vajalike eesliidetega, õigus-, hinna-, tööturutuunis jne. Tuunis hääldub lühema "u"ga, kui näiteks slängis "keegi tuunis autot", ja tänu sellele väikemale rõhutatusele sobiks hästi liitsõnakasutusse. |
| töölus |
(töötulemus) |
| töömus |
(töötulemus) |
| tööus |
(töötulemus) |
| vada |
|
| vaidung |
Poliitik = vaidur. Sõnast vaidlema |
| valdem |
Tuletatud sõnast valdama. Sõna "valde" on lühem kui sõna "poliitika". Seega siis õigusvaldem, hinnavaldem, maksuvaldem jne. |
| valjastus |
Vaste tuleneb sõnast valjad, mis on seade hobuste juhtimiseks. Kuna poliitilise töö tulemused on tihtipeale suunavat, pidurdavat, juhtivat laadi, siis on poliitikal ja valjastel teatud mõttes sarnane eesmärk. |
| vaut |
Riigikogu kinnitas pärast pikka pinevat vaidlust õigusteadlaste, sotsioloogide, kohtunike, advokaatide ja kriminaalhooldajatega kriminaalvaudi arengusuunad aastani 2025. Paraku ei suutnud osa poliitikuid kriminaalvauti lahus hoida poliitikast ja püüdsid levinud eelarvamuste ja vihatunde süvendamise toel hoopis isiklikku poliitilist kapitali koguda. |
| veltika |
Näitlause. Tööturuveltika all mõistame me erinevate asutuste tegevusi mis on suunatud tööjõu nõudluse ja pakkumise tasakaalustamisele. Aktiivse tööturuveltika võimalused ja meetmed heitunute tagasitoomiseks. Audit on fokuseeritud tööturuveltika planeerimisele ja eelarvestamisele. Euroopa sotsiaaldemokraadid leidsid, et tuleviku sotsiaaldemokraatia märksõnad on aktiivse tööturuveltika kõrval keskkonnasõbralik ühiskonnakorraldus ning inimeste vaesumise ja tõrjutuse ennetamine. Enamik tööturuveltikat mõjutavaid tegureid, nagu näiteks laenuintresside tase, millest tihti sõltuvad eraettevõtjate investeerimisotsused, ei ole Sotsiaalministeeriumi kontrolli all. Siseminister ja justiitsminister arutasid Narvas kuritegevuse vastast koostööd ja kriminaalveltika proriteete. Kriminaalveltikat, nagu iga poliitika valdkonda, suunab eelkõige valitsuskoalitsioon. |
| verming |
sõnast 'vermima' |
| viidastik |
Viidastajad (poliitikud, poliitika kujundajad) seavad sihtpunkti (eesmärgi), kuhu mingi valdkond või riik tervikuna peaks jõudma ja selleks valivad nad võimalikest teedest ühe, millele seavad ristmikele üles viidad, et siis valdkonna või riigi tüürimehed teaksid õigesti kurssi seada. Püstitatud viidad kokku moodustavadki viidastiku ehk vastava ala viidastamise töötulemuse. Kindlasti ei ole sobiv "viit", sest üks viit juhatab sihtpunkti otse, läbi soode ja rabade ja jätab seega ikka igaühele otsustada, kuidaspidi kohale jõuda (halb poliitika). |
| viskand |
visioon + kavand +... |
| võimuk |
Otsus on saavtatud/vastu võetud võimul olevate inimeste poolt. Sõna lõpp annab tähendust millegi suunava kohta. Näiteks: Riigikogu võttis vastu kaua oodatud võimuki. |
|
|
|
|
| PPP |
Inglise public-private partnership (PPP) märgib avalikku või erateenust, mida rahastatakse ja korraldatakse valitsuse ja ühe või mitme eraettevõtte koostöös. Tavaliselt pakub erasektor sel juhul teenust, mida on korraldanud riik või kohalik omavalitsus. Senine eestikeelne tõlge on olnud avaliku ja erasektori koostöö; teenuse, nt õpilaste veo üleandmist halduslepinguga on nimetatud halduskoostööks.
Otsime sõna, mis oleks lühem ja suupärasem. |
|
|
| Väljapakutud sõna |
Selgitus |
| abira |
abi rahastamine koostöö nimel |
| AE-koostöö |
Tuli selline pisut vallatu, aga samas ikkagi loogiline mõte, et kui inglased kasutavad toredat lühendit, miks ei võiks meiegi. AE on ju üdini tore eesti sõna: AE naabrimees tule appi! |
| AEP (avaliku ja erasektori partnelus) |
Analoogselt inglise keelele, aga kuna eesti keeles pole kõik samad tähed, siis kõlbab ka sedasi. Sisuliselt on ju tegemist partnelussuhtega. |
| ahmer |
|
| are |
Are kõlab kenasti. Küll pisut sarnane Phare´le. |
| ava-era partnerlus |
Kuigi otsitakse sõna, mis on lühem ja suupärasem, ei ole võimalik minu hinnangul arusaadavalt kasutada ja juurutada uut ühesõnalist mõistet, mille tüvi oleks ka teistsugune. Seepärast pakkusingi välja veidi lühendatud versiooni tõlkest ning kasutasin sõna partnerlus, mis on tegelikult PPP sisu. |
| ava-era teenus |
Lühem, kuid sama selgesti arusaadav kui 'avaliku ja erasektori koostöös pakutav teenus'. |
| avaerateenus |
Moodustaks uue liitsõna. Avaliku- ja era sektori algustest. |
| avaeratöö |
Moodustaks uue liitsõna. Avaliku- ja era sektori algustest. |
| avalik-äriline semulus |
semulus<-semu |
| avapripar |
AVAlik PRIvaatne PARtnerlus |
| avarkoostöö |
Avar ehk laiem koostöö, ühtlasi ka ühend avalikust ja erast. |
| avarlus |
Saadud sõnade avalik (ava-), era (-r) ja partnerlus (-lus) kombineerimisel. |
| aveliit |
|
| avelus |
Kombineeritud väljendist "AValikkuse ja ERasektori partlerLuS". Lihtsam öelda kui "averus". Kõlab nagu "amelus", mis ühtlasi vastab rahvapärasele arusaamale sellisest koostööst |
| aver |
Kerge hääldada ja käänata, hea kõla, kõla seob tähenduse sõnaga "avar", millel on positiivse sisu. Näitlause: "Õpilaste veoks sõlimiti averleping", "Aver on olnud edukas eriti maapiirkondades" |
| avera |
Ühendab sõnu AValilk ja ERAettevõte. |
| avera |
sõnust 'avalik' & 'era' |
| avera |
Liidetud on sõnad "avalik" ja "era-" - nagu praegu moes. Averateenus, -ettevõtlus. Pakkuma teenust avera, st. avaliku ja erasektori koostööna. |
| avera koostöö |
Tuleneb väljendist "avaliku ja erasektori koostöö". |
| averakt |
:) huvitav. puhtalt lühend. |
| averliit |
Av - nagu avalik sektorer - nagu erasektorliit - nagu koostöö |
| averus |
kombineertud väljendist "AValikkuse ja ERasektori partnerlUS" |
| averus |
Inglise keeles on akronüümide kasutamine teadupoolest väga üldlevinud. Miks ei võiks meie sedasama teha? Aga sel juhul oleks mõttekas minna siit juba sammu võrra edasi ja lühendada vajalik väljend omaette suupäraseks sõnaks, mida saaks kirjutada väiketähtedega.'Averus' ongi lühend väljendist 'AVa- (AValiku) ja ERalõikkonna (-sektori) kaaslUS (partnerlUS)'. Saab ilusasti käänata (nt averust tellima/pakkuma). Saab moodustada tuletisi, näiteks: avernik - averuse osapool, averdama - averust pakkuma. |
| eak |
|
| EAK (era-avalik koostöö) |
Mainitud on nii era kui ka avalik koostöö. Koostöö peaks ikka sõnasse jääma. |
| erahaldus |
Raske on halduskoostööst selgemini mõistetavat ja samas lühemat ja suupärasemat vastet pakkuda. |
| erakoostöö |
Kuna kasutatakse avalikus sektoris, siis piisaks, kui nimetada, et koostööd tehakse erasektoriga. Siit siis erakoostöö. |
| era-valla ühislepe |
public saaks lühendada "vallaks" ja "võimuks". Kokkulepe, koostöö[leping] võiks olla lihtsalt "lepe". Termin on nii keeruline, et veel tabavamalt nimetamiseks oleks vaja leiutada täiesti uus sõna, mis ei pruugi meelde jääda. |
| era-võimu-lepe |
public saaks lühendada "võimuks". Kokkulepe, koostöö[leping] võiks olla lihtsalt "lepe". Termin on nii keeruline, et veel tabavamalt nimetamiseks oleks vaja leiutada täiesti uus sõna, mis ei pruugi meelde jääda. |
| haarrakend |
|
| haartöö |
|
| halder |
|
| haldetugi |
Haldetoetaja (näiteks äriettevõte) viib ellu haldetellija tellimuse haldusülesande või muu alaliku sektori töö teostamiseks. Lisaks võiks haldetoe all mõista ka MTÜde tegevust, mille eesmärgiks on kultuuri, looduse või muu mitteärilise üleande täitmine. |
| halduskaaslus |
Või ka halduspartnerlus |
| halduskoostöö |
Juba kasutatav halduskoostöö sobib PPP kohta hästi. |
| halduskoostöö |
See hea vaste on juba olemas |
| halduskoostöö |
Halduskoostöö ei saa olla üksnes kitsas tähenduses 'teenuse üleandmine halduslepinguga', vaid pigem ikka kogu ühinduse, ärinduse ja eranduse koostöö. (Halduskoostöö seadus). Nt: Rahvusvaheline kogemus näitab, et halduskoostööd kasutatakse peamiselt infrastruktuuri projektide juures juurmiku puhul: teed, sillad, koolimajad, haiglad. Komisjoni roheline raamat halduskoostöö ning ühenduse õiguse kohta riigihangete ja kontsessioonide alal. |
| haldusliit |
Raske on halduskoostööst selgemini mõistetavat ja samas lühemat ja suupärasemat vastet pakkuda. |
| haldäri |
Riigi või omavalitsuse hallatud äriajamine esemete või teenustega |
| halutöö |
hea ja lühike, kõik saavad aru |
| hangistöö |
loogika on lihtne: riigihankega võidetud (kuid mitte ainult) tellimus või tööots, mis eeldab või jätkab avaliku- ja erasektori koostöösuhet |
| hanketöö |
Teenust osutav ettevõte valitakse sageli riigihanke läbi. |
| harupartnerlus |
läbipaistvam |
| HUSK |
huvigruppide, sektorite koostöö-lühend sõnadest |
| kaaspanustus |
Riiklike projektide elluviimises ja rahastamises osaleb erasektor kui kaaspanustaja. Näiteks. Koolimaja renoveeriti kaaspanustuse korras. Firma N kaaspanus üllatas meeldivalt oma suurusega. |
| kaastamine |
Viitab kellegi koostööle kaasamisele. Antud vorm (t-tähe lisamine) võiks kitsalt tähistada ainult küsitud nähtust (PPP). |
| kaastus |
|
| kahas |
|
| kallup |
ilus sõna. |
| kohatöö |
Kõik on selge |
| kojalõim |
Teenus, mida pakutakse kahe "koja" - era- ja avaliku sektori - jõudude lõimimise tulemina. Näiteid: "Rahvusvaheline kogemus näitab, et kojalõimu kasutatakse peamiselt infrastruktuuri projektide juures: teed, sillad, koolimajad, haiglad." |
| kooskorraldus |
soovitud tulemuse saavad nii era- kui avalik sektor tegevusi koos planeerides ja korraldades |
| koostoimetöö |
Näitlause.Rahvusvaheline kogemus näitab, et koostoimetööd kasutatakse peamiselt kärjendi projektide juures: teed, sillad, koolimajad, haiglad. |
| koostus |
Nt Senine koostus on andnud toimiva koolibussiveo. |
| koostükk |
