PDF Prindi E-posti aadress

Eesti meel ja Uku Masingu eksitus

 Ene Vainik

Uku Masing oli õpetlane, kes rõhutas meie mõtlemise seotust keelega ning nii eesti keele kui eesti meele sügavat soomeugrilikku eripära. Üheks taoliseks eripäraseks ning ülioluliseks mõisteks pidas ta meelt. Masing oletas, et meeleks nimetati peas asuvat mõistuslikku irdhinge, kes on võimeline une ajal inimesest lahkuma ja unenägudes ringi seiklema. Masingut intrigeerisid ka väljendid meelt lahutama ja meelelahutus: “ja kui te mõtlema hakkate, küsima, mida see tähendab, siis saate alles aru, et see on üks väga imelik väljend. See tähendab ju lihtsalt: te võtate oma mõistuse või oma selle hinge, mis teil pääs, lahutate iseendast. Siis see saab vabalt toimida ning see ongi “meelelahutus”. Meel ei ole koormatud enam millegagi, tal on vabadus.”
Kui vaadata järele sõna meel tähendused seletavast sõnaraamatust ja otsida välja kinnistunud sõnaühendid nagu meeles olema, meelt heitma, meelt parandama, meele järele olema jne, saab selgeks, et selle väikese sõna taga peituv mõiste haarab tervet rida nähtusi ja tahkusid, mille jaoks on olemas eraldi nimetused. Meie esivanemad ei ole eristamisega aga pead vaevanud, vaid on enamasti sõnaga meel mõelnud inimese intellektuaalset ja emotsionaalset toimimisvõimet ning selle tüüpilst sisu ühtse liigendamata tervikuna.
Mitmekülgne on meele tähendus ka väljendis meelt lahutama ja meelelahutus. Ühest küljest on see seotud tundetasandil lahedama ja lahkem olemisega, teisest küljest aga ka liigtõsistest ja kramplikest mõtetest, mälupiltidest ja suhtumistest vähemalt mõneks ajaks eemaldumisega.
Just väljendi meelelahutus ja meelt lahutama tõlgendamises seisnebki pealkirjas osutatud Uku Masingu eksitus: meele lahutamine ei tulene mitte sõna lahutama tähendustest lahku viima ega lahku võtma, vaid erinevast tähendusest lahedamaks muutma.
Järelikult võime me oma meele rahumeeli demüstifitseerida ja romantilist une ajal ringihulkuvat irdhinge otsida mujalt kui peast või meelekohast. Eestlaslik meel teenis meie esivanemaid ja teenib veel nüüdki kui kujuteldav intuitiivne naudingukompass ning mitmetahuline tunnetusorgan, milles emotsionaalsed, tahte ja arutlusvõime ning ellusuhtumisega seotud aspektid on koos seostatud tervikuna. Sõna meel oma tähendustega kõneleb meile esivanemate maailmatunnetuse holistilisusest. Meelelahutuski ei peaks meilt mitte mõistust peast võtma, vaid tegema meele tervikuna ja mitmes mõttes lahedamaks ning lahkemaks.

 

Viide:  Masing, Uku 2004. Keelest ja meelest. Tartu: Ilmamaa.