PDF Prindi E-posti aadress

Parteiülene kandidaat

See keelejutt ei ole riigimeestest ega ‑naistest, vaid hoopis sõnast ülene. Temagi on üks kandidaat, kuid ta ei püri riigiametisse, vaid meie sõnavarra. Tal on ka natuke staaži: Roosikrantsi tänava keelenõuandjailt on juba 1995 küsitud liitsõna piiriülene ja 1997 liitsõna rahvusülene kohta ning õigekeelsussõnaraamatusse sai rühmake ülene-lõpulisi liitsõnu aastal 1999. Ülene üksi suurt ei esinegi, vaid ikka liitsõnus.

Häda on nüüd aga selles, et sõnakandidaadi vaated on segased. Platvorme on tal lausa kolm – või kui keeleterminitele üle minna, siis esineb ta vähemasti kolmes tähenduses. Esimene tähendus on see, et ülese all mõistame midagi, mis on või toimub millestki ülalpool. Paar näidet: mõistusülene on mõistusest kõrgemal, sellest väljaspool olev, piiriülene on üle riigipiiri või ‑piiride ulatuv, eri riike hõlmav.

Siit jõuame juba teise tähenduse juurde ehk piiriülene on ju põhimõtteliselt sama mis rahvus- või riikidevaheline. Nii see on, et ülest on hakatud kasutama vahelise tähenduses: riikidevahelise koostöö asemel räägitakse riikideülesest koostööst, koolidevaheliste suhete asemel koolideülestest suhetest. Löögi alla on sattunud ka välis-, nt piiriülesed maksed välismaksete asemel.

Kui teisele tähendusele võib veel kohati õigustust leida, näiteks riikidevaheline koostöö käib ju tõesti ka üle riigipiiride, siis kolmas tähendus paneb kulmu kergitama. See on see juhtum, kui keegi kirjutab näiteks ülikooliülene ning arvab, usub ja loodab tõsimeeli, et lugeja mõistab seda kui kogu ülikooli hõlmavat. Kuid siis tuleks kirjutada või öelda hoopis üleülikooliline. Variante on seega kolm ja keelenõuandjadki on koos küsijatega mõistatanud, kas näiteks valdkonnaülene on miski 1) valdkonnast kõrgemal olev, 2) valdkondade vahel toimuv või 3) kogu valdkonda hõlmav. Mõnikord aitab kontekst, mõnikord mitte.

Omaette ooper on ülene koos kohanimedega: kas öelda Baltikumi-ülene või ülebaltiline (nagu üleeestiline, üleeuroopaline), kas Atlandi-ülene või üleatlandiline? Tõsi, enamasti saaks ka puhta ilma, nt Balti riikide koostöö, mitte Baltikumi-ülene, Atlandi partnerlus, mitte Atlandi-ülene ega transatlantiline (eks ole meil ju ka vanast ajast Põhja-Atlandi leping, mitte Põhja-Atlandi-ülene), Atlandi majandusnõukogu, Atlandi lennuliinid.

Uued sõnad tulevad harilikult koos uute mõistetega, nagu ülene tähenduses ’millestki ülalpool olev või toimuv’, kuid moodi minnes võivad nad hakata üle võtma ka tuntud mõisteid, nagu riikideülene pro riikidevaheline või ülikooliülene pro üleülikooliline. Sellest vaatevinklist tulekski iga ülest kaaluda: ons ta ainus võimalus või on selgem öelda kuidagi teisiti. Presidendi- või ka muu kandidaat, kes seisab parteidest ehk erakondadest ülemal, võib tõesti olla partei- ehk erakonnaülene, parteituse puhul ka partei- ehk erakonnaväline.

Maire Raadik (Postimehe AK 22.10.2016)