Sõna väljendab üheskoos tegemist ning, et sel on ka mingi tulemus, ehk tükk. Koostükk on parim võimalus tagada seda, et tulemus oleks nii effektiivne kui ka sotsiaalselt vastutustundlik. |
| liitetöö |
Mingi töö tegemiseks on liitunud mitu huvilist (üks rahastab ja teine teeb, nagu tingimustes märgitud). Näit: Vald ja firma X teevad lumetõrjet liitetööna. |
| liitmus |
ei ole liitsõna, kõlab eestikeelselt, palju vokaale, annab edasi mõtet, et tegemist on mingisuguse "liidu" ehk ühise asja ajamisega. |
| lõiming |
Tuletatud sõnatüvest "lõim, lõimuma" |
| mesting |
mesting, mestingu, mestingut nagu 'uuring', avaliku ja erasektori mestis tegutsemine (Nii suure ülesande võib lahendada vaid mesting.), |
| partnerlusteenus |
|
| poluveerid, poluveerijad, poluveerimise korral... |
Kunagi kasutati sõna poluvernik, mida mõisteti eri rahvusest isikute järeltulija |
| pubri |
Mõte tekkis lühendada seda sõna, kasutades silpe PPP täielikust nimest ja nii see sõna sündiski. |
| Pu-Pi-Pa |
Lihtsaks tehtud ja lühidaks. |
| põimlus |
(Valitsuse ja äri) põimlus - lühike ja suupärane, tähenduslik ja kõlaline seos seos ka 'lõimimisega'. "Rahvusvaheline kogemus näitab, et põimlust kasutatakse peamiselt koestuprojektide (infrastruktuuri projektide - sic!) juures." "Komisjoni roheline raamat põimluse ning ühenduse õiguse kohta riigihangete alal." |
| põimpakett |
väljendab koostööd |
| põimteenus |
Näide"Meie meeskond on osalenud põimteenuste projektides." |
| põimteenus |
Ehk põhjendab sõne end ise... |
| põimtöö |
Näide"Meie meeskond on organiseerinud esimese rahvusvahelise põimtöö konverentsi regioonis." |
| põimtöö |
Ehk põhjendab sõne end ise... |
| päbe |
Ühelt poolt selle kolmikpopsumise lühendatud moonutis. Positiivse riimina sõna 'käbe' kaaslane. Negatiise kaasmõttena - eks see üks hämar kobamine saunapidudel ole. Sellise asjandusega tegelemine on vastavalt 'päbemine' |
| päpe |
Teine variant kolmikpopsumise lühendamisest ja mugandamisest. Kõlaline seos 'leppega'. Päpet tegema, päppega teenima = 'päppama' |
| raade |
seos sõnadega raad, mis viitab valitsemisele, ning aade, mis on avalikes huvides, nii us mõiste, et võib olla üsna uue kõlaga sõna |
| RAV (riiklik alltöövõtt) |
Tuletuslik tulem |
| REK (riigi- ja erasektori kahalus) |
Kõigepäält sõna 'kahalus': see on 'partnership' vasteks tuletatud sõnast 'kaha' tähenduses 'kahasse tehtav' (vt EKSS). Ma pole uurinud, kas kahalus võib toimuda ka koos vabasektoriga, st kas seletuses kasutatud erasektor on sama mis ärisektor või on äri- + vabasektor. Nii või teisiti, ka siin võiks 'avaliku' asemel olla 'riigi-', liiati kuna ka kohalik omavalitsus saab suure osa rahast riigilt.Variandina pakun lühendit REKK (silmanähtavalt ongi küsitud ennekõike lühendit), väljakirjutatult 'riigi- ja erakapitali kahalus'. Tekstides kasutataks väljakirjutust vaid esmamainimisel, muidu (ka pealkirjades) ainult lühendit. Näidetes: "... REKki/REKKi kasutatakse peamiselt ...", "... roheline raamat REKi ning ühenduse õiguse kohta ..." |
| riigilepe |
Üks koostööpooltest on alati riik, kellele osutatakse teenust. Koostöö tähendab ühtlasi kokkuleppimist. Firma ehitab uut koolimaja riigileppe korras. |
| RRR (rahva-riigi rakendus) |
kolmetäheline lühend oleks analoog ingliskeelsele |
| segaettevõtlus |
Näitab, et tegu on erinevate sektorite, nende "seguga". |
| sekotö |
Tuleb sõnadest "sektor" ka "koostöö". |
| sektorite v kahe sektori koostöö(teenus) |
Miks mitte siis lihtsalt nii öeldagi, kui sisu selles? |
| suhelus |
Rahvusvaheline kogemus näitab, et suhelust kasutatakse .. Suheluskoostöö. |
| sümbiosektor |
Olgu siis veel üks sektor, tuletatud sõna sümbioos abil |
| talgulus |
Vihje talgutele- rõõmsale ühistegevusele, mille käigus töö alati tehtud sai ja keegi ei vedanud seanahka. |
| talguäri |
koos tehtav töö, nagu talgutel |
| teenustus |
eriline teenus |
| võimu-era ühislepe |
public saaks lühendada "võimuks". Kokkulepe, koostöö[leping] võiks olla lihtsalt "lepe". Termin on nii keeruline, et veel tabavamalt nimetamiseks oleks vaja leiutada täiesti uus sõna, mis ei pruugi meelde jääda. |
| äritalgud |
koos tehtav töö, nagu talgutel |
| ühispartnerlus |
Kuna ollakse ühiselt koostöös/partnerlussuhtes, siis on see ideaalne sõna! |
| ühishüveline |
sobilik |
| ühiskoostöö |
täpsustatuna halduskoostöö |
| ühisteenus |
mitme ettevõtte koostöös toimuv teenus, ühiselt toodetav teenus, lühendatud |
| ühisteenus |
Kuna teenuse otsutamine käib mitme sektori (avaliku, äri- aga ka kolmanda) koostöös, siis oluline rõhutada teenuse ühist osutamist. |
| ühistegu |
|
| üld-era koostöö |
enam-vähem otsetõlge |
|
|
|
|
| SUSTAINABLE |
Vastupidav, jätkusuutlik, säästev, toimepidev, elurikas – inglise sõnaga sustainable tähistatud mõistet on väljendatud mitmeti ja sageli kasutatakse neid sõnu mõtlematult. Ökoloogias tähistatakse selle terminiga bioloogiliste süsteemide võimet säilitada ühtaegu liigilist mitmekesisust ja viljakust. Inimeste puhul märgib see pikaajalise heaolu tagamist, mis omakorda põhineb looduse heaolul ja loodusvarade vastutustundlikul kasutamisel.
Otsime sõna, mis oleks ühene ja tabav, kuivõrd seda mõistet läheb vaja väga sageli. |
|
|
| Väljapakutud sõna |
Selgitus |
| ajatugev |
Ajamõõtmeis (minevik, olevik, tulevik ) jätkuvalt tugev, vastupidav, positiivselt arenev seisund. |
| alalik |
|
| edasijõudlev |
Sõna osa "edasi" - tähistab pidevat arengut, järjepidevust, eesmärgistatust, teadlikkust ning "jõudlev" tegevuse elujõudu, dünaamikat, kestvust. |
| edasikestev |
Nii liigid kui ka heaolu kestavad sellise omaduse korral edasi. |
| edupidev |
Tagab püsiva ning pideva edu. Vastandina näiteks edupidamatu, aga kindlasti mitte ebaedupidev. |
| eluhoidev |
Sõna sisaldab kõike termini all mõistetavat. Nt Loodusvarade kasutamine peab olema eluhoidev. |
| eluhoidev |
Mingi tegevus on sustainable, kui elu hoitakse, sälitatakse. See kehtib igasuguse elu kohta, nii ökoloogia kontekstis kui ka inimeste kui elusolendite kontekstis. Analoogia on ka sõnaga elukestev, näiteks elukestev õpe, kuigi siin mõeldakse ühe inimese elu kestvust. |
| eluhoidlik |
Mõiste sisu üle vaieldakse palju, eriti heidetakse ette senise käsituse inimkesksust, antropoegoismi. Rõhutagem siis inimese kohustust hoida elu Maal, sealhulgas ka enda oma ("säästva" puhul on kerge ette heita pangalikku konnotatsiooni -- esiti kokku hoida, et pärast ära kulutada, hoidmine on hellem ja ilma "kokku"ta avarama tähendusväljaga). Eluhoidlikkus peaks kõlbama kasutada ka bioloogiliste süsteemide kohta. |
| eluhoidlik |
Sõna sisaldab kõike termini all mõistetavat. Nt Valla arengukava järgib eluhoidlikke põhimõtteid. |
| elujõuline |
Ühe sõnaga ei pea hakkama saama! Aga on ometi üks sõna, mis sobib kõikidesse kodulehe näidetesse. Ökoloogias bioloogiliste süsteemide võime säilitada liigilist mitmekesisust ja viljakust on elujõulisus. Inimühiskonnas on see niisamuti elujõulisus. Ei tarvitse uut sõna välja mõelda, kui kõlblik on olemas. Ja elujõuline on ilus sõna, palju ilusam kui moesõnaks saanud jätkusuutlik. Elujõuline - see on tugev, vastupidav, kestev, kandev, järjepidev, paindlik, hoidlik, loomult/elutervelt tark, kannatlik ja palju muud. See sõna on niisama mitmekülgne kui elu ise, aga teda ei pea kasutama igal pool, nagu on juhtunud jätkusuutlikuga. |
| elujõuline |
sõna on olemas juba |
| elujõuline |
Ei valda küll inglise keelt, kuid tundub, et see sõna sobib hästi, eriti praegu liialt tarvitatud 'jätkusuutliku' kõrval või asemel. |
| elujõuline |
ilus ja selge eestikeelne sõna, parem kui parasiitsõna "jätkusuutlik" |
| elujõustav |
Esmapilgul tundub, et piisab terminist "jätkusuutlik". See kirjeldab ilmekalt millegi omadust pikka aega püsida (nt rahvuse jätkusuutlikkus). Samas iseloomustab "sustainable" ka mingit tegevust, mille eesmärk on millegi jätkusuutlikkuse tagamine. Kui siin kasutada sõna "jätkusuutlik", siis tekib segadus. Jätkusuutlikuks osutub mitte tingimata see, mida me tahame jätkusuutlikuks muuta, vaid tegevus jätkusuutlikkuse nimel. Seega peaks tegevus olema hoopis "jätkusuutlikkustav", aga see on liiga pikk ja kohmakas sõna. "Elujõustav" sobiks paremini. |
| elujätlik |
koostasin sõna praeguste pakutud vastete põhjal |
| elulik |
see sõna võtab kõik kokku ja on lihtne ning arusaadav |
| elupidev |
koostasin võimalike vastete osadest |
| elupädev |
asjatundlik elamisviis |
| elurikas |
sustainable' tähendus ingliskeeles tekstis sõltub kontekstist. |
| elutav |
elu jaatav võimekus nagu ka elu jaatav tegevus, mis võiks avalduda lühema ja kokkukirjutatava versiooni "elutav" kaudu. |
| eluvõimeline |
Vastab täpselt etteantud kirjeldusele. Lihtsalt mõistetav. Varem kasutusel olnud ja vahepeal äraunustatud sõna. |
| eluvägi(ne) |
eluvägi(ne), -se, -st. Kui üheksavägine on mitme häda vastu aitav ravimtaim, võiks eluvägine tähendada jätkusuutlikkust, viljakust ja mis tahes pikaaegset heaolu, ükskõik kuidas see ka saavutatakse. Eluvägise maa/külameedistuni on meil veel palju teha. |
| erges |
väljamõeldis |
| ernoomiline |
Sellest sõnast peegeldub energiat, loodust ja samal ajal tundub ta väga loogiline vaste. |
| heakasv |
säästev või jätkusuutlik areng - tähendab seda et inimeste heaolu suureneb, rikkus kasvab, samas ressursside tarbimine ei suurene või jääb samaks ehk siis "hea kasv". Vastandiks pahakasv, vähkkasv, nullkasv. Vt ka vähkkasvaja. |
| heakestev |
Vastupidav, jätkusuutlik, säästev, toimepidav, elurikas - kõigis sõnades on tähendus 'hea'.Ja mõte ongi ju selles, et see 'hea' oleks jätkuv ja püsiv. |
| heapidav |
head pidav |
| hoidlev |
