PDF Prindi E-posti aadress

Kust on pärit eesti keele tüved?

Iga keele sõnatüved võib laias laastus jagada oma- ja laentüvedeks.

Omatüved on need, millele ei ole leitud laenuallikat ja millel on vasteid sugulaskeeltes. „Eesti etümoloogiasõnaraamatus“ (2012) käsitletud ligi 5000 tüvest on vähemalt 1540 sugulaskeeltega ühised ja ei ole laenatud. Väiksem osa nendest, umbes üks neljandik, on ühised kaugemate sugulaskeeltega, nt ersa, mokša, mari, udmurdi, komi ja ungari keelega. Nende hulgas on kehaosade nimetusi (pea, süda, käsi, jalg), sugulussõnu (ema, isa, poeg), üldisi loodusnähtusi märkivaid sõnu (maa, kuu, päev, öö, lumi, pilv, kivi), põhitegevuste nimetusi (minema, tulema, kandma, panema, elama).Umbes kolm neljandikku omatüvedest on ühised ainult lähemate sugulaskeeltega, nt liivi, vadja, soome, karjala ja vepsa keelega, osaliselt ka saami keeltega.

Laentüvesid, st neid, mis on kindlalt teistest keeltest laenatud, on etümoloogiasõnaraamatus umbes 2200. Umbes neljandik nendest kuuluvad vanemate laenude hulka ehk on laenatud enne eesti keele omaette keeleks kujunemist ja on sugulaskeeltega ühised. Need on laenatud indoeuroopa keelte varasematest arenguastmetest, kõige rohkem on nende hulgas germaani ja balti laene. Laenud näitavad, milliste uute elualade ja oskustega oleme naabrite kaudu kokku puutunud. Nii on germaani laenudnt aer, laev, puri, kana, lammas, leib, põld, kaup, kuningas, luna, raha,balti laenud aga nt hernes, härg, oinas, seeme, kirves, ratas, regi, sild.

Kolm neljandikku laentüvesid on laenatud eesti keele omaette keelena eksisteerimise ajal ehk viimase tuhande aasta jooksul. Laene on nende rahvaste keeltest, kellega eestlased on selle aja jooksul tihedamalt kokku puutunud: alamsaksa, saksa, rootsi, vene, läti, soome keelest. Kõige rohkem on alamsaksa laene, 480–660, mis kajastavad keskaja Euroopa kultuuri jõudmist Eesti alale, nt arst, kokk, korsten, köök, müür, kamber, haamer, höövel, saag, kapp, tool, jakk, püksid, kook, pärm, sült, vorst, õli. 360–500 laenu on saadud saksa, 230–270 vene keelest.

Eesti keeles on ka sadakond tehistüve, mis on kirjakeele rikastamiseks vabalt loodud, nt eirama, meenuma, nentima, veenma, laup, lünk, nõme, relv.

Küllaltki suure hulga sõnatüvede päritolu on seni ebaselge: laenuallikaid või kaugemate sugulaskeelte vasteid pole seni leitud või on seisukohad vaieldavad. Tüvede päritolu uurimisel on keeleteadlastel veel palju teha.

Iris Metsmägi, Meeli Sedrik (Postimehe AK 29.10.2016)