PDF Prindi E-posti aadress

Ihu, veri ja sea nina

Tiina Laansalu

Kas kohanimel Ihuvere on midagi pistmist ihu ja verega või Seaninal sea ninaga? Ja kas USA linnanimi Buffalo on tõesti seotud pühvlitega? Seda, et me praegu neid kohanimesid nende sõnadega seletama kipume, nimetatakse rahvaetümoloogiaks. Lihtsustatult võib öelda, et rahvaetümoloogia on nähtus, kus arusaamatu sõna (käesoleval juhul kohanimi või kohanime osa) seletatakse enda jaoks arusaadavate sõnadega ümber.

Võtame kõigepealt Jüri kihelkonna põlise talunime Ihuvere. Nüüdisaegne keelekasutaja võib nime Ihuvere tõlgendada kui midagi ihu ja verega ehk laiemalt anatoomiaga seotut või kangastub Ihuvere nime kuuldes talle hoopistükkis ihumistegevus; fantaasiarikkam võib nime tähenduse ühendada aga miks mitte ristiusuga, kus ihu ja veri moodustavad täiesti omaette kontsepti. Tegelikult on nimi Ihuvere aga väga vana, nimekomponendid kindlasti vanemadki kui ristiusk Eestis. Nime lähtekohaks on muistne isikunimi Iha (*Ihoi), millele on liitunud kohanimelõpp ‑vere. Iha esines arvatavalt mõnes läänemeresoome keelte regioonis isikunimena ning seda hakati kasutama nimetüvena varasel ajal, mil läänemeresoome asukad olid veel üksteisega kontaktis. Nimelõpu -vere üks enam poolehoidu leidnud seletusvariant on, et ­-vere on ühendatav oletatava läänemeresoome sõnaga *vēri : *vēren ’mets, metsane küngas’ (võrdluseks: läti murretes vēris, vēre, vēra ’suur (lehtpuu)mets, madalapinnaseline lehtpuu- ja segamets’, mordva keeltes v́iŕ ’mets’).

Teine näide: Muhu saare põhjapoolseima neeme nimi Seanina ei ole algselt tähendanud sea nina ehk kärssa, vaid on pärinenud hoopis talunimest Sigge. Talunime lähtekohaks on omakorda isikunimi, mis varasemates ürikutes on kirjas kujul Siggo, Siggi, Sike jne. See on tulenenud nimest Siffridus või Sywerdus, mida saab võrrelda tänapäevase tuntud nimega Siegfried. Sõna nina tähendab antud nime puhul aga poolsaart ehk neeme ehk maanina.

Kolmandaks näiteks on USA New Yorgi osariigi linnanimi Buffalo. Enamasti eeldatakse, et see on tulenenud loomanimetusest buffalo ’pühvel’, oli ju pühvlite-piisonite rändamine sealsetel tasandikel tavapärane ja nimeseletus tundub põhjendatud. Mõned keeleteadlased usuvad aga alternatiivsesse seletusse, mille järgi on linnanimi lähtunud prantsuse nimest Beau Fleuve ’ilus, tore jõgi’, mis viitas Niagara jõele.

Niisugused nimede ümbertõlgendused tekitavad rahvaetümoloogiate ahela. Igal ajastul jääb mingi osa nimedest rahvale tähenduselt läbipaistmatuks ja neid üritatakse tuntumate sõnade abil arusaadavaks kohendada. Kui kohanimi on juba rahvaetümoloogiliselt ümber mõtestatud, hakkab ta aga käituma uuel viisil – nii nagu see sõna või sõnaühend, millega teda nüüd samastatakse. Sel moel on rahvaetümoloogia mänginud eesti ja ka teiste keelte kohanimede arengus vägagi olulist rolli.