PDF Prindi E-posti aadress

Keel kui mänguasi

Ene Vainik

Mul on kahe ja poole aastane lapselaps, kes on just eesti keele selgeks saanud. Talle meeldib mängida sellist mängu. Tema ütleb valjusti ja selgesti mingi sõna, mis talle pähe tuleb, näiteks “melon” ja siis pean ütlema mina mingi muu sõna, mis mulle pähe tuleb, näiteks “apelsin”. Ma võin ka öelda hoopis “karu” või “jope” või “jopelukk” — nalja saab igal juhul palju ja me lõkerdame koos. See on siiras ja ehe rõõm emakeelega mängimisest ning läbi mängu sõnade seoste õppimisest. Mängu mõtles välja tema, kuid huvitaval kombel meenutab tegevus väga sõna-assotsiatsioonide kogumist -- ettevõtmist, mille eest ma Eesti Keele instituudis vastutan.

Aastapäevad tagasi kogusime sadade vabatahtlike abiga materjali Eesti keele assotsiatsioonisõnastiku jaoks. Nüüd on asjad niikaugel, et esimene versioon sellest on veebis nähtaval: http://www.eki.ee/dict/assotsiatsioonid/. Sõnastikus on praegu umbes 1100 märksõna ja igale on antud keskmiselt 307 vastust.

Nagu kirjeldatud mänguski, ilmneb sõnade erinev võime meis seoseid tekitada. Ligi tuhande stiimuli hulgas polnud ühtki, millele kõik oleksid sama seosega vastanud. Loomulikult on asi osalt selles, et vastajad on igaüks omaette isiksused oma kogemustega, kuid sõnad erinevad ka omavahel selle poolest, mil määral nad meie kujutlusvõimet käivitavad.

Kõige vähem jätavad kujutlusvõimele ruumi (st vastused on kõige üksmeelsemad) sõnad garaaž, õige, vasak, vend, kops, rool, kraan, ida jne. Nende puhul andis ligikaudu kolmveerand vastanutest sama vastuse. Usun, et ma ei pea neid sagedasi vastuseid siin loetlema, sest need tulevad teilegi kohe pähe. Oma intuitsiooni saate sõnastikust kontrollida.

Sõnad, mis näivad eri inimestel käivitavat eri laadi seoseid, on näiteks: turg, männimets, jalgratas, vägivald, ohver, hobune, rahvuslik, kodutu, hirm, inimlik jpt. Ka nendel sõnadel on üks-kaks seostest kõige tugevamad, kuid see on õige napp ülekaal – kõigest 4-6%. Põhiine on ikkagi seoste mitmekesisus. Näiteks: rahvuslik à lipp (patriotism); àmuster (etnograafia); àaare (filmi pealkiri “Rahvuslik aare”); àEesti (patriotism); à; rukkilill (sümbol) jne. Samas, eri sõnade tagant võib märgata, et vastajate mõte liigub ikkagi kahes peamises suunas, milleks on patriotism ning etnograafia. Nii et ehkki sõnad võivad meid kõnetada mõnevõrra erinevalt, võime ikkagi mõelda, tunda ja unistada enam-vähem sarnaselt.