Tõnu Tender: keeleaasta 2016 (Sirp 16.12.2016) PDF Prindi E-posti aadress

Eesti 2016. aasta keele-elu iseloomustavad eelkõige muutused keele(haridus)poliitika kujundajate, koordineerijate, rakendajate, sh institutsioonide/asutuste seas.

[---]

Eesti Keele Instituut (EKI) jätkab iseseisvana. Nii 2015. kui ka 2016. aastal erutas üldsust nn Gunnar Oki raport, eriti selle üks punkt, kus esitati ettepanek Eesti ülikoolide, kõrgkoolide ja teadusasutuste võrk ümber kujundada. See pidavat suurendama asutuste rahvusvahelist konkurentsivõimet ja majanduslikku kestlikkust. Samas esitati ettepanek ühendada Tartu ülikooliga (TÜ) mitu teadus-arendusasutust, sh EKI. Koostatud analüüsides kerkisid esile ühinemisega kaasnevad küsitavused, mured ning ohud. EKI ühendamine TÜga tähendanuks, et riik loovutab autonoomsele ülikoolile olulise osa riikliku keelepoliitika ja keelekorralduse instrumentidest. Riigi võimalused keele-elu korraldamisel väheneksid, asjaajamine aeglustuks, muutuks ebaefektiivsemaks ning vastutus hajuks. EKI võimaliku liitmisega muudetaks tõenäoliselt Eesti keelepoliitika aluseid. Teemasse süveneti ning asja arutati, EKI võimaliku ühendamise kohta ülikooliga võtsid septembris seisukoha nii Teadus- ja Arendusnõukogu (TAN) kui ka Eesti keelenõukogu (EKN). TAN toetas ühendamist, EKNi arvates on eesti keele säilimise ja arendamise seisukohast kõige parem lahendus EKI jätkamine oma praeguses staatuses. Uue valitsuskoalitsiooni moodustamisel novembri keskel teavitati üldsust asjaolust, et EKIt on eesti keele arendamisel iseseisva institutsioonina vaja, seda ei suleta ega ühendata ülikooliga.

Loe kõike lähemalt siit