Fr. R. Kreutzwald: Isamaa ilu hoieldes...infinitiiv: hoidlemaoleviku kesksõna: hoidlev Näide:Läänemere piirkonna majanduse ja jätkusuutliku (ehk hoidleva) arengu seisukohast on olulised põllumajandus, metsandus ja kalandus. |
| hoidlik |
Seos sõnaga 'hoidma', mis kannab endas ka jätkulisuse ja hoolimise varjundit. |
| hoidlik |
ingl. "sustain" üks tõlkeid eesti keelde on "alal hoidma", "sustainable" saaks seega tõlkida "alalhoidlik", millele ÕS-is antud tähendusvarjund on veidi negatiivse varjundiga (vanameelne, konservatiivne). Neutraalse varjundiga on samuti juba ÕS-is olev sõna "hoidlik", millele saab juurde liita tähendusvarjundeid (alalhoidlik, loodushoidlik, inimhoidlik jne) |
| hoimiv |
Hoimiv, hoimiva, hoimivat Pakuks hoidva ja toimiva vahepealse liittüve |
| hoolmav |
Sõna justkui väljendaks nii hoolimist kui kestust... |
| hääteline |
"Hää" ja "jääva"/"kestva" segu. Eestipärane, lühike, selge. |
| häätev |
Häätev on hea (hää) ja "jääva"/"kestva" segu. Eestipärane, lühike, selge. |
| hüvane |
Sõna "hüvane" tuletub sõnast "hüva/hea". Uue sõnana sobib "hüvane" hästi teiste antud konteksti sõnade kõrvale (vastupidav, jätkusuutlik, säästev, toimepidev, elurikas). "Hüvane" on hästi mõistetav, vormilt ja häälduselt eestipärane, ühene ning tabav, eraldi mõistena seni kasutamata. Näited lausetes: "Eesti vajab hüvast kasvu", "Hüvasest arengust saagu kõigile hüve!", "Hüvane loodusturism". |
| hüvislik |
Fr. R. Kreutzwald: Isamaa ilu hoieldes...infinitiiv: hoidlemaoleviku kesksõna: hoidlev Näide:Läänemere piirkonna majanduse ja jätkusuutliku (ehk hoidleva) arengu seisukohast on olulised põllumajandus, metsandus ja kalandus. |
| igamus, igamuslik |
Sõna "igama" tähendab kestma, püsima. Tulemusolekut väljendavad tuletised saadakse us-i liitmisel ma-tegevusnimele:igama + us |
| igikeste(v) |
|
| igine |
|
| igipüsiv |
Mõtlesin sõnu, mille ette võiks käia sõna igi- See tähistab midagi, mis igavesti püsib. Või vähemalt nii kaua, et keegi seda asja ette ei kujuta. Igihaljas, igiliikur, igikelts, igiomane. Igijõuline, igisuutev käisid ka peast läbi, aga nt ij kõrvuti ei ole head välja ütelda, igisuutev või igisuutlik tundus ka väga kohmakas kui lausesse asetada. Samas on ka jätkusuutlik päris asjalik sõna, vähemalt kui nendes näitelausetes panna asemele jätkusuutlik, kõik on mõistlikult kõlavad laused |
| igitagav |
Igavesti (heaolu, säilivust) tagav. |
| jaabel |
See sõna on teadlikult ühestki sõnast tuletamata. |
| jõudis |
2. välde, gen jõudsa. Vastupidav, jätkusuutlik on see kes jõuab edasi, on jõudis. See ei tohiks saada takistuseks, et om kääne kattub eesti keeles juba olemasoleva sõnaga jõudsa, nii või teisiti - jätkusuutlik=jõudis. Jõuab kohale. |
| jõudlik |
assotsieerub jõu, jõudmise, suutlikkusega |
| jädev |
jääb ja viib edasi |
| jäestuv |
Tuletatud sõnast jääv või jätkuv. |
| järglik |
kõlab enamvähem ja võimalik ehk siinseal jätkusuutliku ja vastupidava asemel kasutada |
| järjekestev |
Annab mõtte edasi |
| jätketav |
kombineerisin "jätkusuutlikku" ja näidet inimese kohta (... märgib pikaajalise heaolu tagamist). Näiteks: Kas muusikaharidus on Eestis jätketav (jätkutatav)? |
| jätkev |
sarnane sõnale jätkuv, , kus u vahetus e-ga sõnast elu |
| jätkis |
Tuletis (ja lühendus) sõnast jätkusuutlik. |
| jätkiv |
Teie näite põhjal: Kas muusikaharidus on Eestis jätkiv? Minu jaoks kõlab kenasti. Lühike, lihtne ning saab moodustada erinevaid vorme. |
| jätklik |
Lühike ja kokkuvõttev sõna. |
| jätkujõuline |
Jätkuvalt, pikaajaliselt elujõuline. 10 B klassi ühise mõttetöö tulemus. |
| jätkupidev |
kergesti meeldejääv. |
| jätkusuutev |
Kõige lähedasem jätkusuutlikkusele. |
| jätkusuutlik |
See mis emotsiooni minus see sõna loom annabki selle tähenduse ja seda teeb ta igale inimesele individuaalselt. Samas sõna on sõna ja otsene tähendu on jätkusuutlik. Säästlik on tõlke järgi õige, kuid säästlik on mitte raiskav, see on jätkusuutlikuse saavutamise1 osa. Nagu ka on liigimitmekesisuse tagamine. Liiki raisates, kui meil seda külluslikult on ei ohusta me antud liigi jätkusuutlikkust. |
| jätkusuutlik |
Eesti keelne termin jätkusuutlik kirjeldab ingilsekeelset terminit sustainable koige tapsemini. Kahjuks ei saada ka inglise keeles sonast sustainable yhte moodi aru. Majandusteadlased kipuvad economically sustainable asemel lihtsustama oma fraasi lihtsalt sustainable. Samamoodi, ainuyksi ecologically voi ka socially sustainable oleks jargides 1992 Rio konventsioonil (Bruntland) kirjeldatud sustainable development definitsiooni kohaselt vale pelgalt sustainable sonaga asendada. Sustainable development selle laiemas tahenduses votab seega arvesse erinevaid aspekte ja esindab holistilist lahenemist. Ja just selle sona holistiline tahendus on see, mida erinevad riiklikud strateegiad, visioonid, eesmargid ja arengukavad silmas peavad. Ability to sustain = sustainable ja suutlikkus jätkuda = jätkusuutlikkus |
| jätkusuutlik |
sustainable' tähendus ingliskeeles tekstis sõltub kontekstist. |
| Jätkusuutlik |
Annab minu arvates eesti keeles kõige paremini seda tähendust, mida omab inglise keelses kogukonnas. |
| jätkusuutlik |
0lemasolevad vasted on piisavad. Jätkusuutlik on loodava ressursi kohta kasutatav. 'Säästev keskkonnakasutus võimaldab jätkusuutlikku elu'. |
| jätkusuutlik |
Sõna kasutatakse peamiselt mingi protsessi, nähtuse või tegevuse pikaajalise jätkumise võimalikkuse iseloomustamiseks. |
| jätkusuutlik |
Minu meelest päris täpne vaste mis on juba olemas. |
| jätkusõbralik |
Ilus lihtne ja positiivne. Piisavalt üldine ja vajalikul määral konkreetne. Jätkusõbralik looduskeskkond. Porkunis on võimalik jätkusõbralik kalaturism. Hea, et oleme pööranud selja jätkuvaenulikule majandamisele ja püüame toimida jätkusõbralikult. |
| jätkusääslik |
Tekkis lihtsalt kiuslik mõte panna kokku sõna kaks peamist eestikeelset tõlkevastet. Midagi targemat paraku pähe ei tulnud. |
| jätkutagav |
kombineerisin "jätkusuutlikku" ja näidet inimese kohta (... märgib pikaajalise heaolu tagamist). Näiteks: Kas muusikaharidus on Eestis jätkutagav (jätkutatav)? |
| jätkutagav |
täpsem kui jätkusuutlik |
| jätkuv |
Tuletatud sõnast "jätkuma", mis tähendab edasi kestmist. Et "jätkuv" on lähedane "jätkusuutlikule", siis ei pruugi "jätkuv" tunduda laiemale üldsusele kohe alguses vastuvõetamatuna. |
| jätkuv |
Ei saa tahta, et võõrkeele sõnale vastaks emakeeles alati üks ja ainus sõna. Kui mõistemahud ei kattu, tuleb sobivaim vaste leida lähtudes kontekstist -- eriti omadusi nimetades. Sõnad vastupidav, jätkusuutlik ja säästev kõlbavad paljudel juhtudel, elurikas on kindlasti tabav mõnes kitsamas tähendusringis, vahel on sobivaim jätkuv. Töörühmades analüüsiti arenguid muutusi Eesti pikaajalise jätkuva arengu jaoks olulistes valdkondades. |
| jätkuvlik |
Annab mõtte edasi |
| jätlik |
Lühend sõnast jätkusuutlik, eemaldasin suutma vormi. Näitelause: Eestis tuleb tagada jätlik areng. |
| jätlik |
tundub, et see sõna seob kõike kirjeldatut, nt, inimesed on jätlikud loodusvarade kasutamisel. |
| jätlik |
Sõna 'jätlik' on lühem versioon sõnast 'jätkusuutlik'. |
| jäädev |
"Jäädev" on midagi, mis on suunatud kellegi/millegi jäämisele. |
| jäävne |
... |
| kandlik |
Sel sõnal inglise keeles üsna kummaliselt lai tähendusmaht. See kätkeb endas esmapilgul suisa otsapidi vastandlikke nähtusi: ühest küljest (välistele mõjudele) vastupidamist, millegi alleshoidmist, säilitamist, ning teisest küljest edasikestmist, nii alleshoitava kui iseenda püsistamist.Sõna "kandma" ühendab endas nii väljakandmist ehk vastupidamist kui ka edasikandmist, laialikandmist ehk edasikestmist, ning ühtlasi endas kandmist "“ säilitatava kaasas kandmist. Eelöeldule tuginedes arvan, et just "kandma" oleks see õige tüvi, mille pinnalt sobivat eestikeelset vastet otsida. Siit edasi mõeldes ja tulles tagasi ülalmainitud esimese probleemi juurde, kas sobiv vaste sõnale "sustainable" oleks "kandev" või "kanduv"? Kui tahame universaalset vastet, peab see ühendama endas mõlemat. Olgu tegu teie näidetes toodud kala- või loodusturismi, muusikahariduse või arenguga või ka näiteks kasvuga", "sustainable growth" on "sustainable development"-i" kõrval inglise keeles vahest enim esinev sõnapaar, kus seda mõistet kasutatakse "“, enamasti tahetakse selle omadussõnaga iseloomustada põhisõna nii (kõike head ja ilusat olemasolevat) KANDVANA kui ka ise edasiKANDUVANA. Seepärast, et teha see sõna enese- ja teisekohasuse seisukohast neutraalseks, pakungi välja sõna KANDLIK. |
| kangeline |
Tüvi on näpatud murdesõnastikust (kangeli-tugevasti). Ja kõlab ka kenasti. Just sellise sõnade pärast eesti keelt kauniks peetaksegi. |
| kasvandlik |
Sõnadest "kasvu andev" |
| kestev |
Sõna ise väljendab samu mõisteid, mis vastupidav, toimepidev. Kontekstis: et tagata põlevkivivarude kestvus tulevastele põlvedele, et tagada põhiõiguste kestvus inimkonnale....... |
| kestev |
|
| kestev |
Sõna on küll juba kasutusel, aga millegipärast pole kirjelduses teda vastena märgitud. |
| kestev |
|
| kestlik |
Sõna on Wiedemanni sõnaraamatus, jõudsin temani Saareste kaudu. Paras unarsõna velmamiseks soovitavas tähenduses. Proovime: kestlik kalaturism/loodusturism, kestlik muusikaharidus, Eesti pikaajaline kestlik areng. Algul võib veidi häirida lähedus sõnaga 'kest', aga küll me ära harjume, nagu ei märka nt 'kestma' ja 'kestuma' lähedust. |
| kestlik |
kestlik, kestliku, kestlikku |
| kestlik |
edasikestev kui põhiomadus |
| kestlik |
verbist kestma, aktiivsemat olemust kui kestev esitav |
| kestlik |
kestev + säästlik = kestlik |
| kestlik |
sõnast 'kestma' |
