PDF Prindi E-posti aadress

Endlikepp ja näpupood

Olid kunagi ajad, kui poes seisis kaupmees leti taga. Siis tulid aga poed, kus ostja sai ise riiulite vahel kõndida, kaupa korvi või kärusse laduda, ning teenindajat nägi ta vaid kassas. Inimesed pandi ise ennast teenindama. Sõnagi tuli siitsamast kokku: iseteenindus, iseteeninduspood, iseteeninduslik pesula jne. Liitsõna oli siiski kohmakas, kui oli vaja seda veel teiste sõnadega liita, ning 1972. aastal pandi mõiste sõnavõistlusele ja saadi uudissõna selve.

Selve aluseks on inglise sõna self, mille mitmuse vorm on selves ja mis tähendab ’ise’, liitsõnades ’enda’. Rahvas selvet siiski päris omaks ei võtnud ja näiteks selvepoodi nimetati hoopis näpupoeks. Eks ta ole ju pood, kus saab asju oma näpuga katsuda. Selve-sõna noppis hiljem üles üks toidupoekett, liitis tüvele r-i ja sai endale kena nime Selver.

Nüüd on meil uus iseteenindusvaldkond: endast piltide tegemine. Seda võib teha oma käe toel, aga parima tulemuse saavutamiseks on müügivõrgus saadaval juba ka spetsiaalsed pulgad, mille otsa oma mobiil kinnitada. Rahvas on leidnud endast tehtud piltidele värvikaid nimetusi, üks neist endel, ja kui endlit hakati pulga otsast tegema, tuli endlikepp.

Endel on muidugi kõnekeele sõna, aga kuidas öelda kirjakeeles? Nähtust kirjeldades saaksime sõnaühendi endast tehtud foto. Rakendades selve-tüve, paneme kokku liitsõna selvefoto. Kolmas võimalus on võtta inglise sõna selfie ja see suupäraseks mugandada. Sel moel saame võõrsõna selfi, mida erinevalt inglise selfie’st sobib eesti tekstis kirjutada püstkirjas nagu muidki võõr- ja omasõnu. Endast tehtud foto ja selvefoto on selgemad, aga selfi lühem. Lühemuse eeliseid kogeme taas siis, kui hakkame uusi liitsõnu tegema: selfipulk nagu ka endlikepp on paraja pikkusega, selvefotopulk juba pikem ja endast foto tegemise pulk või enda pildistamise pulk juba liiga pikad. Ega siin muud ei aita, kui tuleb tunnistada, et uut laensõna, olgu nimisõnana või selfitama-verbina, vajab ilmselt ka kirjakeel.

Aga läheme lõpetuseks veel kord poodi. Praeguseks oleme sealmaal, et peaksime juba läbi saama ka ilma kassapidajata. Meil on uut moodi kassad, kus on makseterminal ning ostjal tuleb oma kaubad ise läbi piiksutada ja seejärel ka maksta. On näha, et iga kaupmees tahaks oma kassat ka ise sõnaga ristida, olgu selleks ekspresskassa, nutikassa või selveekspress, kuid oma olemuselt on kõik need kassad ikka iseteeninduskassad ehk selvekassad. Selve-tüvi on poole sajandi eest laenatud meile kõigile, jagame teda siis sõbralikult.

Näpupoe sõna on jäänud ajalukku ja sel on ka oma põhjus. Ajal, kui kõik poed on nagunii selvepoed, polegi suuremat tarvidust seda eraldi nimetada. Näis, kuidas läheb endlil.

Maire Raadik (Postimehe AK 10.12.2016)