PDF Prindi E-posti aadress

Vihakõne

Mõni sõna kohe kriibib kõrva, üks selliseid on vihakõne. Mis tal häda on, küsite, ilus eesti sõna. Pealtnäha tõesti tavaline eesti liitsõna, kuid sisu poolest siiski võõra mekiga. Meie liitsõnade üks häid külgi on see, et me saame neist tavaliselt ka ilma seletuseta aru. Kui vaatame nüüd vihakõne sõna selle pilguga, see tähendab, et püüame tema kuju järgi tema sisu aimata, saame oletuse, et vihakõne on kas vihane kõne või kõne viha kohta. Kuid ei ole ju! Ega muud, kui et eesti vihakõne püüab järele aimata oma inglise eeskuju, sõnaühendit hate speech. Paraku ei ole see järeleaimamine kuigi hästi välja tulnud. Inglise speech on muidugi kõne, kuid sõna hate ei käi mitte niivõrd viha, kui just vihkamise, vihavaenu kohta. Mõnikord annab teise keele sõna eesti keelde ümbertõlkimine päris hea tulemuse, mõnikord tuleb aga eeskuju ahvatlusele vastu panna ja oma peaga mõelda. Asjale selle külje pealt lähenedes tuleb pähe mõte, et see niinimetatud vihakõne ei ole tegelikult midagi muud kui vaenu õhutamine – olgu siis rahvuse, nahavärvi, soo, veendumuste või muu seesuguse põhjal. Muide, vihakõne sõnast ei anna hästi tuletada ei tegevust ega tegijat, vaenu-sõnaga seda muret ei ole: vaenu­õhutamine, vaenuõhutus, vaenuõhutaja, õhutab vaenu, õhutab rassi- või usuvaenu.

Väljakutse

Lapsele saab mõnikord mingi lelu nii armsaks, et ei taha sellest enam kuidagi loobuda. Mänguasi võib juba olla luitunud, värv või karvgi kulunud, aga laps tast lahti ei lase. Sama lugu on suurte inimestega: võtame mõne sõna, kulutame kas või ribadeks, aga midagi muud ka ei taha. Sellised sõnad, millega suured inimesed tüdimata mängivad, on keelekorraldajate kõnepruugis moesõnad. Ega moesõnadest ju parandamatut häda pole, sest mood muutub, eile oli moes vilepuhuja, täna vihakõne, homme võib-olla näiteks jagamismajandus. Mõni sõna on aga nii kaua moes, et tüütab lausa ära. Mõtlen väljakutset. Vanasti olid väljakutsed kiirabil ja tuletõrjel, nüüd ei suuda ükski avaliku elu tegelane oma tegemistest rääkida muidu kui väljakutse-sõnaga. Väljakutsuv öeldi vanasti siis, kui keegi oli häbematu või edvistav, nüüd on meil väljakutsuvad ülesanded. Väljakutse-mood sai alguse inglise keelest ja tänu neile, kes ei taibanud ega taha siiani taibata, et inglise challenge on eesti keeli proovikivi, raske ülesanne. Väljakutset vastu võtma on maakeeli end proovile panema.

Maire Raadik (Postimehe AK 8.05.2016)