| kestlik |
|
| kestlik |
|
| kestmajääv |
Sünonüümina ka püsimajääv |
| kestvuskindel |
|
| kestvuslik |
|
| kestvusvõime |
kestvusvõimeline väljendab lühidalt asja sisu |
| körk |
Muud põhjendust pole, kui et tundub sobivat vasteks. |
| kürjev |
Põhjendus: Elujõulisust, tugevust, viljakust, vitaalsust ja elujõudu õhkav sõna. Näide: Kürjev farm. |
| laabuv |
|
| leventne |
Leventne - leviv ajas ja ruumis. Evolutsioon on leventne (pöördumatu, aeglustumatu, lõpmatu paratamatus). Kas inimese levent ei saa saatuslikuks enesehävitusele? |
| limitlik |
Liikide mitmekesisust säilitav - ühtlasi limiteerimatust tähistav sõna. |
| liugjas |
sõna meenutab midagi paindlikku, liikuvat, kohanevat |
| looduspidevus |
Arvan, et see võiks sobida ja vastata eelnevale kirjeldusele. |
| loomlik |
loomlik ehk loomuldane väljendaks rohkem kestvat olekut. Loomlik perepoliitika jne. |
| loovlik |
Loovlik väljendab arenemisvõimelist jätkusuutlikust. Loovlik SKT. |
| mahe |
... väljendab üldarusaadavalt ja lühidalt hoolivat suhtumist nii iseendasse kui ümbritsevasse - nii keskkonda kui ka kõigesse elavasse. Kohmakam variant oleks sõna ´eluhoidev´ või ´alalhoidlik´. |
| mõnus |
Sõna mõnu algne tähendus on vähima jõuga parima tulemuse saamine. Igas tegemises pidi olema mõnu. Töö läks libedamalt, kui selle juures lauldi. Ka lauluviisi nimetati mõnuks. Väljendi sustainable development vasteks sobib mõnus minek. |
| mõõduv |
|
| müril |
ilus kõla, tundub seostuvat sõnaga "mürin", mis on tugev sõna ning tekitab seoseid jätkusuutlikkusega |
| ohuvaba |
Areng, tegevus, süsteemi toime või mis tahes muu elunähtus on edukas siis, kui osatakse ette näha ja vältida sellega kaasnevaid ohte. |
| pellav |
Pell-viljakusehaldjas |
| pidav |
|
| pidenev |
-ne- - liide peaks näitama üha jätkuvat protsessi. Võrdle: "uuenev".Kas põllumajandus on meie kliimas üldse pidenev?Puisniit on pidenev kooslus ainult siis, kui teda niidetakse. |
| pihakas |
Pärit murdesõnastikust. (tugeva pihaga) Et olla sirgeselgne, peabka piht tugev olema! |
| pikaajaline |
Ingl. k- longstanding. Ma arvan, et see sobiks väga hästi. Kuna jätkusuutlikkuse alla mõistame seda, et meie elurikkust, mitmekesisust, maavarasid, heaolu jaguks ka tulevikus (pikemaajaline mõtteviis) |
| ponks |
Vastupidav, jätkusuutlik, säästev, toimepidev, elurikas, viljakas - ponks! Võtame kõnekeelse ponksi kirjakeelde. Pealegi, ponks kui kompveki sünonüüm pole ammu enam tarvitusel. |
| püsieluline |
|
| püsikestev |
Ajas püsivat kestmist või kestvat püsimist iseloomustav toimeviis või olukord. Näiteid: "Töörühmades analüüsiti arenguid Eesti pikaajalise püsikestva arengu jaoks olulistes valdkondades." |
| püsilik |
Liitsõnades tüvena püsi-. Rõhutab tulemuse püsivust. Näide: senine 'jätkusuutlik areng' oleks 'püsiareng'. Vrd soome kestävä (kestävä kehitys) |
| püsilik |
|
| püsiline |
|
| püsirik |
Tuleneb sõnadest "püsiv" (tähenduses "kestev", "kestmajääv", "ajas püsiv") ning "rikas, rikkalik" (tähenduses "külluslik", "mitmekesine"). Näiteid: "Porkunis on võimalik püsirik kalaturism.", "Analüüsiti arenguid Eesti pikaajalise püsiriku arengu jaoks olulistes valdkondades." |
| püsisuutlik |
Suudab püsivalt tagada heaolu. Vastandina näiteks hetkesuutlik. |
| püsitoimiv |
(saadud: püsivalt toimiv, lühendatud), analoogid: muuttoimiv (ebapüsivalt toimiv), lühitoimiv (lühiajaliselt toimiv), lähitoimiv (lähedal toimiv), kaugtoimiv (kaugel toimiv) |
| püsitoimiv |
püsitoimiv, -a, -at. Nt: "Püsitoimiv loodusturism üllataks külalisi". |
| püsitoimivus |
|
| püsivõimeline |
Tüvest "sustain" tuleneb püsima, tähenduses vastu pidama, edasi kestma. |
| püsiväekas |
Väe püsima jäämine eeldab säästvat suhtumist, kuna nõuab jätkuvat tasakaalupunkti leidmist ka muutuvates oludes ja tagab seeläbi, vajadusel kohanedes või muutudes, ka elujõulise arenguvõime. Inglisekeelset mõistet ´sustainable´ tõlgiksin mina vastupidavusena just selles tähenduses: võimena säilitada/leida optimaalne tasakaal ka muutuvates oludes. |
| püsiväärne |
uudissõna(ilmselt), mis iseloomustab nii püsimist kui ka selle positiivset väärtust |
| rohetoimiv |
ökoloogiaga seostuv sõna roheline ja ajas vastupidav ehk toimiv. Kas see projekt on ka rohetoimiv? Rohetoimivust tuleb ajakirjanduses rohkem tutvustada. |
| saspu |
Mõtlesin sõna saspo, aga juhendis oli kirjas, et sõna epab oelma eesti pärane siis muutsin selle saspuks. Muidugi muutsin sõna ka sellepärast , et eesti keele tunnis tuli jutuks, et o järgsilbis on võõrkeele pärane. |
| sustaabne |
Väga suurt tähelepanu tuleks pöörata sustaabsele(säästvale) arengule. |
| suudis |
tuletatud verbist "suutma" omadussõna "tähtis" lõpuliidese eeskujul. Käändub: suudis-suutsa, suudist. Sellest on võimalik tuletada ka verb "suudistama" - suutlikkuks tegema. |
| suutevalmis |
See on kõik ühes, kõige tabavam! |
| sveiska |
lihtne sõna |
| sõudlik |
sõuab välja |
| säilettagav |
|
| säilukas |
Viitab pikaajalisusele, mis iseloomustab selle sõna olemust, arvestades seniseid tõlkeid (vastupidavus, jätkusuutlikus, säästvus, toimepidevus on kõik tulevikku ja pikaajalisusele suunatud mõisted), tüvi sõnast "säilima", mis viitab samuti pikaajalisele tulevikku suunatud protsessile. Nt "Puhtas looduses on garanteeritud liikide säilukas areng", "Maavarade säästlik kasutamine tagab inimkonnale säiluka tuleviku." |
| säästev |
sustainable' tähendus ingliskeeles tekstis sõltub kontekstist. |
| säästev |
0lemasolevad vasted on piisavad. Säästev on välise passiivse ressursi kohta kasutatav. 'Säästev keskkonnakasutus'. |
| taasedukas |
Veel parem oleks "eduline", aga sellel on kõnekeeles juba oma tähendus olemas. |
| taasvõimeline |
sobiv |
| teomlik |
tuletis sõnast TEGU, sustainable tähendab ju ka oma tegude abil õigete valikute tegemist või tegemata jätmist, edasi kestmist, milleks liik või isend on teinud või teeb teatud toiminguid või tegusid õigesti nii enda kui ühiskonna/biosfääri suhtes |
| teoterve |
Terve süsteemi teod ja tegemised on terved (tervislikud), mis võimaldavad olla elus ja terve ka edaspidi. |
| toev |
|
| toimekestev |
Suuteline kaua ja kestvalt toimima |
| toimepidev |
sustainable' tähendus ingliskeeles tekstis sõltub kontekstist. |
| toimesuutlik |
Suuteline kaua ja kestvalt toimima |
| toimevisa |
tuleneb sõnaühendist "toimivalt visa". Nt, toimevisa energeetika |
| toimimissuutlik |
Suuteline kaua ja kestvalt toimima |
| tulevvaatlik |
Tulev - sõnast tulevikVaatlik - missugune Tulevase suhtes ette vaatav, tulevasega arvestav. Tulevvaatlik elektriauto. |
| tutoraalne |
Tuletasin selle sõnast tuutor, sest ka tuutorid peavad olema vastupidavad ja elurikkad, et tudengeid innustada. |
| vastupidav |
sustainable' tähendus ingliskeeles tekstis sõltub kontekstist. |
| viidur |
Tuletatud sõnast vedur, liikumine |
| väljapidav |
Üldine rahulolematus neologistliku 'jätkusuutliku' suhtes on ilmne, kuid mõiste on väga tarvilik. 'Sustainable' tähendusväli sisaldab ka noodi lõpuni väljapidamist. Analoogiline on tähendus 'väljavedav', aga sel pisut rahvalikult naljatlev mekk man: 'kas veab välja? - kuhu?'. Paralleelne tähendus on omadussõnal 'väljapeetud', mis käib stiili kohta, vahel siiski ka peenutsevas mõttes. 'Väljapidav' oleks uus pakkumine, ometi kergesti mõistetav oma laienduses üksi muusikast väljapoole. "Kas Eestis on võimalik väljapidav kalamajandus?" "Väljapidav loodusturism." "Analüüsiti arengusuundi riigi pikaajalise väljapidava arengu tarbeks." |
| vältavlik |
Annab mõtte edasi |
| väärtlik |
Seostub eelkõige väärtustamisega, mis on sustainability olemuslikuks eelduseks. |
| õduv |
|
| ökoomne |
Sõnast "öko" |
|
|
|
|
|
|
| MUUD TEEMAKOHASED SÕNAD |
Kui teil on pakkuda hea sõna mõne samateemalise, kuid võistlusele esitamata mõiste tähistamiseks, siis võite selle koos mõiste selgitusega lisada. |
|
|
|
| Väljapakutud sõna |
Olemasolev sõna |
Selgitus |
| aile |
meditsiiniõde, õendus |
Puudub sootunnus (praegu meesterahvas on õde). Lühike sõna. Lihtne öelda lastel ja raskelt haigetel, sest puuduvad "hingamist takistavad" häälikud. Aile on tuletatud sõnadest: aidake, ai. Ailendusabi, ailendusõpe. Rahvasuus hakatakse tõenäoliselt meesailet kutsuma maile ja naisailet naile. Sobiks kirjutada: günekoloogiakabinet vajab nailet. Operatsioonituba vajab mailet. |
| algatis |
Initiative |
|
| andik |
file |
File on fail kujul juba laialt levinud. See häirib. Sõna andmestik on natuke ebatäpne, tähendab ka suuremat kooslust kui üksik file. Andik on sõnast andmestik loodud, võttes vahelt osa mest ära. "Õpilased, avame andiku puud99 kaustast lehtpuud." |
| arulus |
haridusmaastik |
|
| digistama |
digitaalselt allkirjastama |
lihtne ja lõbus |
| eelvastlik |
proaktiivne |
|
| eestilane |
eestimaalane |
eestlane - rahvus, eesti>lane - eesti asukas, eestimaalane |
| eestilased |
eestimaalased |
eestlane - rahvus, eesti>lane - eesti asukas, eestimaalane |
| elurikkus |
biodiversity |
Pakkusin selle vaste välja aastaid tagasi Loodusuurijate Seltsi seminaril. Kindlasti ei sobi see ingliskeelse sõna sustainable vasteks. Elurikkus on laialt kasutusele võetud bioloogilise mitmekesisuse tähenduses. |
| emastus |
rasedus- ja sünnituspuhkus |
|
| erastu |
Erasektor |
|
| esir |
esimees, esinaine |
|
| Euroopa Liidu ja vahemeremaade parlamentide koostöökogu |
(euro-mediterranean) parliamentary assembly |
tavainimesele ka arusaadava, millest jutt |
| glokaalne |
lokaalne-globaalne |
Seoses globaalse ja lokaalse erinevuse hägustumisele ja praktilisele tähendusvälja ühinemisele võiks luua llihtsa ja arusaadava kombinatsiooni kahest sõnast. |
