Eesti Keele Instituut esitleb 5. aprillil „Eesti-mari sõnaraamatut“ PDF Prindi E-posti aadress
esmaspäev, 03 aprill 2017 15:00

5. aprillil kell 17 esitletakse Eesti Keele Instituudis „Eesti-mari sõnaraamatut“. Sõnaraamat on esimene suur kakskeelne sõnaraamat eesti-mari suhete ajaloos.

„Eesti-mari sõnaraamat“ sisaldab umbes 10 000 märksõna. Sõnaraamatu toimetaja on keeleteadlane Sven-Erik Soosaar, koostajateks marid Marina Akeldina, Svetlana Akeldina, Tatiana Albahtina, Tatiana Alybina, Jelena Lastochkina, Svetlana Salmiyanova ja Valentina Semenova. Sõnaraamat ilmub ainult elektrooniliselt. Lisaks mitmekesistele otsinguvõimalustele on veebiversiooni eeliseks ka võimalus sõnastikku edaspidi täiendada. Sõnaraamatu sihtgrupiks on mari keelest ja kultuurist huvitatud eestlased ning eesti keelt õppivad marid. Sõnastik on abiks nii keeleõppijatele kui ka tõlkijatele.

„„Eesti-mari sõnaraamat“ on teine väljaanne Eesti Keele Instituudi sugulaskeelte veebisõnaraamatute sarjas. Koostamisel on juba ka kolmas, ersa keele sõnaraamat. See on võimalik tänu Haridus- ja Teadusministeeriumi hõimurahvaste programmi toetusele,“ märgib Eesti Keele Instituudi eesti keele ajaloo, murrete ja sugulaskeelte osakonna juhataja Tiina Laansalu. „Valminud veebisõnaraamatuid saab interneti teel tasuta kasutada kõikjal maailmas. Lisaks abile sugulaskeelte sõnavara mõistmisel toetavad need sõnaraamatud väiksemate võimalustega sugulaskeelte arendamist. Ka „Eesti-mari sõnaraamat“ sisaldab keeleuuenduslikke sõnu, põhimõttega eelistada omatüvesid vene toorlaenude asemel. Sõnaraamatu leiab instituudi kodulehelt, aadressilt portaal.eki.ee/sonaraamatud.“

Esitlus on korraldatud koostöös MTÜ Fenno-Ugria Asutusega, olles ühendatud hõimuklubi klubiõhtuga, mis kannab pealkirja „Sõna kõndis tasa eesti-mari sillal“. Sõnaraamatut esitlevad toimetaja Sven-Erik Soosaar ja sõnaraamatu mari rahvusest koostajad. Kuulda saab mari laule Anna Mišina esituses, kannelt helistab Kristi Mühling. Näha saab ka mari kultuuri tutvustavat dokumentaalfilmi “Euroopa viimased paganad”, sellest kõneleb lähemalt Tartu Ülikooli etnoloogiadoktorant Erik Juzõkain.

MTÜ Fenno-Ugria Asutuse nõunik, Eesti Mari Seltsi endine esimees Jaak Prozes kirjeldab: „Sõnaraamat on nagu teejuht väikese ja omapärase rahva juurde, kes laiemalt ja sügavamalt on alles avastamata. Mari keele tundmine toob meile teadmisi selle Volga keskjooksul asuva rahva maailmapildist, kus kohtuvad erinevad religioonid nii looduseusu, islami kui ka õigeusu näol. Samuti turgi ja soome-ugri rahvaste maailm, mis on mõjutanud selle rahva mõttelaadi ja kombestikku. Siiski on mari keel soome-ugri keel, keel, mille kaugem minevik toob meie keeltesse ühiseid sõnu, nagu vesivüd (вӱд), kalakol (кол), lumilum (лум) ja tulitul (тул). Seega võib sõnaraamatut võtta kui silda kahe rahva vahel. Head kõndimist sillal!“ 

Vaata ka https://fennougria.ee/events/event/hoimuklubi-sona-kondis-tasa-eesti-mari-sillal/