PDF Prindi E-posti aadress
Ära karda, nimel pole valus!
Tuuli Rehemaa

Uskumus, et nimesid ei tohi käänata, asus eesti keeles kanda kinnitama arvatavasti siis, kui Eestisse jõudsid kapitalism ning võõrkeelsed kaubamärgi- ja ärinimed. Inglise keeles ei käänata ju midagi, kaasa arvatud nimed, ja nii tekkiski eestlastel tunne, et kui seda uhket võõrkeelset nime eesti moodi käänata, võib juhtuda midagi hirmsat, äkki kaebab firma käänaja kohtusse või laseb tal trahvi maksta, ja nii kiputakse Eestis tänapäevani müüma Olympus kaameraid, Kodak filme, Samsung telereid, Paulig kohvi ja muud sellist käändumatut kraami. EKI keelekooli lugejad juba teavad, et miski kaubamärgi kaitsmine see küll ei ole.[1]

Kui üht mõtet küllalt kaua mõelda, kipub see laienema. Kui me ei kääna kaubamärginimesid, miks me siis kääname inimeste nimesid? Olgu, raamatutes ja ehk ka ajalehes, aga tähtsates kohtades, nagu dokumendid – ei-ei! Äkki ei saada niimoodi aru, mis selle inimese nimi on? Ja mis tast ikka käänata, inglise keeles ei käänata ühtegi nime ja vaat kui hästi elavad. Nii ongi käskkirjadesse ilmunud laused nagu „.. annan järelevalve osakonna vaneminspektorile Ants Maasikas allkirjaõiguse“ või „.. palun töögrupi liikmel Jaan Laur analüüsida protsesse“. Puine küll, aga see-eest ei ole vaja pead murda, kuidas Antsu perekonnanime käänata, kas Maasikale või Maasikasele või Maasikas’le või veel kuidagi neljandat moodi, ja ei teki ka küsimust, kas Jaani perekonnanime algvorm on Laur või Lauri.

Nüüd on käänamishirm laienenud ka kohanimedele. Miks ma muidu kuulen viimasel ajal ERR-i saadetest selliseid lauseid nagu „naaberpealinnas Riia on 10 kraadi sooja“ või „suvepealinn Pärnu andis teemapealinna tiitli üle sügispealinnale Narva“

Mina arvan, et nime käänamine näitab eesti keeles hoopis lugupidamist nime vastu. Ega muidu oleks eesti keeles reeglit, et olendi nimi või kohanimi ei jää fraasi käänates kunagi muutumatuks. Firmanimede puhul lubab reegel rööpsust AS-ile Kalev = AS Kalevile, aga koha- ja isikunimede puhul mitte – sügispealinn Narvale, mitte „sügispealinnale Narva“, vaneminspektor Maasikale, mitte „vaneminspektorile Maasikas“. Nimi väärib ühildamist ülejäänud lausega ja uskuge, nimel ei ole valus, kui teda ilusasti eestipäraselt käänatakse. Kes aga kardab eesti nimesid eesti moodi käänata, see kogugu kõigepealt natuke julgust ja avagu siis Eesti Keele Instituudi isikunimeandmebaas.

 [1] Maire Raadik „Rikastav erinevus“ (Postimees AK 28.05.2016)