| hoidela |
rahvuspark |
Rahvuspark on tihti kasutuses olev sõna. Looduskaitse all oleval alal pole meil midagi ühist rahvuse ega pargiga. Pakutud uus sõna on tuletatud kahest sõnast - hoidma ja ala. |
| huvikond |
Stakeholder, interested party |
|
| huvikonnad |
Stakeholders, interested parties |
|
| huvilane |
Stakeholder |
|
| huvinik |
Stakeholder |
|
| huvinikkond |
Stakeholders, interested parties |
|
| häbieeter |
häbipost |
Sõnal "häbipost" pole enam ammu reaalset katet ja sigadusi tehakse üha rohkem ning nutikamalt. Sestap võiks tekitada mingi kaasaegse sõna, mis võtaks kokku kõik taunimisväärse, mida meedia kaudu kajastatud või on võimalik kajastada. |
| isem |
subjekt |
|
| isetöötaja |
Fie |
Töötaja, kes on ise omale tööandja |
| isikettevõte |
füüsilisest isikust ettevõtja |
|
| jõustama |
to empower |
Marginaalseid inimrühmi saab jõustada nende häält ühiskonnas paremini kuuldavaks tehes Sotsiaalteadustes laialt levinud sõna, millel puudub korralik vaste eesti keeles. |
| järelvastlik |
Reaktiivne |
|
| jäätla |
prügila |
Prügila on liiga ühetähenduslik, jäätmekäitluses pole ainult prügi vaid jäätmed üldiselt. Jäätla on lühem kui jäätmejaam ning kõlab rohkem eestipäraselt. |
| kajam |
blog |
Eesti keeles on ingl "blog" vastena kasutusel enamasti kas "ajaveeb" või natuke suupärasemaks muutunud algne sõna kujul "blogi". "Kajam" tähistab seda, et antud meedium on omamoodi häälekaja, kus isik (asutus etc) kajab ning edastab infot, mida soovib edastada. Sõna on mõningasel, ehkki vähesel määral jõudnud ka kajamipidajate hulgas kasutusele. "Eesti poliitikute kajameid jälgivad paljud kodanikud." |
| kandideerimisõiguslik |
eligible |
|
| kavandamine |
projekteerimine |
Eestikeeles on sõna projekt kasutusel liialt mitmetähenduslikult. See tekitab palju segadust ja arusaamatusi. Rahvusvaheliselt on valdavalt sõna projekt käibel ainult projektijuhtimise mõistes.Meil on projekt nii projekti kirjutamise, projektijuhtimise, kui ka projekteerimise objektiks. Tundub, et projekteerimine on jällegi üks idapoolse mõjutuse tulemus. Paraku on tegemist halvamaigulise sõnaga. Ehitaja jaoks on projekteerija tihti sõimusõna.Projekteerimine tuleneb tegelikult sellest, et ehitusdokumentatsioon on olnud kahemõõtmeline, ehk ruumilised kujutised on erinevates vaadetes projekteeritud tasapinnale (projektsioon). Tänapäeval räägitakse mudelprojekteerimisest, mudelpõhisest projekteerimisest, mudeldamisest. Selle tulemusena valmivad realistlikud mudelid, mis on palju ülevaatlikumad, arusaadavamad ning vajadus tasapinnaliste projektsioonide järele muutub järjest vähem oluliseks. Mudelprojekteerimine on vastuoluline mõiste - luuakse ju ruumilist dokumentatsiooni, mitte enam tasapinnalisi projektsioone.Eesti keeles on olemas nimisõna kavand ning tegusõna kavandamine, mis vastavad üks-ühele inglise keelsele sõnale design. Teen ettepaneku eestikeelne sõna taasavastada ja igapäevaselt oma algses tähenduses kasutusele võtta. |
| kavandus |
planeering |
Sõna "planeering" on võõrlõpuga ja võõrakõlaline. "Kavandus" tuleneb eestikeelsest tüvest "kavandama", kuid erineb juba kasutusel olevatest sõnadest "kava" ja "kavand". Planeeringuga seotud tegevus ehk planeerimine ning planeeringu koostaja ehk planeerija on tavakeeles kasutuses ka muudel asjaoludel kui seoses planeeringuga. Ka need sõnad vajaksid uusi vasteid. |
| kirjestuma |
registreeruma |
Registreeruge veebilehele asemel võiks hakata kasutama "kirjestuge veebilehel". Ning "register" asemel "kirjestu". Näiteks: "Meie kirjestusse laekus 100 sooviavaldust". Sarnaselt ka vaste sõnale "registripidaja" võiks olla "kirjestupidaja". |
| konkurents (majanduses) |
ärivõitlus |
Konkurentsiameti töö eesmärk on tagada vaba võitlus ärinduses nii ärinduse enda kui tarbijate huvides. Ameti enda nime saaks eestindada Ärivõitlusametiks. |
| koosabi |
rehabilitatsioon |
Rehabilitatsioon,(-ikeskus jne), on väga pikk ja laiahaardeline sõna, rääkimata selle sõna tähendusest ja mõistest. |
| koosajastama |
sünkroniseerima |
Sünkroonimine ongi koos ajastamine. |
| koval |
kohalik omavalitsus |
See sõna pole tuletusviisilt säravalt originaalne, kuid ta on keeleomane ja suupärane. Ta ei näi konstrueerituna nagu taolised lühendid sageli. Umbes samamoodi, kuigi teisi sõnaosi liites, on saadud ka nt sudu. Eriti terane võib siin märgata ka seost sõnaga ko(du)val(d). Mis veel otseselt kodusse puutub, siis murdesõnast "kodurine" (koduhoidja) võiks tuletada koduri e koduomavalitsuse. Aga kui pärnakas väisab Viljandis omavalitsust, siis see pole talle kodur, tema kodur on Pärnus; sõnal koval selline kindel viide kodule puudub. Nt: Kovalite õigused ja kohustused. Seadus puudutab kõiki kovaleid. "Lähen kovalisse," kuulutab Kusti, "koval peab asja korda ajama!" (Siiani on ta maal läinud valda, aga linnas? Vist linnavalitsusse - või linnaosavalitsusse... Too viimane võiks talle nüüd olla oma koval.) |
| kraht |
elusolendiga toimunud raske õnnetus |
|
| krakk |
tehnilise süsteemi äkiline kokkuvarisemine |
|
| kreebet |
raamatupidamine |
Raha eemaldamine ebaseaduslikul teel firmast. Tulenevalt sõnadest deebet ja kreedit. |
| kuriilm |
kuritegelik maailm, allilm |
lühike, selge. Näide minu raamatust Terror pealpool pilvi, kirjastus OÜ Aeropress, 2002....Kui lennukist eelmise sajandi esimesel poolel sai lisaks sõjariistale ärivahend, avastas lendamisega seotud võimalused ka kuriilm. |
| kurimõte |
kuriteo plaanimine |
|
| kuripoliitika |
kuritegelik poliitika |
|
| kuriraha |
kuritegelikul teel saadud raha |
|
| kõnetegude teooria |
theory of speech acts |
Vt Oskuskeeleseminar 2010, 10. veebruar 2010 - http://www.nlib.ee/110154 > Arne Merilai. Emakeelne pragmapoeetika |
| kärgpere |
perekond, kus on sinu-minu-meie lapsed. |
|
| kütvus |
kütteväärtus |
Kui on toiteväärtus = toitvus, siis miks mitte kütteväärtus = kütvus. Juba kasutan oma töös ja õpikus |
| laanduma |
pingelise olukorra (osaline, järkjärguline) vähenemine |
|
| laandumine |
pingelise olukorra (osaline, järkjärguline) vähenemine |
|
| lahtistu |
jätkuvalt riigi omandis olev |
Inspireeritud mõistest kinnistu. Jätkuvalt riigi omandis...ebamõistlikult pikk. |
| lobinik |
lobitöö tegija |
|
| massiõnnetus |
humanitaarkatastroof |
Humanitaar-' ei sobi siin samal põhjusel kui 'humanitaarabi' puhul. Analoogiaid: massimeeleavaldus, massimõrv. Nt: Hiljutine üleujutus on põhjustanud suurima massiõnnetuse Pakistani ajaloos. |
| meitla |
Sotsiaalne võrgustik |
|
| mitlus, mitlema |
multitasking |
Mitme samaaegse tegevusega tegelema - mitlema. Olen kehv mitleja. |
| mitmekülgne |
multiversne |
multi tähendab mitmust ja vers külge või äärt |
| moder |
moderaator |
See sõna (moderaator) vaatas mulle Teie ekraanilt vastu pärast iga kohustusliku sõna sisestamist. Miks mitte kärpida see lihtsalt suupäraseks? (Käändub nagu "vader".) Vastavalt: modereerima -- moderdama (nagu vahendama). |
| muutejoon |
trend |
|
| mälem |
memoriaal, mälestusmärk |
|
| märgikaup |
brand |
Brand= kaubamärgiga märgistatud kaubagrupp=märgikaup. Kallis poes müüakse peamiselt Adidase ja Nike märgikaupa, teisest poest saab odavalt märkimata (no name) kaupa. |
| nõuetele vastav |
eligible |
|
| ohjur |
mänedžer |
|
| omalus |
ownership |
|
| omavalimised |
kohalike omavalitsuste valimised |
omad inimesed ju. Sõna "kohalik" on lihtsalt kasutu KOV - omavalitsusdirektiiv on ju käsund |
| paigum |
logistika |
|
| peipar |
peibutuspart (poliitikas) |
1) Tuletuse lihtsus ja kehtiks ainult poliitikas 2) Kõlab hästi "Peiparid toobasid oma erakonda" |
| perenimi |
perekonnanimi |
Kehtivasse õigusesse (perekonnaseadus ja haldusaktid) on sisse viimata need kenalt kõlavad eestikeelsed uuendused, mida inimesed juba ammu kasutavad. |
| poliitsus |
poliitkorrektsus |
poliitika + viisakus |
| pruunlane |
mustanahaline inimene ehk neeger |
Sobib paremini,kuna esimene sõna on liiga pikk ja teine natuke solvav. Nii nimetas 3a. laps mustanahalist esimest korda kohates |
| pädevushindamine |
laborite vastavuse hindamine laborite kompetentsuskriteeriumeid kehtestavate standardite nõuetele |
|
| radiaring |
ringhääling |
|
| rahard |
rahakas kodanik |
Väga/liiga rikas kodanik, kellele ei lähe ühiskonna tegemised korda |
| reservsuitsetaja |
inimene, kes on loobunud suitsetamisest |
Inimene, kes on suitsetamise maha jätnud siiski teeb seda mõnikord, kas või seltskonna mõttes. |
| riigivanem |
president |
On ju olnud, ma ei tea, kas seal on põhimõtteliselt sisulist vastet, tõlkes võiks ta ikka president olla. |
| sebija |
poliitk |
...ja käibki ju üks pidev sebimine nii Euroopa kui maailma |
| silmakirjalik |
poliitiliselt korrektne |
|
| strateegiliselt ergas valitsemine ja juhtimine avalikus sektoris |
strategic agility in public administration |
Seoses Eesti riigile jätkusuutlikkuse seisukohalt ilmselt vajalikus osutuva tegutsemise põhimõtete muutmisega valitsemises, haldamises võib tekkida tarvidus selle mõiste ja kaasneva mõttemudeli omaksvõtmiseks. Vaata: http://www.vm.fi/vm/en/03_press_releases_and_speeches/01_press_releases/20100531OECDCo/name.jsp või Mikko Kosonen Fast Strategy: How strategic agility will help you stay ahead of the game http://www.amazon.com/Fast-Strategy-strategic-agility-ahead/dp/0273712446 |
| surve-elu |
masu |
|
| sõimerühmas käivad lapsed |
sõimlane |
4-aastane poeg Otto nimetas väiksemaid lapsi sõimlasteks kui ise oli saanud segarühma. Nt. Sõimlased nutavad lasteaias kõige rohkem. Miks need sõimlased koguaeg röögivad ja mänguasju loobivad? Sõimlased ei oska ise süüa. |
