Uue keeleseaduse ettevalmistamise käigus on selgeks saanud, et kõigi ajakirjandustekstide puhul keelenormi järgimist oodata ei ole ei kohane ega võimalik. Ometi on keeles, sealhulgas meediakeeles – on ju seegi eesti ehk meie riigikeel – üsna palju asju, mille kirja- ja ka häälduspilt peaks vastama normile: isiku- ja kohanimed näiteks. Ka eesti keele õigekiri, mida õpetatakse koolis igaühele. Keeleinstituudis ollakse tolerantsed ja arvatakse: iga endast lugupidav  väljaanne järgib ÕSi soovitusi ning normikohast nimekirjutustava (see on head tava), see tähendab kasutab kohanimesid vastavalt EKI soovitustele ja isikunimesid nende originaalkujul (ladina tähestiku korral) ning teistes tähestikes keelte puhul vastava keele eesti transkriptsioonireeglite kohaselt.

Edasi loe siit