PDF Prindi E-posti aadress

Emotsioonid keeleteaduses

Üheks inimestevaheliste suhete õnnestumise mõjutajaks on see, kuidas oskame emotsioone väljendada ja neist aru saame. Maailmas on palju uuritud, kuidas näoilmete abil emotsioone väljendatakse ja mõistetakse, vähem on uurimusi, mis tegeleks mõõdukalt väljendatud kõneemotsioonidega.

Kõneemotsioonid on valdkondade vaheline uurimisobjekt: neid uurivad psühholoogid, informaatikud, antropoloogid jt. Keeleteadlastele pakuvad emotsioonid huvi eeskätt kõneakustika ning -taju vaatekohast. Eesti Keele Instituudis on praegu selle valdkonnaga tegelev uurimisrühm.

Maailmas hakati emotsioonide akustilist väljendumist uurima 1980ndatel, mil see oli veel küllaltki keeruline, sest arvutid võimaldasid analüüsida pelgalt väikseid kõnejuppe. Kõneemotsioonide uurimiseks on vaja vähemalt lauset. Suurem hoog kõneemotsioonide uurimisse tuli koos arvutivõimsuse kasvuga. 1990ndatel lasi Rosalind Pickard lendu mõiste affective computing, pidades selle all silmas vajadust anda arvutile võime emotsioone ära tunda, mõista ja väljendada, et muuta inimese ja masina suhtlus loomulikumaks.

Eestis algas järjekindel kõneemotsioonide uurimine 2006. aastal, kui Eesti Keele Instituudis loodi emotsionaalse kõne korpus. Uuritud on peamiselt kultuuri ja keele mõju emotsioonide väljendamisele ja arusaamisele. Kultuuriti võib emotsioonide väljendamine suuresti erineda, näiteks eesti neutraalne kõne on küllalt intensiivne ja valjuhäälne, aga mitmes teises kultuuris on kõige intensiivsem hoopis viha. Uurimused näitavad, et kurbuse väljendusviis ei sõltu kultuurist ega keelest:selle vaikne ja aeglane kõnemaneer on n-ö universaalne. Universaalselt arusaadavad võivad olla muudki selgelt väljendatud emotsioonid, millega kaasnevad inimesel ka füüsilised muutused (süda taob, vererõhk tõuseb, nägu punetab jne), näiteks raev või ülevoolav rõõm.. Igapäevased emotsioonid on enamasti aga mõõdukad, ja sel juhul sõltub pigem kultuurist, kuidas konkreetses olukorras on kombeks ühte või teist emotsiooni väljendada. Mõõdukate emotsioonide äratundmisel võivad teised rahvad jääda hätta. Nii näiteks ajavat soomlased, norrakad, taanlased ja rootslased eestlaste kõnes väljendatud rõõmu segi neutraalse kõnega. Eestlaste neutraalse kõne kipuvad Venemaal elavad venelased segi ajama vihaga, ent soomlased ja rootslased sootuks rõõmuga. Eestis elavad venelased saavad eesti kõneemotsioonidest aru nii, nagu eestlased isegi.

Rene Altrov (Postimehe AK 5.11.2016)