| sünkima |
sünkroonima |
Vaja oleks lühikest ja sobivat terminit tarkvaralise sünkroonimise jaoks. Praegune ÕS-is leiduv sõna "sünkroonima" viitab samaaegsusele, aga tarkvaralise sünkroonimise korral ei ole tegu ajalise vastavusseviimisega, vaid pigem, kui nii võib öelda, ruumilise vastavusseviimisega, st ühes asukohas asuvad üksused/kirjed viiaks vastavusse teises asukohas asuvate üksuste/kirjetega (nt sünkroonitakse omavahel iTunesis ja iPodis olevad muusikapalad). Kaks põhjust, miks oleks vaja tarkvaralise sünkroonimise jaoks uut sõna: 1) sünkroonima on liiga pikk, seda on nt telefoni kasutajaliidesesse raske ära mahutada (ka ingl. k termin 'synchronize' on viimasel ajal asendunud enamasti lühema variandiaga 'sync') 2) selle toimingu sisu ei ole kooskõlas ÕS-is antud selgitusega. Lisaks oleks hea sõnast "sünkima" tuletada nt lühikesi sünkroonimistarkvara/-programme tähistavaid sõnu: nt "sünkar" (nagu "punkar" või "mängar") või "sünker" (nagu "pleier"). Käänduda võiksid need sõnad astmevahelduseta: sünkar:sünkari:sünkarit või sünker:sünkeri:sünkerit. "sünker/sünkar" tähistaks siis tarkvara, millega saab kirjeid/üksusi sünkida. "sünkima" ise võiks olla vältevahelduslik sõna: sünkima:sünkida:süngib. |
| sürgel |
inflatsioon |
Inflatsioon assotsieerub süngusega ja teatud viisi ka mürgliga, seepärast on algus sarnane. Ja et asja huvitavamaks teha, võiks inflatsiooni vastand olla vürgel. See riimuks sürgel-vürgel nagu inflatsioon-deflatsioon. |
| taade |
Kontrolli all olemine |
|
| tagu |
millegi tagamise süsteem |
Tagu on pakutav uus sõna, mida on vaja "tagatise" kõrvale, et märkida paljude tagatiste koostoimet. |
| taotlusõiguslik |
eligible |
|
| teadushüvis |
grant |
hüvis - mingi tarbe rahuldamiseks loodu. teadust hüvistama, teaduse hüvistamine |
| teoviljakas (inimene) |
Effective (person) |
|
| terees |
muulane |
|
| terest |
muulane |
|
| tingimustik |
Contingency |
Analoogia sõnadest küsimus->küsimustik jms. Millegipärast pole seda varem arusaadavalt tõlgitud ning on hoopis püütud seletada kui "juhuslikkust", "ettenägematuid kulusid" jms. Ilmselgelt vastab mõiste "contingency" mõistele "tingimuste summa", "kogutingimus" või ka "kaastingimus". Just, nagu "contingent" tähendab "tingitud", tähendab "contingency" vastavalt "üldist tingitust" ehk "tingimustikku". Võiks tõlkida ka sõnaga "olukord", kuid kuna contingency'l vaste puudub, sobib "tingimustik" päris hästi sellele kohale. Pealegi on viimane mõiste laiem ja hõlmab juhuslikkust, mida hetkesituatsiooni kirjeldav "olukord" ei sisalda. |
| toimla |
Ruum, kus tegeletakse toimlusega. |
|
| toimlus |
Suur tegevus mingi tulemuse saavutamiseks. |
|
| tugima |
tugiteenust osutama |
lihtne ning mugav kasutada. Võrdluseks võib tuua laused "Mart pakub põhiosakonnale tugiteenust ITs", "Mart tugib põhiosakonda ITs". Analoogne sõnale "nugima" (nugilised). Sealt võib tuletada ka järgmise sõna "tugiosakonna töötajad" - "tugijad). Kasutasin seda mõistet oma töö juures ning kellegil ei tekkinud küsimust sellest arusaamises, küll aga ei juletud seda kirjalikult kasutada, sest sellist sõna ju ei ole. |
| tundetaip |
emotsionaalne intelligentsus, eQ |
Ilus eestikeelne sõna, mis võtab kokku mõiste olemuse ning toob selle süviti eestlase tunnetussfääri |
| uutmine |
Innoveerimine |
|
| vabakaasa |
elukaaslane |
|
| vaut |
tervisesport |
Vaut = tervisesport (tervisespordiga tegelemine) ehk inimese tegevus enda füüsilise vormi hoidmiseks. Ei ole õige alati mingi spordialaga tegelemist nimetada sportimiseks. Praegu räägitakse inimesest, kes harrastab mingit spordiala: 1) kui sportlasest ehk tippspordiga tegelejast; 2) kui harrastussportlasest, s.o. isik, kes treenib selle nimel, et aeg-ajalt võistelda ja saada parem tulemus. Siia alla kuulub suur osa massispordiüritustest osavõtjaid. 3) kui tervisesportlasest, kelle eesmärgiks on füüsilise vormi hoidmine. Ainult osa nendest tahavad osaleda ka massispordiüritustel, kuid tulemuse suhtes on nad reeglina ükskõiksed. Sõna 'vaut' kasutuselvõtt aitaks selgelt eristada praegused tervisesportlased nii harrastus- kui päris-sportlastest ja aitaks vältida sõna 'sportimine' devalveerumist, sest olgem ausad, on liiast näiteks 60-70 aastase mehe kohta öelda , et 'Ants on tervisesportlane ja ta tegeleb jooksmise ja ujumisega". Sõna 'vaut'/'vautima' kasutuselevõtu korral ei oleks enam oluline märkida ka seda ala või alasid , mille tegelemisega ennast vormis hoitakse. Seega : tema on vautija (või vautja), mina tegelen vaudiga või mina vaudin, meie vaudime. Soovi korral saab väljendada ka nii : 'vaudi eesmärgil tegelen jooksmise ja ujumisega'. |
| võimestamine |
empowerment |
|
| ühike |
konsensuslik |
Lihtne ja mõnus sõna ühise tegemise kokkuleppele. Ühikese otsuse järgi otsustasid erakonnad kaotada paadimaks. |
| ühindumine |
lõimumine, integreerumine |
|
| ümberkärjendamine |
Restruktureerimine |
|
| ütsik |
indiviid |
http://ajaveeb.keeletoimetajad.ee/2010/01/uudissona-utsik/ |
|
|
|
|
|
|
| MUUD TEEMAVÄLISED SÕNAD |
|
|
|
|
|
| Väljapakutud sõna |
Olemasolev sõna |
Selgitus |
| aeglema |
tšillima, hängima |
mõnusasti aega veetma |
| aitähh |
aitüma |
Kui on enam ütelda kui tänan või aitäh |
| ajaline |
igavikuline |
Algset mõistet on raske välja öelda ja ta oleks nagu tõkestatud, mis läheb vastuollu sõna tähendusega, minu mõiste on voolav, tal pole tõket. |
| alavik |
ala-palavik |
Loogiline ja lihtne. Ja terve mu pere peab iseenesest mõistetavaks, et selline sõna on juba ammu olemas. |
| autokumm |
rehv |
|
| avaaeg |
aeg |
|
| avaruum |
kosmos |
|
| hüppetuut |
batuut |
Ilus eestikeelne sõna |
| bumaju |
maha kukkuma, prantsatama |
Väike vend umbes ühe või kahe aastaselt, ei mäleta täpset põhjust, aga kui midagi kukkus ütles selle sõna "bumaju". Praegu 5 aastane ja ikka kasutab seda sõna. Näitelauset hetkel ei oska öelda. |
| deosandu |
opt-out |
|
| digipleier |
MP3-mängija |
Kuulen digipleieriga muusikat |
| esem |
objekt |
|
| ete |
show |
Seotud sõnadega "etteaste", "etlema" ja "etendus". Märt Belkini sõna. |
| etron |
arvuti |
|
| gravosulg |
gravitatsiooni sulgumise piirkond |
|
| helija |
helilooja |
|
| helik |
helikandja |
|
| helind |
heliteos |
|
| helindaja |
helitöö kuuldavaks tegija |
|
| helindaja |
helitöö kuuldavaks tegija |
|
| heliproov |
soundcheck |
ka Eestis toimuvatel eesti artistide kontsertidel kasutatakse ingliskeelset terminit lühikese proovi kohta enne esinemist, kus lugusid enam ei harjutata, enamasti esitatakse ainult fragment, et kontrollida ja parandada kontserdiruumi loomulikke ja elektroonilisi akustilisi tingimusi. |
| helistin |
telefon |
Helistin (lauahelistin, mobiiltelefon = helistin) Nt: Ma helistan sinu helistimesse. |
| hiiul |
kontrabass |
Hiiul (5 tähte) on poole lühem kui "kontrabass" (10 tähte). Etümoloogia: hiid+viiul. |
| huulitsema |
musitama, suudlema |
Lihtsalt tahtsin pakkuda veel üht sünonüümi. See võiks olla kergelt irooniline või humoorika varjundiga sõna. Huulitsema tähendab seda, et kahe inimese huuled on koos omavahel ning kes suudlevad. Noorpaar huulitses avalikus kohas ennastunustavalt. |
| hülgu |
opt-out |
|
| hüpatuut |
batuut |
batuut on võõrsõna, hüpatuut aga eesti keele omasem, see sisaldab ka sõna hüppama tüve. Seda sõna kasutab mu 4-aastane poeg sellest ajast, kui kolmeaastaselt rääkima hakkas. |
| ilmarändur |
backpacker |
Praegu kasutusel olev sõna seljakotirändur on pikk, lohisev ja ei anna selget arusaama neile, kes ise pole mööda ilma seljakotiga ringi rännanud. Samas sõnas ilmarändur on nii sees asja olemus - mööda ilma rändamine, kui ka rännu teostuse iseloom - suhteliselt minimaalsete rahaliste vahenditega. |
| ilukas |
ilueedi |
pole just eriti ilus uus sõna, aga eesti keeles on ennegi nii juhtunud |
| ilulema |
promeerima |
promenaad pole eestikeelne sõna, ilus olemanii kodus tööl kui ka tänaval |
| infi |
arvuti |
Minu laua peal seisab üks aparaaat, mida me nimetame arvutiks, see ei ole selle aparaadi õige nimi. Arvuti on see millega me arvutame, kuigi me nimetame neid aparaate, millega arvutame kalkulaatoriteks, see on võõrsõna ja jätame selle. Nimetame selle aparaadi, mis seisab mu laual infiks (nim. kääne- infi). Sõnas on ainult neli tähte ja käänetes lisandub vähem tähti kui sõnale infor. Näiteid: arvutisüsteemid inforsüsteemid infisüsteemid, eks ole viimane kõige suupärasem, kui jätame välja harjumispärasuse.... |
| irdu |
opt-out |
|
| jah (enamasti) |
absoluutselt |
|
| jahok |
ennast ülejoonud inimene |
purjus peaga kõigega nõustumine. |
| jalgrattama |
jalgrattaga sõitma |
Eesti keele põhimõte on kaunis kõla ja praktilisus kasutamisel, mistõttu "jalgrattaga sõitma" on kohmakas ja pealegi on "jalgrattama" kiiremini haaratav ja lihtsamini kasutatav, näiteks: "Hei, lapsed, kas lähme täna jalgrattama ka?" või "Mulle meeldib jalgratata kevaditi, kui loodis meie ümber tärkab." või "Postiljon jalgrattas nelja tuule poole". Lihtne, arusaadav ja suupärane. |
| javõi |
ja/või |
|
| jeilama, jeilar |
bluffima, bluffija |
Praegune laensõna "bluffima" "b"-ga sõna alguses ja "ff" ga selle sees on nii kõlalt kui ka kirjapildilt meie keelele väga võõras, kuid meie eneste kultuurituse tõttu "võõrandamatu". "Jeilama" selles varjuva hinnangulise "ei"-ga ning kogu oma kõlapildiga loob asjakohase mulje mingist ebaväärikast tegevusest.Omal ajal minult TRÜ kohvikus seda sõnaleidu kuuldes oli auväärt akadeemik Ariste väga rõõmus. Ta ise oli nimelt andnud korralduse, et minu inspiratsiooniallikaks olnud poolakadeemiline persoon ei tohi mingil juhul tema matustele pääseda. --- Julgen loota, et "jeilama" sobilikkuse üle otsustamisel piisab kontrollitavatest asjaoludest, mistõttu palun auväärt akadeemiku hauarahu nii tähtsusetu miite rikkuda. |
| joomik |
inimene, kes joob palju mittealkohoolset jooki |
Inimene kes joob palju mittealkohoolset jooki nagu vett. Nagu joodik, aga mittealkohoolsete jookide kohta. |
| jou |
tere |
Kuna see on lahe,iga päev kasutatakse seda sõna igalpool (nt koolis väljas ning paljudes muudes kohtades kasutatakse seda sõna) |
| kamul |
kondoom, preservatiiv |
Antud võõrsõna(de)l puudub eestikeelne vaste ja võõrsõnad on pikad ja eesti keeles halvasti häälduvad. Eriti halb on neid apteegis hääldada, kui apteegitädi ja järjekorras olijad sind vahivad. Mingi õhkõrn kuuldeline seos sõnadel kondoom ja kamul on, nii et jääb meelde küll. |
| keerutis |
karussell |
|
| kinoss |
vabaaja jalats |
Mugav vabaaja jalats, tuleb sõnadest king+toss |
| kiubamine |
ise kiusad ja ise kaebad |
Miku kiusab Mannit ja Manni kiusab vastu aga Miku kaebab vanaemale ära. |
| kodupaks |
tüse tese sõnaga |
Selline mõnus mitte sale kaunis naiste või meeste rahvas. |
| kombikostüüm |
kombinesioon |
|
| kommunigeerima |
kommunikatsiooni praktiseerima |
soome keeles on see "kommunikoikaa" |
| korrusaiand |
Veritcal farm |
Tegemist on taimekasvatusega korrusmajades, mis on mõeldud aiandus- ja põllumajandussaaduste tootmiseks linnakeskkonnas. Tegemist on väga kiiresti kasvava valdkonnaga mis leiab ka meedias väga palju kajastust, kuid tänu uudsusele puudub sellel vastav sõnavara. Inglisekeelne sõna on väga raskesti mõistetav ning seda vahetatakse pidevalt sõnaga "veritcal gardening" (püstaiandus). Lisainfo http://en.wikipedia.org/wiki/Vertical_farming |
| kraptik |
väga eeskujulik ja andekas. |
Sobiks hästi lapse iseloomustamisel. (Selle pakkus välja laps ise.) |
| kummastav |
kummaline, hämmastav |
Kummaline + hämmastav = Kummastav Kaks ühes, lihtsam ja kiirem viis teatud asju kirjeldada |
| kuuling |
bowling |
Kõlab sarnaselt algupärase sõnaga, juurduks hästi. Viitaks ka otseselt tegevusele. |
| kärestama |
kärestikulisel jõel sõitma |
Kuna eesti keeles ei ole oma sõna |
| külastama |
väisama |
Eesti keeles on olemas juba üks sõna nagu VÄISAMA. Miks seda sõna vaja on, kui on olemas nii palju ilusaid samatähenduslikke sõnu nagu näiteks külastama? Mõtle, kuidas kõlab: President väisas Pärnu koole.St: President külastas Pärnu koole. Ei kõla ju hästi. Tekitab tunde, nagu ta oleks koolidele halba teinud, või neid häbistanud. Või kuidas sa küsid sõbralt: Kas ma võin sind väisata? Ei ole ju ilus. Kas oleks võimalik see sõna eesti keelest ära kaotada? |
| kümme |
bowling |
Bowlingus on 10 kurikat ja põhi eesmärku on korraga kümme kurikat maha saada! |
| leilmatu |
saun, mille kuumus on selline, et sa ei taha/ei suuda leili visata |
käisin sellises saunas, mille kuumus oli talumatu, kuid ei osanud seda ühesõnaga teistele väljendada. |
| lipsik |
kikilips |
2aastase lapse lühend sõnast kikilips |
| lumelema |
lund sadama |
Kaunilt kõlav eestikeelne sõna kerge lumesaju kohta |
| luurik |
beebimonitor |
eemal magava lapse luuramiseks |
| läpitsema |
läptopi e. sülearvutiga tegelema |
Kuna eestikeelne vaste sellele tegevusele puudub,siis sobiks selline suupärane ladus mõiste selle tegevuse kirjeldamiseks.Võib hoomata teatavaid kõlalisi ja mõistelisi sarnasusi sõnadega: lehitsema (võid lehitseda ka läpakas), sõrmitsema, nokitsema (nokitsen läpakas). Sõna, mis ühendab neid tegevusi. |
| lätsuma |
hängima/tšillima |
Tuleneb sõnast Läits, mis on vist vana vorm sõnast Läks. Kuna kontekst on enam-vähem sama ja on vägagi eestilik, arvan, et sobib. |
| lüharid |
šortsid |
lühikesed püksid, mis teevad nende kandja lühikeseks |
| ma nohin või ma nohun |
mul on nohu ja ma nuuskan |
Kui on köha, siis ma köhin. Võiks olla nohu puhul - mul on nohu, ma nohin või ma nohun (päris tore!) |
| magang |
sleep over (ingl. k) |
Lastel juhtub tihti, et tahetakse sõprade juures kaua mängida/õppida ja ka sõbra juures ööbida. Inglise keeles on selle jaoks lihtne sõnapaar, eestikeeldegi sobiks konkreetne sõna selle kohta. |
| medeerimine |
meditatsioon, mediteerimine |
lühendatud versioon võõrkeelsest sõnast |
| meldima |
Facebookis midagi LIKE-ma |
Just ühe 'E'-ga, rõhk esimesel silbil. Minu vanavanemad kasutasid seda tähenduses "nägu korraks näitamas käima / "linnukest" kirja saamas käima" arvan, et see võib olla kas ununenud murdesõna või esimese vabariigi aegne släng. Samas kõlab peaaegu kui "meeldima". |
| mobifon |
mobiiltelefon |
kui on telefon, on ka mobifon... lihtsalt pakun |
| mugavlema |
tegevus |
Kui inimesel on mugav olla, siis sealt on tuletatud sõna mugavlema. Ehk kui küsitakse: "Mida teed?", siis saad vastata: "Ma mugavlen." |
| muhvel |
muffin |
Viisin enda üliõpilaskorp.-i vilistlasele (92-a.) külakostiks muffineid. Tema ütles, et oi kui maitsvad muhvlid sa küpsetasid. Saime teiste külalistega aru, et sõna muffin kõlab meie keeles ikka väga võõrana. |
| muhvin |
muffin |
Viisin enda üliõpilaskorp.-i vilistlasele (92-a.) külakostiks muffineid. Tema ütles, et oi kui maitsvad muhvlid sa küpsetasid. Saime teiste külalistega aru, et sõna muffin kõlab meie keeles ikka väga võõrana. |
| muiglema |
muhelema, ujedalt pikemaajaliselt naeratama |
See on minu meelest nii armas sõna ning kasutan seda ka ise üsna sageli, kuna sobib sellist muhedat naeratust kirjeldama. |
| muinastama |
muinasjuttu rääkima või munasjuttu lugema |
väljamõeldud sõna 3-4 aastase Riho poolt. |
| muja |
muruniitja |
muruniitja on väga sagedasti kasutatav sõna, mis on pikk ja kohmakas. muja seevastu on lühike ja mõnus, lastel ka lihtne öelda - selle sõna mõtleski välja mu 2 aastane tütar. |
| mumme |
minu emme |
Sõnal on ka paariline - summe (sinu emme) - hõlbustab jutuajamist näiteks paarisuhetes, sõbrasuhetes jne... |
| murub |
niidab muru |
lapse suu ei valeta. 2-aastase poisi lekskikon. Milleks kasutada keerulisi tegusõna vorme, kui saab ka lihtsamalt inimese tegevust väljendada. |
| muskeldamine |
fittnes |
Tegevuse eesmärk on musklite trennimine teatud tingimustel. |
| muskeldus |
fittnes |
Tegevuse eesmärk on musklite trennimine teatud tingimustel. |
| määsama |
mäest alla laskma |
Lühike ja lööv (Selle leiutas mu poeg, kui oli 3.aastane) |
| nakku |
koomale, rohkem lähestikku |
Sõnade ,,koomale" ja ,,üksteisele lähemale" asemel on hakatud kasutama sõna kokumale, nakku võiks seda asendada. |
| nipsunurk |
flip angle (ingl. k.) |
Flip angle on väga spetsiifiline termin, mida kasutatakse meditsiinis magnetresonantstomograafia uuringu seadistuste kirjeldustes. Võibolla on füüsikutel olemas parem termin, kuid ma ei ole leidnud. See "nipsunurk" iseloomustaks toimuvat päris tabavalt (vesiniku elektronidele antakse elektromagnetilise impulsi abil "nips", et tema spinn nihutada vertikaaltelje suhtes teatud nurga alla) |
| nuppuma |
nupule vajutama |
lihtsam öelda |
| nure |
kurvameelne, tujutu |
omadussõna iseloomustamaks lühidalt inimese meeleseisundit |
| nurganaine |
vastsündinud imiku ema |
Paar nädalat kuni paar kuud peale lapse ilmaletulekut vajavad ema ja laps mõlemad rahu, mõistmist ja tähelepanu kõigi ümbritsevate poolt. Et neil oleks võimalus teineteist rahus tundma õppida, uuel inimesel aega ilmaeluga kohaneda. Ajalooliselt on nurganaiseks olemise aega eriliseks peetud, erilisi kombeid ja reegleid ümbritsevate inimeste jaoks kehtestatud. Leian, et see traditsioon tasub uut märkamist ja vana sõna uuesti kasutamist. Seda annab hästi ka seadustesse kirjutada, näiteks "ühekordse sünnitoetuse" asemel kõlab "nurganaise toetus" igatahes kodusemalt. |
| nurrima |
nurruvat häält tegema |
Sõna saaks kasutada, eristamaks inimese ja masina häält kassi poolsest päris nurrumisest |
| näitlus |
show |
|
| nöha |
nohu ja köha samalajal |
Väga tihti on samaaegselt sul nohu ja köha. Seda võiks ühe sõnaga kutsuda NÖHAks. |
| olesk |
lounge |
|
| osandu |
opt-in |
|
| paakima |
tankima |
Tank on minu arvates pärit pigem inglise keele sõnavarast ning märksa eestipärasem on mahuti nimeks paak. Kuna autodel on paagid, seega miks mitte nimetada paagi täitmist paakimiseks ning miks mitte ka tanklat paaklaks. |
| panik |
kindalaegas |
See mõiste on liiga pikk ja ebamugav kasutada. Tihti kasutatakse ka sõna bardatšok, mis on laensõna vene keelest.Pakun välja lühema ja suupärasema sõna "panik",mille eeskujuks on sõna panipaik. Käänamise alused: nimetav-panik,omastav-paniku,osastav-panikut. Näite laused oleks: Pane prillid panikusse. Võta panikust märkmik. |
| peking |
tugitoolisport |
Tugitoolist spordivõistluste jälgimine (a`la Pekingi olümpiamängud) |
| penipaun |
doggiebag |
Kena emakeelne vaste restorani- ja kohvikueinete ülejääkide ühespakkimiseks kasutatava koti või karbi kohta. Näide: "Teenindaja: "Kas panene teile riisi penipaunaga kaasa?" " |
| jahumine |
pidev vaidlemine |
ühe ja sama asja kallal arutlemine mis kipub tavaliselt minema vaidluseks. |
| piimalised |
lehmad |
4.a. poeg sõites mööda lehmadest arvas lihtsalt et need on "piimalised" |
| pikaron |
spagett |
spagett ehk pikk makaron = pikaron |
| pilkur |
Transponder - õhu-, maa- kosmose- ja veesõidukite (enamasti raadiotehniline) seade enese identifitseerimiseks ja asukohajälgimise ning seire võimaldamiseks. |
|
| pinkulaator |
pin-kalkulaator |
lühem on parem |
| plahvak |
ülisuur plahvatus |
|
| pooling |
bowling |
Hea lihtne, eestipärane - samas vana ja äratuntav kõla. |
| porgandik |
beebiporgand |
N: Poes olid müügil noored ja väikesed porgandikud. |
| porgik |
beebiporgand |
N: Poes olid müügil noored ja väikesed porgikud. |
| postautomobiilne |
autojärgne |
Olen seda omatehtud võõrsõna kasutanud naljaviluks essee "Transpordist postautomobiilsel Harjumaal" pealkirjas (Õpetajate Leht 7.05.2010). |
| pugised, mis sa pugised? |
mõlised, mis sa mõlised? |
no, see on hea vaste sellele sõnale, sest kanadel on ju pugud ja vaadake kuidas nad pidevalt pugisevad |
| pulktuhlid |
friikartulid |
nad on pulgakujulised. seda, et nad on kartulist, saab nagunii iga tola aru, nii et tuhlid ei tohiks olla arusaamatu aga aktiveerib taas toreda murdekeelse sõna. pikad pulktuhlid näpu vahel ootasid osalejad sõnause tulemusi. Pulktuhlipannide soodusmüük Ülemistes oktoobri lõpuni! |
| põlevik |
luuleaeg |
Puhtpoeetiline mõiste. Sobib kasutada poeetilistes tekstides. |
| püik |
mP3 mängija, mP3 pleier |
Selle sõna võttis ühe libauudise järgi kasutusele "Hobilingvistide ühing" ja mitmed meediaväljaanded avaldasid seda uudist nii paberil kui netis.Tegelikult on ju tore sõna ja olen kuulnud päris mitmes kohas kasutatavat.Aeg oleks asi ametlikuks teha. |
| püstaiandus |
vertical gardening |
Püstaiandus on taimekasvatus spetsiaalsetel seintel. Püstaiandus nii sise -kui välisruumides on väga kiiresti kasvav valdkond. Aetakse tihti segi korrusaianduse (vertical farming) või korrusaiandiga (vertical farm). Valdkond on jõudnud ka Eestisse, kuid kasutatakse inglisekeelseid termineid. Lisainfo http://en.wikipedia.org/wiki/Vertical_garden |
| rantsikas |
astelpaju |
Astelpaju pole paju, vaid õlipuu. Samuti on sõna liiga pikk ja kohmakas. Rantsikad on kollast või oranži värvi. Käändub nagu maasikas, mustikas jne. Näide: Lähme rantsikaid korjama( astelpajumarju)Rantsikad on tervislikud. Rantsikaõli ravib.Lühem vorm - rantsik. |
| rattama |
jalgrattaga sõitma |
Hea lihtne öelda: lähen rattama. Mitte: lähen jalgrattaga sõitma. |
| ringline |
ümmargune, ringikujuline |
Lapsel oli raskusi mõiste "ümmargune" mõistmisega ning lihtsustamiseks sai toodud näide, et ümmargune tähendab nagu ringi, ringikujulist. Lapsel oli raske välja öelda sõna ringikujuline, siis sujuvalt saigi ringikujulisest suupärane ringiline. Näide - ringilise näoga Mari säras nagu väike päike. |
| ripse |
üks ripsmekarv |
Ei ole ju olemas sõna,mis tähistaks ripsmekarva ainsuses. |
| rõhke köögivili |
poolpehmeks keedetud köögivili |
|
| rõõmeldi |
rõõmsameelselt, meeleldi |
Hea kõlaga lühike sõna. Nt: Rõõmeldi asuti teele. |
| rüperaal |
sülearvuti e.läptop. |
sest rüpp on süli ja raal on arvuti ja saabki kokku rüperaal. |
| satt |
sateliit |
|
| seadejuhtimise tarkvara |
draiver ehk device driver software |
Draiver on otseselt inglise keelest võetud. Device on seade ja driver on juht, ning sõna on loogiline ja praktiline. |
| seinakuvar |
projektor |
mõtlesin ,et kuidas võiks see projektor omasõnana olla ja leidsin selle vasteks enda mõeldud sõna-seinakuvar, ta ju kuvab suurelt pilti seinale nagu kinos.Pole ka võimatu ,et see sõna on juba kellegi poolt leiutatud. |
| selgimus |
sportmängu tulemus ehk skoor |
minu 7 aastane tütar leiutas ja kasutas seda pikka aega reaalselt oma kõnes väljendamaks jalgpallis mängu hetkeseisu (MMĀ´10). |
| sniip |
lemmikloomade piiksuv mänguasi |
lihtne, ühesõnaline, koertele kergesti õpetatav käsklusena |
| sättuv |
harmoniseeruv |
parem |
| sülar |
laptop/sülearvuti |
Lihtne, lühike. Kõlab omakeelselt, samas on olemas viide algmõistele. |
| sülep |
sülearvuti |
Sõna pakkus 12-aastane tütarlaps Karol pärast (loodetavasti) õpetlikku vestlust uute sõnade vajadusest kohmakate uuepoolsete liitsõnade asemele. Sõnaloome võttis tal aega umbes 5 sekundit. Tegelikult tuli temalt veel üks leiutis ühe teise sõna asemele, sama hea, aga kahjuks olen selle paari aasta jooksul unustanud |
| süler |
sülearvuti |
|
| süler |
sülearvuti |
lühem ja mugavam |
| süsömüs |
ablas kalur |
laialdaselt levinud sõna kalurite seas |
| tana |
winter quarter of bats (ingl. k) |
(saadud: talvituspaik + nahkhiirtele, esitähed, kasutusel alates 1970ndate keskelt) |
| tarbestik |
tarbeesemed |
|
| tarkvõrk |
smart grid |
nutikas, näiteks ei sobi terminina ja liitsõnana on eesti keeles termin kompaktne |
| tasak |
segway ehk tasakaaluliikur |
Tasakaaluliikur on argikasutuseks liiga pikk ja lohisev, oht on jääda inglise keelse nimetuse juurde, mis kõlab palju suupärasemalt. |
| tasaker |
segway ehk tasakaaluliikur |
Tasakaaluliikur on argikasutuseks liiga pikk ja lohisev, oht on jääda inglise keelse nimetuse juurde, mis kõlab palju suupärasemalt. Tasaker on lühendatud sarnaselt 'televiisor - teler'. Tasaker sõnana peaks assotseeruma ka tasaselt liikuva agregaadiga. |
| teben |
telefon |
Minu 2a laps ei osanud öelda "telefon", ütles selle asemel "teben". Kõlas hästi, tundus kuidagi suupärane ja mugav kasutada. Praeguseks igapäevaselt kasutusel. |
| teele |
GPS-seade |
2. välde |
| tivuti |
grab 180 |
Lumelauanduses kasutatavale mõistele kodumaisem sõna. Lumelauaga sõitmisel tähendab see hüppest maandumist teise küljega kui starditi ning käega suvalisest kohast lumelauast kinnihaaramist. Sõna idee tuli sõnadest "Tiir" ja "Võtma" ning moodustasin uue sõna Tivuti. Igapäevases kõnes kõlab see sõna meeldivalt. Näiteks: "Tegin täna kaks tivutit ning ei kukkunud seda tehes kordagi" |
| tooliratas |
trenažöör |
Lihtne eestikeelne sõna keerulise välismaise kõlaga asjanduse kohta |
| tooning |
bodypump |
seotud eelkõige lihaskonna ja ka kogu organismi toonuse arendamisega |
| toonustamine |
bodypump |
seotud eelkõige lihaskonna ja ka kogu organismi toonuse arendamisega |
| trennikad püksid |
püksid, millega on väga hea trenni (sporti) teha |
4 aasatse lapse väljend oma lasteaia kehalise kasvatuse pükste kohta ja siis seletus, mis need trennikad püksid on. |
| treping |
eskalaator |
eestikeelne ja seostub trepiga, mida eskalaator ju ongi liikuva trepina |
| treppima |
trepist käima |
trepist nii ülesse- kui ka alla liikumine |
| truubne |
troublesome (ingl.k) |
Antud sõnale pole päris õiget vastet eesti keeles. Sõna "truubne" on kerge öelda ning lisaks ei seostu ta teiste sõnadega. |
| tudsik |
magav/tuduv inimene |
Inimene, kes magab/tudub hetkel. |
| tunnisti |
token |
füüsiline objekt, mille olemasolu ja kasutamine annab tunnistust õigusest mingis protsessis osaleda. Näit. arvutiporti paigaldatav seade, mis avab programmi kasutamisel mingid täiendavad võimalused või magnetkaart v. kiipkaart suletud ruumi pääsemiseks või Id-kaart sisselogimisel mingile e-teenusele. |
| tuulu |
tolmuimeja |
Meie peres käibib see sõna juba viimased ca'50 aastat, st. ajast kui istusi N.Veneaegse tolmuimeja "Raketa" selga, kust tagant otsast puhus tuult ja teatasin:" Mina sõidan TUULUga. Nii see tuli ja käibele jäigi |
| tuulula |
föön |
Sõna mõtles välja väike tüdruk Melany, kui ta alles rääkima hakkas ja see sõna on meie peres kasutusel |
| tähend |
akronüüm |
Hea eestikeelne sõna. Tähend = näiteks ARK, EKI, RAM,TTü jne. |
| tölknema |
inimene, kes kuskil tölgendab, peab seal olema, aga ta ei tegele sellega, millega ta peaks seal tegelema. |
|
| ulas |
lusikas |
venekeelest laensõna asemele kõlbaks minu peres kasutusel (ehk mingist murdest) sõna "ulas" |
| ulgerdama |
ringi uitama |
Näited: Ära ulgerda siin, Eile ulgerdasime Vanalinnas. |
| urakas |
alkohol, naps |
alkohol tekitab urakil olemise. Teeb inimesed suureks nende endi silmade läbi. |
| vaagutama |
Vaakum pakendisse toodet pakkima |
Tänapäeval on vaakum pakendites olevate toodete hulk aina kasvanud, kuid puudub sõna millega antud tegevust nimetada. |
| varvus |
varba võru |
Sõrme võru = sõrmus |
| vetsundaja |
fekaali vedu - wc tühjendamine |
Lapsed lihtsustasid selle sõna |
| vihmik |
vihmase ilmaga kantavad riided |
Lihtne sõna ja arusaadav tähendus - vihmase ilmaga kantavad riided e. vihmikud. |
| viipekaup |
private label (praivit leibel) |
Juba kaupluse ukselt kaup otsekui viipab ostjale, pakkudes soodushinda. |
| vinger-songa |
slaalom |
eelkooliealiste sõnakasutus treeningutel |
| vislo |
puzzle |
Puzzle on võõrsõna, aga vislo on eestikeelne sõna. |
| wõnkelsport |
uudne võnklev slalom |
|
| välik ning sisek |
välis- ning sisekumm |
|
| õk (õige kõik) |
ok (ing. keeles) |
Meie kõnekeelde on tulnud võõrkeelne sõnavärd "OK", millest tõenäoliselt ei vabane. Eesti keelne vaste võiks olla Masingu "õ"ga teistest keeltest erinev ÕK - "õige kõik", "õige ka" või "õige küll" . |
| ändser |
käed vabad komplekt (handsfree) |
ändseri, ändserit. Tehissõna inglise varjundiga, aga hästi kõlab. |
| Ô, ô |
Õ, õ |
Viru-Nigula pastor Otto Wilhem Masing (1763-1832) , Eesti vanema kirjandusloo esindaja ja esimene Eesti rahvusest kirja ja luulemehi, võttis kasutusele 'Õ' tähe. Tegelikult oli esmane kasutus just Viru-Nigula päevil 'O' täht katusega, mis peale vabamüürluse keelustamist 1820 aastal, muudeti katus 'O' tähel 'Õ' täheks. Vabamüürluse taassünnil Eestis võiks seda ka vapil ja lipul kujutada just oma ajastu originaalsuses: '~' asendada '^' märgiga.Selle tähe originaali taastamine muudab eesti keele algupäraseks ja rariteetseks.Olen sellest ideest Haridusministeeriumile aastaid märku andnud, kõik on ideed toetanud, kuid keegi pole julgenud avalikkust sellest mõttest teavitada. |
| ürgplahvak |
Suur Pauk |
|
| ÜTI (üli tähtis inimene) |
ViP (very important person) |
Kuivõrd 'VIP' tuleneb inglise keelest, siis ei tähenda eesti keeles antud sõnalühend suurt midagi.'üTI' ehk 'üli tähtis inimene' on seevastu hea kõla ning eesti keelse päritoluga lühend, mille kasutamine oleks ka keeleliselt loogiline. |
